William Shakespeare eluloo kokkuvõte (2)

William Shakespeare
William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia “ Romeo ja Julia ”, millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast „Suveöö unenägu”.
Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil . Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinu William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed mõningaid andmeid. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. Nende perekondade vahelised suhted olid head. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna . Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith . Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. 1595 – 1596 . aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi , asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598 .
4. mail 1597. aastal ostis Shakespeare Stratfordis suure kivimaja . 1595–1596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598.
Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda. Ta oli seda pikalt ette valmistanud, kogunud vara ja ostnud avara maja. Viimased aastad kodulinnas olid sündmusterikkad. 1614. aastal toimus ränk tulekahju ja hakkasid levima jutud tema suguvõsa kohta. Judith esitas ootamatult soovi abielluda noorema mehega.
Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Mõnede allikate kohaselt oli ta eelmisel õhtul sõpradega ohtralt alkoholi tarbinud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale.
Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel.
Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid.
Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi , noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted . Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe , mitte tormakad pursked. 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile.
Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste žanritega: poeem ja sonett . Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu : armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele.