kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr . Kulli ja Kunda lähedal asula. See on andnud nimetuse kõige varasemale ajalooajastule. Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur.
jooksevhindade tõus. Vaateldavate aastate keskpaigas võeti Eestis kasutlusele ka euro. Euro saabudes tõusid ka hinnad Eesti majanduses. Nii samuti on saanud tõsta antud teenuste ja kaupade hindu. Selle aja jooksul on ka tõusnud Eesti keskmine palk, millega kaasnes inimeste võimalus tarbida rohkem antud kaupu ja teenuseid. Tööstustoodangu jooksevhindade jagunemine 2009-2013 10000 9000 8000 7000 6000 5000 Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus Mäetööstus Töötlev tööstus Mln 4000 3000 2000 1000 0 2009 2010 2011 2012 2013
10. Kui suure summa tuleb hoiustada pangas et 5 aasta pärast saada 25 000 krooni? Panga aasta intressimäär on 4%. Vastused: 53 57 5 53 285 3021 1. a) ; b) - ; c) ; d) ; e) ; f) . 5 5 57 22 1166 110 4 1021 68 17 16 23131 2. a) ; b) ; c) ; d) ; e) ; f) . 9 9000 165 9 45 9990 44 611 1 21 3. a) ; b) 1 ; c) ; d) ; e) 40,013. 45 990 10 50 4. 680 5. 62,5% 6. 20% 7. 492 kg 8. 3,660525 10 6 9. 122312,46 krooni 10. ligikaudu 20 548 krooni
Oktoober 15 100 12 500 November 13 250 10 500 Detsember 11 500 9 000 1. Leida maksimum-miinimum meetodil tegevuskulude seosvõrrand 2. Leida läbisõit 14 500 eurose tegevuskulu juures 1. a) muutuvkulude määr = __ tegevusmahu muut(max-min) = __17800 11500 __ = läbisõidu muut(max-min) 14250 9000 = _6300_ = 1,2 eur/km 5250 b) pk max = 17800 14250 * 1,2 = 700 c) pk min = 11500 9000 * 1,2 = 700 seosvõrrand: 700 + 1,2 * läbisõit 2. 700 + 1,2 * 14 500 = 18 100 eur Ülesanne 3. Täita ühikud tabelid Müüdud Müük Muutuvkulud Piirkasum Püsivkulud ärikasum ühikute arv ühiku kohta (kahjum)
ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine)
arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajanduses maasikaistanduse rajamiseks. Projekti algideeks on maasikaistanduse rajamine, et toodang oleks võimalikult sihttarbijale lähedal. Pikemas perspektiivis on plaanis rajada tingimused ka pikemaks säilitamiseks. Omapoolse finantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, millest saadakse 9000 lisavõsu rajamaks 0,5-1 ha suurust istandust järgmiseks viieks aastaks, mille järel on kavas osaliselt laiendada ja jätkata valitud põllukultuuri kasvatamist uute võsude ja teenitud finantsiliste vahendite abil. Enamus toodangust turustatakse koheselt Tartu turule ning teatud osa talletatakse talveks kui marjade hind on 3-4 korda kõrgem. II Ettevõtte üldandmed Ilona Kroben elab Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas Haava talus (postiindeks 62201), GSM telefon 58 049 624
CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta sellest et see muusikal on üks populaarsematest, kritiseeritakse seda ikka veel jõudsalt. ´´CATS´´on üks armastatumaid ja kritiseeritumaid muusikale.
inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunudSissejuhatus. umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad ? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega
relvavarud vaenlase tõrjumiseks. Soome kaotas Talvesõjas surnutena 27 000 meest, haavatutena 40 000 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 000 meest ]. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid nagu ikka NSVL'i statistika. Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja teadmata kadunutena 120 000 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 52000 ja külmunutena 9000 ja vangi langes 3100 sõdurit. Soomel tuli küll loovutada osa Karjalast ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres,
Joonesta joonlaua ja sirkli abil kolmnurk, mille küljed on: 5 punkti a = 5,8 cm, b = 4,2 cm ja d = 3,9 cm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt. Õpetajale 5. Arvuti hind oli 9000 krooni. Arvuti hinda alandati 30% võrra. 5 punkti Millise hinnaga müüakse seda arvutit pärast hinna alandamist? 28
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed
2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade ...
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
Palgatebel 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk Palgatebel 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk
ning Euroopa liit miljon eurot abiorganisatsioonidele, kes aitavad sealseid inimesi. Samuti lubas USA president anda 100 000 dollarit maavärinas kannatanutele. Peruu naaberriigid Colombia ja Brasiilia lubasid aga toetada päästevahendite, toidu ja vee saatmisega katastroofipiirkonda. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest. Anna Tammiste Tertia1
üke treenerid 8000 üke treenerid 8000 instruktor 14000 instruktor 14000 abitööline1 9000 abitööline2 9000 kassiir 9000 valvur 6000 koristaja 8000 koristaja 8000
5.c; kui ühe firma pakkumiskõveraks on tabeli 2 B osas toodud näitajad, siis 1000 firma näitajad on vastaval hinnatasemel koguseliselt tuhat korda suuremad (turu pakkumiskõver on üksikute firmade pakkumiskõverate horisontaalsumma ehk pakutavate koguste summa); täieliku konkurentsi turu tasakaal on selles punktis, kus vastaval hinnatasemel (turu tasakaaluhind) on nõutavad ja pakutavad kogused võrdsed; hinnatasemel 36 krooni on nõutav kogus turul 9000 ja tuhande firma pakutav kogus samuti 9×1000=9000; 17.c; optimaalne kogus kõikide firmade jaoks on vastavalt ,,kuldreeglile" MR=MC järgi 6 ühikut, seega tuhande firma kogutoodang on 9×1000=9000; 18.c; reegleid, mille kohaselt firma võiks jätkata tootmist ka majanduskahjumi korral, saab esitada erinevates versioonides; kõige põhimõttelisem neist on: niikaua kuni firma majanduskahjum on väiksem
Töö/ töötajad Palk kuus, Töömahukus, Palgakulud eurodes tunde/kuus kokku, krooni Töömees 460 120 KOKKU 460 120 · Muutuvkulud kokku Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 1. Tooraine, materjal, kaup 2000 1300 1350 2. Palgakulud 9000 11000 12500 Sotsiaal-, ja 3096 3784 4300 töötuskindlustus 3.Elekter 100 100 100 KOKKU 14196 16184 18250 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) 13 14 Töötajad Projekteeritud Summa aastate kaupa, eurot
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
· Soodustused · Hea asukoht · Kerge ligipääs jne. 6 TURUNDUSPLAAN jan veb märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 1. Pluusid hind 250 250 250 250 300 350 200 200 300 250 250 250 kogus 36 36 45 49 56 65 65 75 82 56 42 45 summa 9000 9000 11250 12250 16800 22750 13000 15000 24600 14000 10500 11250 2. Teksad hind 450 450 450 500 500 400 350 350 350 400 450 500 kogus 56 52 45 52 40 32 34 24 56 56 56 68 summa 25200 23400 20250 26000 20000 12800 11900 8400 19600 22400 25200 34000 3. Jakid hind 600 600 600 600 600 550 500 500 500 600 650 650
* kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr
Sulamid on ka kuumakindlamad ja vastupidavamad ja naad on ka palju korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja. Vask hakkas asendama kivi relvade, tööriistade ja ehete valmistamisel näiteks enam kui viietuhande aasta vanust Cheopsi püramiidi rajati vasest tööriistadega. Vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e.Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik. Nikkel on vajalik microelement nii taim kui loomorganismides
sõjategevuseks ja arendustööks 607 miljardit dollarit, mis on 7 korda kui järgmine nimekirjas Hiina. Suurriikide kulutamise käigus võib ainult loota, et ei tekiks konflikte, mille tagajärjel võiks kannatada kogu Maa ning inimkond selle hulgas. Me tarbime massiliselt mille käigus me hävitame meile antud maavarasid. Raisates maavarasid tekib meile ajapikku energiakriisi oht, mis võib inimkonda mõjutada laastavalt. Seda võib näha ajaloost. Maailma esimene energiakriis tekkis umbes 9000 aastat tagasi, kui Lähis-Idas raiuti maha esimesi asulaid ümbritsenud metsad ning puidu tarbimine jätkus massiliselt kuni antiikajani, kus metsade raiumine käis juba valimatult ja pidevaks energiavajaduse rahuldamiseks oli vaja vallutada juurde uut maad. Energiakriis on vältimatu ning selle ära hoidmiseks tuleb inimkonnal tulevikus palju konflikte, mille tagajärjel pannakse ohtu ka liik ise.
Korilusest rahvusvahelise kaubanduseni Inimese kujunemisest saadik on toimunud areng. Arenema hakkas Euroopa ja veidi aega hiljem ka Eesti. Algul on ühiskond paikne ning üksteisega ei suheldud palju. Ühiskonna arenguga koos areneb ka inimeste vaheline koostöö ning selle tõttu areneb ka kaubandus. Kiviajal (9000. a – 1800. a eKr) hakkas eestlaste areng pihta. Nad tegelesid kalastamise, küttimise ja korilusega. Eestlastel oli mitu elukohta sõltuvalt taimede korjeperioodist ja püügiaegadest. See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad. Kasutati peamiselt luust, kivist ja puust tööriistu. Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati v...
Ruum Maksumus Söökla 49 744.- Peasaal 81 589.- II saal 53 000.- Töötajate puhkeruum 12 689.- Garderoob 6000.- Laoruum 5196.- Juhataja ruum 28 390.- Raamatupidaja ruum 30 089.- Kogu maksumus 266 697.- Tooraine Hind kuus Hind aastas juurviljad 12 000.- 144 000.- puuviljad 9000.- 108 000.- tangained 4000.- 48 000.- Kokku: 25 000.- 300 000.- Joogid Hind kuus Hind aastas mahl 5000.- 60 000.- alkohol 10 000.- 120 000.- Kasseeritud 3000.- 39 000.- joogid Kuumad joogid 2000.- 24 000.- kokku 20 000.- 243 000.-
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisga...
1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püst...
Eesti ajaloo ülevaade Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurenda...
Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk ...
Kui palju me vajame aeroobset liikumist? Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik? Venitamine on väga oluline, tagades kudede ja lihaste parema verevarustuse ja elastsuse.Iga inimene võiks end venitada nii sageli, kui võimalik- ideaalis kord päevas. Eriti oluline on venitus peale pikemat liikumisharrastust või füüsilist treeningut. Alusta lühikestest, 10 sekundilistest veniustest. Hiljem tee pikemaid, 30 sekundilisi venitusi. Venitades ära tee
pahaloomuliste kasvajate (näiteks vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mis juhtub, kui sa tarbid alkoholi? Pärast esimest või teist jooki võid tunda ennast vabamalt ja olla vähem häbelik, võid olla jutukam ja tunda vähem pinget, võid muutuda julgemaks ja otsida tähelepanu. Pärast mitme joogi tarvitamist võid muutuda tundelisemaks, elevamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks, sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta, sa võid tunduda endale võõras.
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Kultuur · Rahvuskultuur ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga. · Sõna ,,kultuur" kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta. · Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400. · Kultuur kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel. · Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib...
9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473 Deebet Kreedit Lõppjääk Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Kogus Summa Algjääk 11 8000 88000 Ostan 12 13000 156000 21000 244000 Ostan 13 5000 65000 26000 309000 17000 209000 9000 100000 17000 196000 9000 113000 Lifo Fifo
$H$8 32 34 8 $H$9 22 22 8 $H$10 50 52 10 Notes: Current Values column represents values of changing cells at time Scenario Summary Report was created. Changing cells for each scenario are highlighted in gray. Arv Kasum hoonelt Maju 3 9000 Saunu 14 3000 Kuure 8 4500 Moodulid Kogus laos Maja moodulid Sauna moodulid Sein 170 8 2 Aken 80 6 2 Uks 50 2 1 Katus 130 6 2
T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) 13 000 12 Ostud (5.11) 5000 13 Juhul kui 31. Detsembril on kaubavaruna laos arvel 9000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus 113 000 krooni. Sest FIFO puhul jäävad lattu viimased 5000 + 4000 (see on võetud keskmisest reast, hinnaga 12 kr/tk). Kaubavaruks jääb 5000 * 13 + 4000 * 12 =65 000+ 48 000 = 113 000 T-9.6 Kasutades T-9.5 toodud andmeid, kuid rakendades LIFO-meetodit, on lõppvaru maksumus 100 000 krooni. Sest kui lõppvaru peab olema 9000 tk, siis LIFO korral on lõppvaru see, mis on esimesena
Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum - keskmine e mesoliitikum( 9000- u 5000 a eKr) EESTI - noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr) Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr) - noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg
$H$8 32 34 8 $H$9 22 22 8 $H$10 50 52 10 Notes: Current Values column represents values of changing cells at time Scenario Summary Report was created. Changing cells for each scenario are highlighted in gray. Arv Kasum hoonelt Maju 3 9000 Saunu 14 3000 Kuure 8 4500 Moodulid Kogus laos Maja moodulid Sauna moodulid Sein 170 8 2 Aken 80 6 2 Uks 50 2 1 Katus 130 6 2
30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust paikneb madalikel ja rannikul. Töötuid on 2,4% Keskmine eluiga on 71a.(mehed 68a.ja naised74a.) Iive on 1%-sündimus 1.7% ja suremus 0,6% HIV/AIDSI-nakatanuid on 260000 AIDSI surnuid on 9000 Usk Levinud on mahajaana budismi Vietnami vorm. Tänu naabermaa Hiinale on ka konfutsianism ja taoism au sees. Lisaks on levinud ka kohalik Cao Dai õpetus (alguse saanud spiritualistlikest seanssidest) ja mõningal määral islam. Üllatavalt laialdaselt on levinud ka katoliiklus, seda just lõunapoolses osas, kus praktiliselt igas suuremas külas on oma kirik. Kaart Valitseb kuum ja niiske troopiline kliima. Keskmine
Gerli Lanno Rmo16 Iseseisevtöö funktsioonid 1.Firma kulud ruumide, tehnilise varustuse , kommunikatsiooniseadmete ja kontoritöötasule on päevas 1200 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 45 eurot, toote müügihind on 75 eurot. a Leida kulufunktsioon q toote valmistamisel. C(q)=45q+1200 b Leida tulufunktsioon q toote valmistamisel. R(q)=75q c Millise q korral kulud on võrdsed tuluga? 75q=1200+45q 30q=1200 q=40 d Leida kasumi avaldis. ( q )=75 q-45 q-1200=30 q-120 0 e Leida kasum, kui on valmistatud 100 toodet.. ( 100 ) =( 30 100 ) -1200=180 0 f Kui palju tuleb toota ja müüa, et kasum oleks 2000 eurot? 2000 100 X= 111,11 toodet 1800 2. Kulude analüüsil tehti kindlaks, et püsikulud kuus on 2410 eurot ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
