Eksami küsimused ja vastused (0)

Pilet nr. 1
1.Materjalide struktuur ja omadused
Materjalide põhiliseks struktuuri – ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest.
Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus.
2.Mis on teras , mis malm ?
Teras on sulam , mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku.
Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb.
3.Plastide üldised omadused.
Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid.
Pilet nr. 2
1.Materjalide aatomstruktuur . Kristalliline struktuur
Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreelemendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikkusest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt eristatakse mitmeid kristallivõre tüüpe
Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalselebenergiale (aatomite ideaalsele paigutusele).

Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist

Kumm ja kummidetailide tootmine.
Pilet nr.3
1. Metall – mittemetall. Metallid ja sulamid
Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus . Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus ( kerg - ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel.
2.Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist
3.PVC.PA tähendus ja kasutamine
Pilet nr.4

Materjalide omadused. Füüsikalised , mehaanilised, tehnoloogilised ja talitlusomadused
Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus . Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi.

Legeerivad elemendid ja nende mõju. Tabelist
3. PTFE tähendus ja kasutamine
Pilet nr.5
1.Materjalide sulamistemperatuur, soojuspaisuvus, soojusjuhtivus.
Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk).
Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega.
2.Teraste liigitus. Mittelegeer- ja legeerterased.
Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)mittelegeer- ehk süsinik- ja 2)legeerterasteks.
Süsinikteraseid liigitatakse järgnevalt:
a)süsiniku sisalduse järgi: madala süsiniku sisaldusega
C = 0,08 … 0,25%,
keskmise süsiniku sisaldusega
C = 0,3 … 0,6%),
kõrge süsiniku sisaldusega
C > 0,6%;
b) otstarbe järgi : süsinikkonstruksiooniterased C = 0,05 … 0,65%
süsiniktööriistaterased C = 0,7 … 1,3 %;
c)detailide valmistamisviisi järgi : automaaditerased
C = 0,12 … 0,4 %,
valuterased C = 0,15 … 0,55 %),
d)kvaliteedi järgi ( S- ja P-sisalduse järgi ) :
tava(kvaliteet)terased
S ≤ 0,05 % , P ≤ 0,04 %,
kvaliteetterased
S ≤ 0,035 % , P ≤ 0,035 % ) ,
kõrgkvaliteet- ehk vääristerasteks
S ≤ 0,025 % , P ≤ 0,025 % );
e)taandamisastme järgi ( Mn- ja Si- sisaldusest lähtudes ):
rahulikud ehk täielikult taandatud terased
Mn ≤ 0,8 % , Si ≤ 0,3 % ),
keevterased e. mittetäielikult taantatud
terased Mn ≤ 0,8 % , Si ≤ 0,05 % ),
poolrahulikud terased , taandamisastmelt
keev- ja rahulike teraste vahepealsed
Mn ≤ 0,8 % , Si = 0,05 … 0,15 %.
Legeerterased liigitatakse järgnevalt :
a) kvaliteedi järgi : kvaliteetterased ( S ja P ≤ 0,035 % )
kõrgkvaliteet- ehk vääristerased
(S ≤ 0,015 % ja P ≤ 0,025 % ),
b) otstarbe järgi : legeeritud konstruktsiooniterased,
legeeritud tööriistaterased,
legeeritud vedruterased jm;
c) legeerimisastme järgi:
madallegeeritud terased ― leg. elem . kuni 2,5 %),
(kesk-) legeeritud terased ― leg. elem.2,5 … 10 %,
kõrglegeeritud terased ― leg. elem. üle 10 % ;
d)legeerivate elementide järgi :
kroomterased (leg. põhielement Cr ),
mangaanterased (leg. põhielement Mn ),
nikkelterased (leg. põhielement Ni ),
kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne.

Üldkasutatavad kummid
Pilet nr. 6

Elektrijuhtivus . Korrosioonikindlus . Kulumiskindlus .
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (σ), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega (j).
Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: σ = 1 / ρ .
Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti võivad detailid täielikult ära kuluda (näiteks mullatöömasinate tööorganid). või tekitada suuremat müra (kiirekäigulistes transpordi- ja tehnoloogilistes masinates). Detailide kulumiskindlust aitab suurendada nende kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine ning hõõrduvate pindade õlitamine. Liugelaagrite kulumiskindlus tõuseb tunduvalt kui tagatakse nende töö vedelikhõõrdumise režiimil.

Konstruktsiooniterased. Ehitusteras . Markeering
3.Plastid metalli asendajana
Pilet nr .7

Materjalide mehaanilised omadused : tugevus ja plastsus
Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi
2.Tööriistaterased. Markeering

Õlikindlad kummid
Pilet nr.8

Materjalide mehaanilised omadused : kõvadus ja sitkus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda.
Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi.

Eriterased. Markeering

Uretaankummid