Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. · Energia ja aine vahekord- · Laine tekkimise keskkond- laine saab tekkida elastses keskkonnas, kus on osakestel püsiv tasakaal ning on olemas jõud, mis püüab aineosakesi tasakaalu asendisse tagasi tuua. · Ristlained on lained, kus aine osakesed võnguvad laine levimissuunaga risti. · Pikilained on lained, kus aineosakesed võnguvad laine levimise sihis. · Lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. · Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). · Sagedus võngete arv ajaühikus · Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.
Küsimus, kui palju kujundab inimene oma elu ise ja kui palju kujundavad seda inimesest sõltumatud asjaolud, on sama vana kui inimmõtlemise ajalugu ja sellele küsimusele pole tänini suudetud anda rahuldavat vastust. Antiikajal vaidlesid selle üle stoikud ja epikuurlased. Esimesed väitsid, et kõik maailmas ja inimese elus toimuv on determineeritud ning toimub range paratamatuse sunnil, teised uskusid aga, et nii nagu korrastatud maailma kosmost moodustavad aineosakesed kalduvad langemisel ruumis kõrvale sirgjoonest, nii on ka hinge mõistuslik osa vaba kujundama inimese elu õnnelikuks ja harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid. Üks neist jutustab, kuidas üks stoikust filosoof tabas oma orja enda tagant varastamast. Ori põhjendas oma teguviisi sellega, et tema vargus oli saatuse poolt ette määratud.
Mulla mineroloogiline koostis - 4 vöödet: 1) 20-80 km - SiAl vööde, 2) ca 900 km - SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1..100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos elektrilaengut määrava kihi liikumatute vastasioonide kihti. Kolloidid jaotatakse tekke alusel 3 rühma: 1) mineraalsed kolloidid, mis tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel 2) orgaanilised kolloidid, mis tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3) organomineraalsed kolloidid, mis tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kollloidide
14 Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus ehk kineetiline energia ei kasva, kuid muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi ning vabaneb soojushulk, mis on võrdeline kulunud soojushulgaga. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus ehk sulamiseks vajalik soojushulk või aine mass on Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks.
3) Vee korduvkasutus · Mehaaniline; füsiko-keemiline; keemiline, elektrooniline; biokeemiline; termiline -> enamasti kasutatakse kombinatsioonidena (enamasti esimesest neljast) · Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise: a) Kurnamine (filtreerimine): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne b) Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja; c) Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks; suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse
................................ , põleb nõrgalt ...................... .................. .........................., ei põle üldse.....................: kaaliumkloriid, süsihappegaas, etanool, CuO, suhkur, väävlishape?(vt.joon) _ 4.Millest sõltub lahustumise soojusefekt? Millisel juhul on lahustumine ekso-, millisel endotermiline protsess? 5.Nimeta tugevad happed: .................................. Millised aineosakesed sisalduvad nende lahustes? 6.Mida näitab dissotsiatsiooniaste ? Ühenda paarid: lämmastikhape ~5% süsihape ~100% fosforhape ~0% 7.Mil viisil seostub elektrolüütide peatükis õpitu sinu igapäevase eluga? _ 8.Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsiooni (mis see on
madalam (takistab pôhireaktsiooni kulgemist). A+BAB = A+KAK ja AK+BAB+K. Homogeenne katalüüs kôik ained on samas faasis. Kulgeb elusorganismides vesilahuses. Oleneb katalüsaatori konts.-ist. Heterogeenne katalüüs katalüüs toimub katalüsaatori pinnal, sôltub pindalast ja liigendusest: 1) difusioon pinnale 2) adsorbtsioon (vastastiktoime ainega) 3) keemiline protsess 4) desorbtsioon (aine eraldub pinnast) 5) difusioon pinnast kaugemale. Adsorbtsioon nähtus, kus aineosakesed kogunevad faasi sisemusest faasidevahelisele piirpinnale. Tahke aine vôi vedeliku pinnal on alati olemas täiendav pinnaenergia, seob sealseid osakesi.. Autokatalüüs katalüsaatoriks on üks reaktsiooni saadustest. Isekiirenev reaktsioon. Biokatalüüs katalüsaatoriteks on enamasti ensüümid, ka H-ioonid. 1) Väga selektiivne (katal. vaid spetsiifilisi reaktsioone). 2) Väga efektiivne. 3) Pehmed tingimused (môôdukas T-d). VI Keemiline tasakaal. G=min G = 0
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
Edasisel pisemaks lõikumisel saadud osakesed on rasva, valgu, soola ja vee osakesed. Neil osakestel on oma kindlad omadused, mis aga sugugi enam juustu omadused pole.Kehi ei saa lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatavate omadused. · Demokritos väitis, et ainelisi kehi ei saa jaotada lõputult väikesteks osadeks. Demokritose arvates eksisteerivad kindlate omadustega aineosakesed, mida enam väiksemaks samade omadustega osadeks lõigata ei saa. Selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik, hakati nimetama aatomiteks. · Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks.
mõlema kohta või mitte kummagi kohta? Kui väide kehtib, märkige tabeli vastavasse lahtrisse ristike, kui väide ei kehti, tõmmake kriips. Täitke kõik tabeli lahtrid. Väited 1) Seadmes kulgeb redoksreaktsioon. 2) Seadmes muudetakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. 3) Katoodil toimub redutseerumine, anoodil toimub oksüdeerumine. 4) Protsessi kulgemiseks seadmes tuleb väljastpoolt energiat juurde anda. 5) Katoodil aineosakesed loovutavad elektrone, anoodil liidavad elektrone. 6) Kui seade on täidetud naatriumkloriidi vesilahusega, tekib ühel elektroodil metalliline naatrium. 9 Väite Väide kehtib Väide kehtib number vooluallika elektrolüüsi kohta kohta 1)
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus
Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus. Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea. Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi. Loomadel on kohastumusteks näiteks tihe karvkate, rasu eritus, paks tugev nahk. Kõrgetel temperatuuridel, kui loomadele ei meeldi päikesekiirguse käes olla, siis nad jooksevad või lähevad kähku varju alla. Ussidel on tugev soomuskiht naha peal mida nad sageli vahetavad. d)Õhuniiskus
magnetnõela põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on 1 tesla (1 T), mis on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille puutuja näitab magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja tekitab elektrivool või spinni omavad aineosakesed. Spinn kirjeldab osakese oma magnetvälja, mis tuleneb osakese pöörlemisest. Mass on keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Massi ja energia ekvivalentsus tähendab, et mass ja energia on samaväärsed, üks võib teiseks üle minna vastavalt seosele E = mc2. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const.
Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid. Sisemine faas koosneb tillukestest laialipihustatud (dispersse) aine piiskadest ning väline faas kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v ja v/õ emulsioonid.Suurus - aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 1002000 Å tuntakse mikroemulsioonina. 3.1 Emulsioonitüübid 3.1.1 Vesi-õlis emulsioon (v/õ)
selles settekehas või kivimi plokis endas erilisi muutusi ei toimu. Esinevad sagedasti mäestiku piirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine toimub kõige niiskemas pinnases. Voolamine on levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine on kõige aeglasem ja aineosakesed hakkavad liikuma kõrvaliste jõudude mõjul, näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakeste vahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe.
Tugevasti magnetiseeritud päikeselaigud on kohad, kust saab alguse Päikese aktiivsuseks nimetatav nähtuste kompleks. Päikese aktiivsus on põhjustatud tema pöörlemisest ja magnetväljast. Seejuures ei pöörle Päike nagu take keha, vaid erinevad osad pöörlevad erineva kiirusega. Ekvaatori lähedal on pöörlemisperiood 25 Maa päeva, pooluste lähedal küünib see aga 36 ööpäevani. Planeedid Lähiplaneedid. Protopäikese ümber tekkinud õhukesed ketta aineosakesed hakkasid ajapikku kogunema kamakateks. Need kamakad tiirlesid ümber vastsündinud Päikese. Selle pöörleva ketta sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid ja kivimite koostisse kuuluvad räniühendid, mille sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge. Sellise koostisega planetesimaalid ühinesid vastastikuste põrgete käigus üha suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa- tüüpi kiviplaneedid-Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Merkuur
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber. Need tasakaaluasendi punktid moodustavad kujutletava ruumilise kujundi – KRISTALLIVÕRE on mudel. Kristallivõred klassifitseeritakse osakeste geomeetrilise paigutuse põhjal - aluseks võre sõlmpunktide sümmeetria 230 kristallivõre tüüpi - 32 klassi - 7 kristallisüsteemi Polümorfism – sama aine võib esineda erinevates kristallvormides
tasakaaluvõrrandite koostamisel? Üksikjõud on jõud, mis on rakendatud ühte konkreetsesse punkti. Jaotatud jõud on jõud, mis rakendub keha igale punktile. Jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel tuleb jaotatud jõu asemel võrrandisse panna selle jõu resultant. · Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel? Sisejõududeks nimetatakse jõudusid, millega keha aineosakesed mõjutavad teineteist. Jäiga keha puhul neid arvestada ei tule, sest need on passiivsed ei tekita deformatsioone Välisjõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud kehale mõjuvad teised kehad. · Mida nimetatakse sidemeks? Sidemeks nimetatakse keha asendit ja liikumist piiravat tingimust. · Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsiooniks nimetatakse jõudu, millega mõjub kehale selle liikumist takistav keha, keha mis
iooni sisse 2. Sekundaarne aktiivne transport: * Ensüümpumba loodud ühe aine gradiendi energiat kasutatakse teise aine transpordiks: Näiteks: Na+ ja glükoosi või Na+ ja aminohapete koostransport osades rakkudes, Ioonide gradiendi säilitamine 15. Pino- protsess, mille käigus rakk omastab vedelikus lahustunud aineid Fago: suured makromolekulid ei läbi rakumembraani, aineosakesed sopistuvad membraani sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Isotooniline lahus (füsioloogiline) – 0,9% NaCl lahus ehk sama hulk (kontsentratsioon) kui erütrotsüütides Hüpertooniline lahus – suurema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude kokkusurumise (>0.9%) Hüpotooniline lahus – väiksema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude paisumise ja lüüsi (<0
Wp = mgh 5) ? 6) Inertsi seadus? Inertsiks nim kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelist liikumise olekut. Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda ssellist liikumisolekut (Newton I ) 7) Kiiruse suund, trajektoor? Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse välju ? Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega. Väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ?
kraadi võra nihutatud. ÜLESANNE: S=1,5cm2=1,5*10(astmes)-4m2 B=1,3T F=? F=B2*S /2 M(mikro)0(aste all) M0=4*10-7 F=1,3(ruudus)*1,5*10-4 / 2*4 *10-7=1000N 15.1 Alalisvoolu võimsus; Soojustoime Võimsuseks nim. töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhet P=A/t, see on töö tegemise kiirus. Ühik 1. Laengukandjad põrkuvad juhis liikudes kokku teiste aineosakestega ja annavad neile osa oma kineetilisest energiast. Selle tulemusena hakkavad aineosakesed intensiivsemalt võnkuma ja toimub elektrienergia muundamine soojusenergiaks. Energia jäävuse seaduse põhjal on saadud soojushulk Q võrdne kulutatud elektritööga A, see on Q=A. Soousulka mõõdetakse (J)- dzaulides. Kasutatakse: radiaatorid; triikrauad; keedukannud jt. 2. Magnetvoo tihedus Avaldame valemist Fm=B*l(ll)*I vootiheduse B = Fm / I*l(ll).Vootihedus on magnetvälja iseloomustav suurus, mida mõõdetakse elektromagnetilise jõuga, mis
∆ U – süsteemi siseenergia muut ∆ Q – süsteemile antud soojushulk ∆ A – süsteemi poolt tehtav töö o Paisumistöö (+ valem) Kui süsteemi ruumala saab muutuda ja väline rõhk on konstantne (paisumine atmosfäärirõhu vastu), siis: o w = −Pex∆V, Paisumisel vaakumisse tööd ei tehta ehk Pex = 0 o Soojuspaisumine, joon- ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) on keha mõõtmete muutumine soojendamisel, aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma joon- ja ruumpaisumine- tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes, vee paisumine- paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes 13) Termodünaamilised protsessid o Isoprotsessid, töö isoprotsessides (+ valemid ja joonised) isobaarne- rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T
1. INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimeli...
RAKUMEMBRAAN · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis · Fagotsütoos: transpordiliik, mille abil viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makroelemendid. · Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. · Esineb ka retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. · Kolesterool: kristalnestruktuur(saame), peenestruktuur(toodame) · Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Ei näe, sest rakumembraani paksus on keskmiselt liiga väike, et seda näha. · Kirjeldage rakumembraani ehitus
380-750 nm võrkkestas Helivõnked Nägemine Sisekõrv, tigu Oimusagar 16-20000 Hz Lendavad Haistmine Ninaõõne limaskest Oimusagar aineosakesed Keemiliste Maitsmine Keele eri piirkonnad Oimusagar molekulide ühendid Kompimine ehk Nahk, lihased, Otsmiku- ja Puudutused puudutus liigesed kiirusagar Silma võrkkestas on kepikesed selleks, et näha hämaras ja kolvikesed selleks, et näha värvusi.
valkudest. * Rakumembraani ülessanded: -) Rakumembraan eraldab rakusisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. -) Läbi rakumembraani toimub aine-, info- ja energiavahetus. -) Ühendab rakke omavahel. * Passiivne transport ained pääsevad rakku sedasi, et rakk ei pea energiat kulutama (nt gaasid, vesi). * Aktiivne transport rakk kasutab ainete rakku pääsemiseks energiat. * Fagotsütoos ehk endotsütoos rakku satuvad mitmesugused suuremad aineosakesed ja makro molekulid. -) Eksotstoos rakkust välja saamiseks, avab rakka ühest otsast ,,kaane" ja aine saab välja. * Pinotsütoos rakk omastab vedelikest lahustunud makromolekule. * Tsütoplasma poolvedel plasma taoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasa on pidevas ringluses ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. * Rakutuum kahe membraarne organell ning membraanides on poorid, et saaks aineid
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last? ,,Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus," on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas. Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksil...
Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosakesteks, välja korral aga kvantideks. Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. 4 Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd
Temperatuur: Celcius (°C): Aluseks on vee jäätumine (0°C) ja keemine (100°C) ja vahe jaotatud 100 võrdseks osaks. (Normaalrõhul). Kasutusel igapäevaselt üle maailma. Fahrenheit (°F): Vesi jäätub 32°F ja keeb 212°F juures. Kasutusel USAs. Absoluutne temperatuuri skaala, K (Kelvin) T = 0K absoluutne 0 kraad (vastab –273.15 °C) Allapoole 0K e. - 273.15 °C ei saa temperatuur minna! Mida temp. näitab? Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat. Aineosakesed võnguvad, pöörlevad ning liiguvad ühest kohast teise, omades sedasi kineetilist energiat. Mida soojem on keha, seda kiiremini kehas olevad osakesed liiguvad (kas vibreerivad kiiremini, pöörlevad kiiremini või omavad suuremat liikumiskiirust) Millest sõltub kineetiline energia? 1 molekuli kineetiline energia sõltub tema massist Molekulide kogumiku kineetiline energia sõltub nende molekulide kogu massist Temperatuur ja rõhk sõltuvad molekulide massist Molekulide keskmine kiirus:
rohkem päikese energiat pinnaühiku kohta kui poolused ning pool maakerast on pidevalt pimedas (öö)? · 42. Atmosfääri liikumise põhjustab päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine ekvaatorile enam, poolustele vähem. See tekitab temperatuuride erinevuse ning selle tulemusel tekib atmosfääris liikumine. · 43. Ühtlane temperatuur on maakeral tulenevalt selle ja atmosfääri liikumisest. · 44. [2 p.] Kuidas on tahked aineosakesed (tolm, tahm jm) seotud atmosfääri tsükliga? Kus ja kuidas enamus atmosfääris hõljuvaid osakesi satub maa pinnale tagasi? · 45. [1 p.] Nimeta peamised kohaliku atmosfääriõhu saastumise põhjused? · 44. Atmosfääris leiduvad tahked osakesed hajutavad päikesekiirgust, samuti maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust. Atmosfääris tahked osakesed segunevad gaasi ja veeaurudega ning jõuavad nii tagasi maapinnale. · 45
kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund
Kuna neid kombinatsioone on tohutult, siis pole nende lahendamiseks ühtset valemit. Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist Elektivool tekitab soojust kõikides elektrijuhtides, mida ta läbib. Laengukandjad põrkuvad juhis liikudes kokku teiste aineosakestega ja annavad neile osa oma kineetilisest energiast, mille tulemusena hakkavad aineosakesed intensiivsemalt võnkuma ja toimub elektrienergia muundumine soojusenergiaks. Energia jäävuse seaduse põhjasl on saadud soojushulk Q võrdne kulutatud elektritööga. Joule-Lenzi seadus: Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Q=I2Rt Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist: soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma aga väheneb
kihte ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. Gaaside sisehõõre seletub asjaoluga, et molekulide soojusliikumine põhjustab erisuguse kiirusega liikuvate gaasikihtide vahel molekulide vahetust, mistõttu kiiremini liikuvast kihist aeglasemalt liikuvasse kihti siirduvad molekulid suurendavad selle molekulide keskmist kiirust ( õigemini -liikumissuunalist impulssi ). Küsimused: 1. Tahkistes, vedelikes ja gaasides on aineosakesed pidevas liikimises. Millistes agregaatolekutes on osakeste liikumistee pikkus suurem (väiksem) ? 2. Difusiooni põhjutab molekulide ......... . 3. Difusioon on kõige aeglase (kiirem) ...... (gaasides, vedelikes, tahkistes) 4. Temperatuuri tõstmisel küllastanud aur ......... . 5. Aur on küllastunud, kui ........ . 6. Küllastanud auru olukorras sama aja jooksul vedelikust lahkunud ja sinna tagasi pöörduvate molekulide hulk on .........
kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus Reynoldsi arvu valem: Re=VLp/y ehk Re=VL/v, kus V on voolu suhteline kiirus;
Kumeruse efekt aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal. Koaleerumine on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks. Allajahutatud pilvetilgad vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC. Jääembrüo tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda. Jäätuumad väiksed aineosakesed, mis soodustavad igasugustel temperatuuridel kristallide teket. Kontaktkülmumine toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub. Jää-kristalli (Bergeroni) protsess selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu. Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda.
Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud Lagundab ja lõhustab vanu raku põiekesed. osi ja ülejääke. Makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Fagotsüteeritud aineosakesed. Kromosoom Golgi Kanalite süsteem. Koosneb üksteise kohal Sünteesitakse ja paigutatakse kompleks asuvatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ümber valgud mis on toodetud. ja neid phendavatest kanalikestest. Tekivad lüsosoomid. Jõuab lõpuni valkude töötlemine ja nende
Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomi mass: Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Ehitus: Elektronid on negatiivse laenguga aineosakesed, mis tiirlevad ringikujuliselt ümber aatomituuma. Elektronid tiirlevad ümber aatomituuma kindlatel kaugustel. Asukohti, kus elektronid tiirlevad, nimetatakse elektronkihtideks. Mida kaugemal on elektronkiht tuumast, seda suurema energiaga elektronid seal tiirlevad. Tuumale kõige lähemal asuvat elektronkihti nimetatakse esimeseks elektronkihiks ja kõige kaugemal asuvat väliseks elektronkihiks. Ümber aatomituuma erinevatel elektronkihtidel tiirlevaid elektrone kokku nimetatakse
2.4 Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). 1.3 Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus ( ), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega ( ). Elektrijuhtivuse mõõtühik on siimens. Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: . Ainete elektrijuhtivust liigitatakse vastavalt aines olemasolevate laengukandjate liigile: · elektronjuhtivus metallid; · elektron- ja aukjuhtivus - pooljuhid; · ioonjuhtivus elektrolüüdid;
Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Aine ja välja kui mateeria kahe põhivormi tähtsaimad ühisjooned on järgmised: 2 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel algosakesed, väljal kvandid). Aine ja välja olulisemad erinevused on aga järgmised: 1) Erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa (nad ei mahu korraga sinna) , väljad aga saavad. Vastavad jõud liituvad vektoriaalselt. Selles seis- nebki väljade superpositsiooniprintsiip. 2) Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid ei ole. Väli ulatub välja tekitavast kehast kaugusele, milleni on suutelised oma eluea jooksul jõudma vaadeldavat vastastikmõju vahendavad osakesed (välja kvandid).
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on 1 tesla (1 T), mis on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille puutuja näitab magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja tekitab elektrivool või spinni omavad aineosakesed. Spinn kirjeldab osakese oma magnetvälja, mis tuleneb osakese pöörlemisest. Masin on seade , mis muundab energiat tööks. Masinad koosnevad energiamuundurist ja mehhanismidest. Mehhanism on kehade süsteem, mis muudab ühe keha liikumise teise keha liikumiseks. Kõik masinad kasutavad kuut mehhanismi, mida tuntakse juba mitu tuhat aastat. Need on : kang, pöör, plokk , kaldpind , kiil ja kruvi . Mass on keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg.
Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises vastavalt tänapäeva füüsikas tunnustatud seisukohtadele. Selles mõttes on aatomi põhiomadusteks mõõtmed, liikumine, laeng ja spinn. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Väljaosakesed ehk kvandid võivad viibida ühes kolmest võimalikust olekust. Need on reaal-, virtuaal- ja vaakumolek. Vaakumolek on kvandi eksistentsi variant mis seisneb tema näivas mitte-eksistentsis. Reaalolekus viibival kvandil on toime olemas ja see toime on ajaliselt piiramata. Seetõttu on reaalkvant katseliselt vaadeldav
oligonukleotiidsete praimerite juuresolekul, millest üks on komplementaarne amplifitseeritava DNA ühele ahelale, teine selle vastasahelale.Selle toimel hübridiseeruvad praimerid amplifitseeritava DNA ahelatega. 3. DNA replikatsioon ahelate kinnitunud 47.Kromatograafia Keemiliste ühendite füüsikalis-keemiline ükteisest lahutamine, mis põhineb aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Liikuvas faasis olevas aineosakesed kanduvad selle vooluga kaasa järjekordse siirdumiseni liikumatusse faasi. Viimase põhjustatud liikumispauside kestus ja aineosakeste edasikandumise keskmine kiirus sõltuvad igale keemilisele ühendile eripärasest jaotumissuhteks nimetatavast suurusest.Sellest tulenev ühendite erisugune liikumiskiirus faaside kokkupuute piirkonnas põhjustab ühendite eraldumise ükteisest. Jaotumisprotsessi olemuse järgi eristatakse kuute erinevat kromatograafiat
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
