10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose
Suure pidulikkusega põletas ta siis oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja palus oma poja surnukeha, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine ja laskis isal poja surnukeha ära viia. Kui Achilleuse tegi koos oma kaassõduritega tormijooksu linna müüridele, tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi Trooja sõja algatanud, Achilleust tema ainsasse nõrka kohta, kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane oli isiklikult nii teinud, et nool mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust, kaheksatesitkümnendal päeval toimus tema surnukeha pidulik põletamine. Allikad: 1. Gerold Dommermuth-Gudrich ,,Müüdid" 2. www.wikipedia.org
Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Lõpuks aga suudeti Achilleus siiski tappa. Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma
Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed
ACHILLEUSE KAND Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette
Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega. Hans Christian Ende 7B 7.laul Hektor kutsub Aiase kahevõitlusele. Kumbki ei võida. Õhtul maetakse kõik langenud ja laevade kaitseks ehitatakse kants. 8.laul Zeusi tormab oma vankriga Olümposelt alla, aitab Troojalastel Kreeklased oma kantsi ajada ning sinna lähedale laagri püsti panna. 9.laul Agamemnon saadab Achilleuse sõbrad Achilleust sõtta kutsuma, kuid ta keeldub. 10.laul Ahhailaste vanemad peavad öösel sõjanõu. Odysseus ning Diomedes tungivad laagrist välja, tapavad traaklaste kuninga Rhesose ning röövivad tema ilusad hobused. 11.laul Järgmisel päeval saavad Agamemnon, Diomedes, Odysseus, ja palud teised lahingus haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks. Haavatakse ka Kreeklaste arsti. 12.laul Kreeklastel läheb aina halvemaks, sest Troojalased tungivad kantsi sisse. 13.laul
V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues soomusrüüs,mille sepatöö jumal Hephaistos oli Thetise palvel teinud, otsis Achilleus üles Hektori ,kes astus talle vastu alles pärast seda kui avaldas soovi,et tema keha viidaks kuningas Priamosele, kui ta surma saab. Achilleus , kelle raev ei vaibunud, tappis Hektori, moonutas
Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Tänapäeval tähendab see väljend juhtnööri. Trooja hobune – Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Aga kuna ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Tänapäeval tähendab see väljend nõrkka kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö. Tänapäeval tähendab see väljend lohakusest tekkinud korralageduse korrastamist. Lakooniline kõne - Sõjaline kord nõudis lühikesi ja täpseid käsklusi. Sellest arenes välja
jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna Gorgo(Medusa)-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod, kivistava pilguga. Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head Titaan(id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi 4.Mütoloogilist päritolu sõnad/väljendid Achilleuse kand-Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Trooja hobune-Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Oidipuse kompleks-Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse, mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu. Ta saab ka aru, et on Achilleust solvanud. Nestor, Aias ja Odysseus siirduvad Achilleuse, mürmidoonlaste juhi telki, et paluda teda uuesti võitlusväljale. Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud. Agamemnon viib mehed lahingusse. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud. Ta tapab palju troojalasi. Näib et keegi ei saa Agamemnoni vastu. Troojalased taganevad, kuid ootamatult ilmub Atenori poeg Koon, kes haavab Agamemnoni. Agamemnon taganeb kaotades palju verd. Troojalased
suurt võluväge ning naine tappis tema nimel Peliase. Kuid Iason hülgas Medeia siiski. Achilleus Peleuse ja merenümf Thetise Thetis kastis ta Styxi Achilleust seostatakse poeg. jõkke, mis tegi ta kõige enam Trooja haavatamatuks, kuid sõjaga, kus ta sõdis kand jäi kuivaks (ainus kreeklaste poolel. Oma nõrk koht). parima sõbra Patroklose
Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused.
Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada
Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema,
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees
Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna; Glauke muutis mere rohekas-halliks; Sao päästis meremehi jne. Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud. Okeanose ja Tethyse 3000 (5000?) tütart, ning sama palju oli neil veel vendi. Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad
tugevaks. VII laul. Jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks ajaks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab punase vöö. Võitlus on selleks päevaks läbi. VIII laul. Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad kreeklasi tugevalt. IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused.
samastada või sarnasusi leida. Achilleuselele omistati nõrk koht, mis annab isegi tänapäeva inimesele võimaluse otsida oma Achilleuse kanda. ,,Iliases", arhailise perioodi eeposes, on kangelane Achilleus, sõjasangar, kelle raev ja barbaarsus oli sama kuulus kui vaprus. Oma sõjalised oskused oli Achilleus õppinud kentauri käest, kes toitis muuhulgas teda toore lihaga, et suurendada tema raevukust. Achilleust, nümf Thetise poega, oli võimalik haavata ainult tema kanda, sest kogu ülejäänud 4 keha oli puutunud allmaailma jõge. Homeros ja Hesiodos Hesiodos oli vaene talupoeg, kelle elu oli keerukas. Elades üksikus paigas oli ta esimene kreeklane, kes hakkas juurdlema, kuidas kõik on tekkinud. Ta juurdles, kuidas sai alguse maailm, taevas, jumalad ja inimsugu.
Süül ja karistusel pole omavahelist seost. Pahe võimutseb ja hüve alistub. 20. Homerose tähtsus kultuuris? Homeros oli vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 21. Vana atika komöödia suurmeister? Aristophanes. Tema loomingust on säilinud 11 komöödiat. 22. Achilleuse kand? Kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 23. Cicero? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu
Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab
tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud
Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud. Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid.
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õht...
Aga kui Agamemnon haavas Achillust, võttes talt ära naisvangi, siis loobus Achilleus edasisest sõjast osavõtust. Troojalased muutusid südikamaks ja hakkasid kreeklasi võitma. Nad lähenesid juba kreeklaste laevadele ja ähvardasid need ära põletada, kuid Achilleus, vaatamata kõigile palvetele, haudus ikkagi veel viha Agamemnoni vastu ega tahtnud teda aidata. Kuid seal tuli kreeklastele appi Achilleuse lähim sõber Patroklos. Ta keelitas Achilleust andma temale oma sõjarüü ja lubada kreeklasi aidata. Patroklos riietus Achilleuse rüüsse ja viis kreeklased enda järal lahingusse. Troojalased pidasid Patroklost algul sõjarüü tõttu Achilleuseks endaks ja hakkasid põgenema. Patroklos surmas siis paljugi vaenlasi, kuid Trooja väravas astus Patroklose vastu Hektor ja surmas tema. Patroklose laipa ei õnnestunud tal kaasa viia, kuid ta võttis Patroklose seljast Achilleuse rüü ja riietus sellesse.
Tänuks selle eest sai ta kuningatrooni ja naiseks Laiose lesk Iokaste- pärisema. Said lapsed. 15 aastat hiljem tabas Teebat katk. HOMEROS ,,ILIAS" Kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Järgmisena suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Hektori matused. SOPHOKLES ,, KUNINGAS OIDIPUS" (teos)
Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab Achilleuse rüü ja vanim prints Hector tapab ta , arvates, et ta on Achilleus. Hectori ja Andoromache hüvastijätt. Hector jätab oma naisega hüvasti, sest ta arvab, et ta saab surma, sest Achilleus tahab Hectoriga võidelda, kättemaksuks selle eest, et Hector ta sõbra tappis. Hectori surnukeha lohistamine. Priamos läks üksi Achilleuse telki ja palus oma poja surnukeha tagasi. Amatsoonid metsikud naised, kes tapavad mehi (eelistavad naisi)
Töö. 1.Mida tähendab sõna antiik? Esiteks antiik tähendab klassikalist vanaaega,vanakreeka aeg ja osa vanarooma ajast. Teiseks igapäeva keeles tähendab sõna antiik midagi mis on väga vana. 2.Mis koht on antiikkultuuril,maailma ajaloos? Antiikkultuuril oli tähtis koht,sest sellest sai kõik alguse. 3.Kes oli pedagoog antiikajal? Pedagoog antiikajal oli ori,kes tassis õpilase koolivarustust. 4.Mida tähendab väljend „Carpe diem“? Tähendab korja/kasuta päeva. 5.Kes oli peajumal? Peajumal oli Zeus, veel nimetati teda taeva-ja äikesejumalaks,tema plussideks oli kohtumõistmine,elutarkus,kavalus. Miinusteks olid armukadedus,Äkkraev ja viha. 6.Kes oli Aphrodite? Oli armastuse-,ilu-ja viljakusejumalanna. 7.Kes oli sepatööjumal ja mis oli tema probleem? Oli Hephaistos,veel nimetati teda ka tule-ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.Tema ema Hera viskas ta Olümposelt välja,tema inetu välimuse pärast. 8.Kuidas suhtusid kr...
sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklese, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas
Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu.
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kast...
Surm ja viis ta nüüd jäädavalt allilma. Sisyphost tabas õel karistus. Ta peab allilmas mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat ja kui ta selle viimaks üle saanud, libiseb see tal käte vahelt ja veereb mööda nõlvakut alla tagasi. Sisyphos teeb üha uuesti asjata seda tööd ja tema piin uueneb pidevalt ega lõpe iialgi. Achilleuse kand Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Pandora laegas Pandorale (savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale) kinkisid kõik jumalad midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva olemuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada
troojalased tassisid hobuse rõõmsalt enda kindlusest sisse ning öösel tulid hobuse seest välja mehed, kes hakkasid Trooja linna seest hävitama ning mõrvama inimesi. Tänapäeval kasutatakse mõistet Trooja hobune, kui tahetakse vastsele liiga teha ning kasutades vastavaid meetmeid ja kavalust, viiakse pahatekitaja vaenlase poolele. Tänapäeval ei ole selleks enam puust hobune, vaid mõni muu asi/allikas. Filmis tuli idee peale Odüsseus. Ta tuli idee peale, mil Agamemnon kirus Achilleust ning mainis, et ta peab saama üle nende müüride. Mingu selleks kas või 40 000 kreeklase elu. Olen kohanud artiklis, kus mainiti, et suhtlusportaali on levinud Trooja hobune ehk alguses tundub Trooja hobune kasuliku programmina, kuid hiljem tuleb välja, et on viirus.
See otsus sai Trooja sõja ajendiks. · Tüliõun Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. · Achilleuse kand Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. · Ariadne lõng Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees
Sinu kool Referaat Homeros Koostas: Sinu nimi Klass: Sinu klass Juhendaja: Sinu juhendaja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Elulugu...............................................................................................................................4 ...
*Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes
jäädavalt allilma. Sisyphost tabas õel karistus. Ta peab allilmas mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat ja kui ta selle viimaks üle saanud, libiseb see tal käte vahelt ja veereb mööda nõlvakut alla tagasi. Sisyphos teeb üha uuesti asjata seda tööd ja tema piin uueneb pidevalt ega lõpe iialgi. Achilleuse kand Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Heraklese 12 vägitegu Herakles tappis hullusehoos (mille talle saatis Hera, kes vihkas teda sellepärast, et ta oli Hera abikaasa Zeusi abieluväline laps) oma naise ja kolm poega ning soovis selle eest endale väärilist karistust. Kõigepealt soovis Herakles end häbi pärast ära tappa, aga ta isa laitis selle plaani maha
Kõik nad on valmis mees mehe vastu minema võitleja otsustab liisk. See langeb Telamoni poeg Aiasele, kõige pikemale ja turskemale kreeklastest. Nähes, kuidas too läheneb, raudturvisega kaetud, kandes suurt kilpi ja viskevalmis piiki, ähvardav irve näol, läbib Hektorit kõhklusevärin. Aga ta ei saa enam taganeda, see tooks talle igavese häbi. Niisiis jääb ta lahinguväljale vapralt paigale ja ootab. ,,Hektor!" hüüab Aias temast veidi eemal peatudes. ,,Täna ei ole meie keskel Achilleust, aga meil on küllalt teisigi sangareid, et sinuga võidelda. Hakkame siis pihta, sina tee avalöök!" ,,Olgu nii, Aias, alaku võitlus!" Nii öelnud, saadab Hektor hirmsa jõuga teele oma oda, mis kiilub sügavale Aiase kilpi, Aiase piik aga tungib Hektori kilbist läbi, Trooja sangarit ometi haavamata. Tõmmanud piigid kilpidest välja, asuvad sangarid taas võitlema. Aiase odaots haavab Hektorit kaelast, kuid too võitleb edasi, heites vaenlase pihta kivi. Üks
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
üksikasjalikult ja detailselt. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused
· last kätel kiigutades palus Hektor jumalatelt, et tema pojast saaks temasarnane Trooja tulevane valitseja · Achilleus istub endiselt telgis.... sõjaõnn troojalaste pool · Achilleuse sõber Patroklos ei võinud kreeklaste kaotust pealt vaadata · Hera tegi end hästi kauniks, võrgutas Zeusi ära ja lasi une tema peale tulla sõjaõnn hakkas kanduma kreeklaste poolele · Zeus ärkas ja oli Hera peale vihane kreeklastel hakkas jälle halvasti minema · Patroklos palus Achilleust, et Patroklos võib ise Achilleuse asemel sõtta minna · Achilleus lubas · Patroklosel(seljas Achi. rüü) läks alguses hästi, kuid Hektori oda tappis ta varsti · Hektor võttis Achilleuse soomusrüü endale ja pani selga · Achi. ootas Patroklost tagasi, teatati tema langusest · Achi. on õnnetu ja leinas, haub kättemaksu troojalastele ja eriti Hektorile · Achi. ema Thetis hoidis meest hommikuni tagasi, enne kui see Hektorile kallale tormab
Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest Odysseus ja Achilleus. Odysseus teeskles hullumeelset, soovimata oma peret Ithaka saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia
Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas.
Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2 Oidipuse kompleks Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis. Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi jõkke kastes hoidnud kinni Achilleuse kannast. Seejärel laisigi Paris teele mürgitatud noole mis tabas Achilleust otse kanda. Achilleus suri silmapilgul ning tema ustavad mürmidonid kandsid ta lahinguväljalt minema. Kreeka vägi leinas seitseteist päeva ja seitseteist ööd. Trooja vallutati pärast kümmet aastat kavala Odysseusi poolt kes lasi ehitada tohutu puust hobuse. Hobune oli ehitatud põletatud laevadest ja sinna sai pugeta käputäis sõdureid. Kreeka laevad teesklesid põgenemist ja lahkusid. Hobune veeti trooja värava ette ja troojalased viisidki hobuse oma linnamüüride sisse
Niisiis mängis tark mees Odysseus hullu, külvates seemnete asemel põllule soola. Kuid saadik Palamedes oli samuti kaval mees: ta pani Odysseuse poja täpselt adra ette seisma ning loomulikult juhtis Odysseus veoloomad kõrvale. Odysseusel tuli vastumeelselt sõtta minna. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poega ootab Troojas surm. Thetis oli Achilleuse saatnud Lykomedese õukonda ja viimane sundis Achilleust kandma naiseriideid ning viibima neidude hulgas Valdajad saatsid Odysseuse Achilleust otsima. Odysseus ilmus rändkaupmehena õukonda, tal oli pambus ahvatlevad ehted ja mõned sõjariistad. Achilleus haaras sealt kohe sõjariistad ning Odysseus tundis ta ära. Nüüd polnud Odysseusel enam kuigi raske veenda Achilleust sõtta tulema. Kreeka laevastikus oli tuhat laeva. Koguneti Aulisesse, kust ei saanud enne ära minna, kuni lõõtsus Põhjatuul
bb. Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama. Priamos jättis poja surema, ent karjused kasvatasid ta üles. Zeus andis Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on kauneim jumalannadest. Helena oli Menelaose, Sparta valitseja naine. Paris võrgutas ta, kui Menelaos viibis võõrsil. Nad põgenesid Trooja ning põhjustasid niiviisi sõja. Trooja piiramisel juhtis Apollon Parise kätt nõnda, et tema nool tabaks Achilleust surmavalt paremasse kanda. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. cc. Dioskuurid, - kaksikud, meremeeste kaitsjad. Elasid kordamööda nii allilmas kui maa peal. dd. Menelaos, - Agamemnoni vend, tõusis Sparta troonile. Valiti Helena abikaasaks. Kõik kreeka kuningad asusid Pärast Parise ja Helena põgenemist Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma ee. Agamemnon, - kogus suure laevastikutäie sõjaväge
Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
