sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785
1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941- 1944). Kandis septembrist kuni detsembrini 1944. aastal nime "Uus Postimees". 1945- 30.aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime "Postimees". 1948-1990 aastani kandis nime "Edasi". Praegu on "Postimees" Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule.
Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist (konverents). 8
................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitisest........................................5 Persepolis................................................6 Persepolis................................................7 Usundid...................................................8 Pildid.......................................................9
Tai 67,976,405; Itaalia 61,855,120. 3. Rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasv vahemikus 1950-2025 75000000 70000000 65000000 60000000 55000000 50000000 45000000 40000000 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Graafik 1. Prantsusmaa rahvastiku kasv vahemikus 1950-2025 2 Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide
alates 5. eluaastast kasvas ta Ser Piero majapidamises. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas 1466. aastani Vincis. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja asus õppima Andrea del Verrocchio ateljeesse. Verrocchio, kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kuntsnikke, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees, kus töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi, alustas noor õpilane oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472
Järgnes pikk piiramine, millele 14. novembril järgnes tormijooks. See lõppes ründajaile aga tulutult ja suurte kaotustega. Detsembri lõpul oli Padise venelastest kaitsjad aga nälja kätte nõrkemas, kuna piiramine oli kestnud juba 13 nädalat. 28. detsembril 1580 andsid Padise kaitsjad alla. Nimetatud piiramised ja vallutamised olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeteks. Rootsi riigi omandis oli kindlustus kuni 1622 aastani, mil kuningas Gustav II Adolf annetas suure osa endise Padise kloostri lähematest valdustest Riia toomhärrale Thomas Rammile meesliinis edasi pärandatavana. 1621, kui rootslased piirasid Riia linna, juhatas Thomas Ramm linna kaitset ja alistumisläbirääkimisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga. Seejärel oli kuningas oma vägedega Riiga sisse marssinud ning Thomas Rammist sai esimene Riia bürgermeister Rootsi võimu all. Kuningas tänas Thomas Rammi tema teenete eest Rootsi
Senefelder. Müncheni kunstikogud sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti. 1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut. 1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte. Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka maastiku- ja arhitektuurivaadete vahetuks edasiandmiseks. 1818. aastal andis Alois Senefelderi välja litograafiaõpiku "Vollständiges Lehrbuch der Steindruckerey", mis osutus väga oluliseks litograafiatehnika kuulsuse kasvule.
Nende perekondade vahelised suhted olid head. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. 4. mail 1597. aastal ostis Shakespeare Stratfordis suure kivimaja. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda. Ta oli seda pikalt ette valmistanud, kogunud vara ja ostnud avara maja. Viimased aastad kodulinnas olid sündmusterikkad. 1614
Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last
"Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas ja Venezias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest
Tartu Descartes'i Lütseum Lõuna-Korea rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine Lõuna-Koreas oli 2003. aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. ...
1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul ta sel perioodil päris läbi ei löönud, aga õppis iseseisvalt hakkama saama. Poom naases Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani FC Flora eest ja sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Sveitsis toimunud 13 liigamängus. Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskonda . Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises, oli tal enda sõnade kohaselt pärast kaht välislepingut selge, et tahab ja suudab tippjalgpallurina läbi lüüa". Mart Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse, kus mängis 1997
Kvaliteetse tequila otsimisel on see tähistus heaks alguseks. Laagerdumise järgi jaguneb tequila neljaks: Blanco ehk Silver ehk plata on värvitu ja tammevaadis küpsemata tequila, mis villitakse hiljemalt kahe kuu jooksul pudelisse. (õige) Oro ehk Gold ehk joven abogado samuti noor tequila, mida on kuldseks värvitud karamelli, glükoosi, glütseriini ning erinevate lõhna- ja maitseainetega. Reposado kahest kuust kuni ühe aastani tammevaadis hoitud Blanco. Vaadis hoidmine annab joogile värvi ja lõhnabuketi ning pehmendab maitset, samas säilitab sinise agaavi maitse. Añejo ehk Aged aastast kuni kolme aastani tammevaadis hoitud Blanco. -Extra Añejo ehk Ultra-Aged ehk Reserva 2006. aastal loodud kategooria, mis tähistab Añejo't, mida hoitakse vaadis vähemalt 3 aastat, aga mõnede tootjate poolt ka kuni 8 aastat. Väga kallis ja haruldane jook. Tequila - jook, mis paneb peo käima
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3
16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
Jaan Kross Jaan Kross sndis Tallinnas, ppis Tartu likoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani ppejud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, lks hiljem le proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mlestusraamatute kirjutamisele. Niteks:Wikmani poisid ja Keisri hull.
aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide
• Püha õhtusöömaaeg ELULUGU • Lapsepõlv Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. • Firenze 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio bottega`s (ateljee). Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks Firenze kunstnikuks, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti
Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal, 4 teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust. Kirikuõpetaja sooviks oli, et mõis peaks toetaks ja hoolitseks kooli eest. (15) 1820. aastast alates oli Vara köster - koolmeistriks Johan Friedrich Masing, sündinud 1792. aastal. Ta töötas sellel kohal kuni surmani, 1862. aastani, seega nelikümmend kaks aastat. (15) Sajandi keskel - 1845. aastal toimus koolitöö ikka veel vanas majas, sajandi algul ehitatud majas. Ei ole teada, et vahepeal oleks ehitatud Varal uut koolimaja. 1855. aastast töötas Varal abiõpetajana Paul Reinvald, 1863. aastast aga õpetajana kuni 1871. aastani. 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas ka vald kooli ülal pidama. (15) Alles 1868. aastal sai Vara kool uue maja. 1876. aastast alates hakati Vara koolis õpetama ka vene keelt
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas
välisminister, 1999 Riigikogu liige, 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige, 2004 Euroopa Parlamendi liige, 2006 Eesti Vabariigi president · Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.1997. aasta lõpus astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni aastani 2002 esimees. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina. Kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse. Välisvisiidid: · Läti president Vaira Ve-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit
Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga, 1812. aastal aga viidi ta üle teenistusse Mustale merele. kus määrti fregatt Minerva komandöriks, mille konamdör oli kuni 1818. aastani. 1818. aastal määrati ta fregati Flora komandöriks. 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, nillest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi
õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, Ta oli õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits
1956 astus Brandt teravalt välja NSV Liidu sissetungi vastu Ungarisse ja 1958 Nikita Hrustsovi plaani vastu muuta Berliin vabalinnaks. Nende sõnavõttude tõttu peeti teda oma erakonna parempoolsesse tiiba kuuluvaks; hiljem see seisukoht muutus. 3. oktoobril 1957 valiti Brandt Lääne-Berliini linnapeaks. Valimiskampaanias toetas teda mõjukas kirjastaja Axel Springer. Brandt jäi Lääne-Berliini linnapeaks 1966. aastani. See oli Berliinis üsna pingeline aeg, sest just sel ajal ehitati Berliini müür. 1964 sai Brant Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks ja säilitas selle koha 1987. aastani, kauem kui ükski teine SDP juht, kui välja arvata erakonna asutaja August Bebel. 1961. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas Konrad Adenauerile Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust
Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester
Enamus oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Laulude tekstid kirjutas ta valdavalt ise, kasutades peale eesti keelt ka saksa ja inglise keelt. Raimond Valgre muusika on siiras ja meloodiline. Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti ka mitmetes Eesti filmides. Raimond Valgre loomingu võib jaotada ka kolme etappi: 1) 1933-1941 aastatel restorani- ja salongimuusika periood. 2) 1941-1945 sõja-aeg. 3) Kuni 1949 aastani sõjajärgne periood. Raimond Valgre laule: ''Saarema valss''; ''Õige valik''; ''Kevad südames''; ''Narva valss''; ''Muinaslugu muusikas''; ''Pärnu ballaad''; ''Unelmate tänav''. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/documents/main/referaadid/raimond_valgre_jane.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre
aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud.
Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 19441953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945.1949. aastani. Metsavendluse vastu võitlemiseks asus valitsus, Jossif Stalini juhtimisel rahvast küüditama. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Metsavendluse levik näitas selgelt inimeste vastasust poliitika vastu. Ma arvan, et metsavendlus ei olnud küll kõige õigem okupatsiooni vastu võitlemise vorm, kuid see näitas, et inimesed hoolisid oma riigist ning see on väga positiivne. Eesti NSV-s arendati põllumajandust ning eriti põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-
ITAALIA Itaalia on arenenud riik Euroopas. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Rahvaarv ja selle muutused Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1...
raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema.
Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa-diks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu
raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26
kokkutulek seitsmekümneaastastele kokkutulek 70-aastastele vastuvõtt kahekümne ühe aastastele vastuvõtt 21-aastastele tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal 1990. aastal vastuvõtt kolmanda maini kahe tuhande viiendal aastal vastuvõtt 3. maini 2005. aastal toimus viiekümne aasta juubel toimus 50 aasta juubel laud kahekümnele inimesele laud 20-inimesele kahe tuhande esimesest kuni kahe tuhande teise aastani 2001. 2002. aastani kolmesaja tuhande suurune summa 300 000 suurune summa möödunud saja kümnendast aastapäevast möödunud 110. aastapäevast saja-aastane Eesti Vabariik 100-aastane Eesti Vabariik vanem härra kuuekümnendates eluaastates vanem härra 60. eluaastates Tartu rahu üheksakümne esimene aastapäev Tartu rahu 91-ne aastapäev vaheaeg on esimesest aprillist kolmeteistkümnenda aprillini vaheaeg on 1. aprillist 13. aprillini
17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Eesti ala oli Vene võimu all alates 18. sajand kuni 1918. aastani. Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Vaenutegevuse lõppedes hakkas talurahva arv kasvama, sest oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti mehi ei võetud ka sundkorras Rootsi väkke. 17. sajandi teisel poolel hakkasid Eesti aladel sisse rändama inimesed naaberaladelt, enamasti vene talupojad. Võõrad asusid elama eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..
keskseks. Samuti on muutunud arengutempo, kus elektrimajanduse planeerimine pikemaks ajaperioodiks on muutunud järjest komplitseeritumaks, seda eriti peatselt avaneva elektrituru valguses. Sel põhjusel ongi elektrimajanduse arengukava kirjeldatav protsessina, kus reaalselt planeeritakse tegevusi vaid kolmeks aastaks, tuues siiski ära ka hetkeolukorrast lähtuva parima võimaliku tee kümne aasta perspektiivis. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 strateegiliseks eesmärgiks on tagada turumajanduse tingimustes Eesti rahvusliku elektrisüsteemi optimaalne funktsioneerimine ja areng ning tarbijate nõuetekohane varustamine elektriga pikaajalises perspektiivis võimalikult madalate hindadega. Seejuures täidetakse kõiki töö- ja varustuskindluse ning keskkonnanõudeid, kaetakse kohaliku elektri tootmisvõimsusega sisemaine elektriline tarbimiskoormus, arendatakse ja toetatakse nii elektri tootmise, ülekande, jaotuse kui ka
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente
Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida- Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja Vietnami sõjas toetas Vietnami DV-d, oli NL-i riigijuht kuni 1982. aastani. F.Castro- tema juhtimisel kukutati Kuuba diktaator, sai ise Kuuba valitsusjuhiks. W.S.Churchill- oli Inglismaa peaminister, Atlandi harta üks osapool- Hitlerivastasus, Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968)
festivalil ,,Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile", mis on otsekui eesti avangardse muusika tähtteos. See teos on pühendatud Luigi Nonole, kelle abil jõudis see teos Euroopa kontserdilavadele. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Seetõttu jäi pikemaks ajaks vaikseks ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. 1976. aastal tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud Tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige aastatel 1959-1979 ja alates 2005. Aastast samuti
jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta oli aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas
vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine. Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise. 4 Ökomärgis Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis võimaldab neid eristada
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis;
Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati. 5 II Maailmasõja tagajärjed Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. 1 Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel. Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke), jätkates tootmist aastani 1955.
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond),
toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Põhjus: Juutidel polnud 1948. aastani oma riiki. Sel aastal kuulutasid nad välja Iisraeli riigi. Sellega aga polnud nõus Araabia riigid. Tulemus: Sõdivad siiamaani, pole saanud lahendust. Suessi kriis (1956) Osalejad: Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael. Põhjus: 1952.aasta riigipöördega läks Egiptuses võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama.
teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja mälukaotusi. · Huvitavaid fakte · Hispaanlastest orjapidajad käskisid oma orjadel kokalehti närida, et nad erksamini tööd teeksid. · Populaarne jook CocaCola oli algselt rohelist värvi ja sisaldas kokaiini 1903. aastani · USAs kasutusel olevast rahast on 97%l kokaiinijäljed. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Mis on keskaeg? - Keskaeg algas pärast Lääne-Rooma langust (476 a.) - Termin võeti kasutusele 15.sajandil - Vanasti arvati, et keskaeg on pime ja mahajäetud aeg. - Keskaeg on vana ja uue aja vahel. - Kesaeg oli tegelikult arenemise aeg. Sel ajal toimus arenemine kõigis valdkondades (haridus, kultuur, majandus, teadus, tehnika jne) - Keskaeg kestis aastast 476 1492. - Põhjalas algas keskaeg 13. sajandil mis kestis aastani 1558. - Mujal maailmas ei saa Euroopa keskaja mõistet kasutada. - Keskaeg jaguneb: * varakeskaeg - kuni 11. sajand * kõrgkeskaeg - 11 13 sajand *hiliskeskaeg - 14 15 sajand Töös rääkida igast ajast eraldi lähemalt. Sellest kuidas toimus Paavsti võimu suurenemine ja kaubanduse langus vahepeal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
