või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus. Viimane võib tihti olla hoopis tervisele ohtlik. Kuigi alkohol võib tekitada head ja vaba tunnet, ei tohiks selle tarbimisega liiale minna. Tagajärgi on mitmesuguseid: erinevad kesknärvisüsteemi haigused ja maksakahjustused. Alkoholist peaksid eemale hoidma noored, kelle organism ei ole veel lõplikult välja arenenud, ja rasedad. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Kasutatud kirjandus: http://www.alkoinfo.ee/mojud/alkoholi-moju-tervisele http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile Aile Tomson 11. A
• Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus
polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad ja teraviljad ALKOHOL JA TERVISEHÄDAD o Mida rohkem jood, seda suurem tervisehäda võib tulla o Alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur o Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest o Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest ALKOHOLI PIKAJALISED MÕJUD TERVISELE o Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega o Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest o Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga o Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid ALKOHOLIGA KAASNEVAD HAIGUSED
Muinasaeg Eestis 10.kl Kordamine 1. Millal algab ja lõpeb muinasaeg Eesti ajaloos? Umbes 9000 eKr-13 sajand 2. Millistele allikatele toetudes uuritakse Eesti ajalugu? Arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad (kroonikad) 3. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. 4. Mille poolest erinesid tööriistad ja savinõud kammkeraamika kultuuris, nöörkeraamikakultuuri esemetest? 5. Millest valmistati tööriistu vanemal pronksiajal?
Kontroll Data/Tablega ja vastav graafik Hind Kasum hind ja kasum 2750 3000 55 2750 60 5000 65 6750 2500 70 8000 75 8750 2000 80 9000 85 8750 90 8000 1500 95 6750 100 5000 105 2750 1000 110 0 500 0
pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Levinumad haigused · SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED · MAKSAHAIGUSED · VÄHKTÕBI · VAIMSE TERVISE HÄDAD · SUURENENUD KEHAKAAL · ALKOHOL JA ÕNNETUSED · SOTSIAALSED MÕJUD Alkoholi mõju erinevatele kehaosadele Maks · Maks eemaldab mürgid sh alkoholi organismist. Mida rohkem alkoholi inimene tarbib, seda rohkem peab maks töötama. Inimestel, kes regulaarselt tarbivad
Usa ja Euroopa kvaliteedijuhtimine on olnud ajalooliselt enam orienteeritud statistilistele meetoditele. Jaapanis on see seevastu rohkem iga töötaja küsimus. 57. Kvaliteedihalduse käsitlusi, teese, süsteeme ja auhindu Teesid- Tee kohe õigesti, ei ühtegi vigast toodet, kvaliteet on tasuta. Süsteemid- kvaliteedi hindamiseks on mitmeid süsteeme. Auhinnad- The European Quality award, Eesti juhtimiskvaliteedi auhind, Malcolm Baldridge auhind. 58. ISO 9000 seeria, ISO 90003. Rakendamine ja sertifitseerimine Seeria - ISO 8402, 9000, 9001, 9002, 9003, 9004 ISO 9003 - Masstootmise standard, lõpliku katsetamise ja inspektsiooni standardid. Rakendamine- ISO 9001 rakendamisel tuleks lähtuda ärivajadustest, kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oma valdkonna võimalustest, muuhulgas arvestades järgmises jaotises toodud esimesi kvaliteedijuhtimise tegevusi ettevõttes.
Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ,; Z,z. Rahvastik:Malta rahvastik pärineb eelkõige foiniiklastest ja kartaagolastest. Mõju on avaldanud ka teised saart valitsenud rahvad. Räägitakse araabia keelele lähedast, semiidi päritolu keelt, mida aga kirjutatakse ladina tähtedega. Maltalased on valdavalt katoliiklased. Oma 1000 elanikuga ruutkilomeetri kohta kuulub Malta maailma tihedaimalt asustatud riikide hulka. Pealinnas Vallettas elab 9000 inimest. Üle 90% inimestest elab linnades. Malta rahvustoit:Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal-Fenek (jänesehautis). Turism: Kliima, rand ja maastik on need, mis turiste köidavad, näiteks saksa turistide arv on viimastel aastatel kahekordistunud. Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt
17000 16000 15000 14000 13000 registreeritud sõiduautode arv 12000 11000 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...
impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks arheoloogia ajalukku kui: a. dendrokronoloogilise meetodi rajaja; b. radiosüsiniku meetodi leiutaja; c. tüpoloogilise meetodi kasutuselevõtja; d. kolmeperioodisüsteemi rajaja Kes soovib, et eksam oleks kergem... võib koostada Euroopa muinaskultuuride mõnda probleemi analüüsiva referaadi (umbes ca 8 -10 000 tähemärki). Referaat peab olema viidete ja kasutatud allikate nimekirjaga
lõpp 13406,57 7939,34 Usaldusvahemik 1-α=0,99 V03C V34C 7541,45 3829,64 algus 14298,83 8564,55 lõpp 4. Korrelatsioonikordaja 0,25 Hajuvusdiagramm 22500 18000 13500 9000 f(x) = 0.18x + 4256.11 4500 0 0 5000 10000 15000 20000 25000 Toidukulude ja eluaseme kulude vahel on seos. See seisneb sellest, et kui tõusevad toidukulud, siis tõusevad ka eluaseme kulud.
Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12.
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ...
Rahaline Mitte rahaline Kokku Turu uuring 5000 5000 5000 Asutamiskulu d 5500 5500 5500 Sisu stu s (m ö ö b el, 45 000 45 000 45 000 arvutid) Rendi ette m ak s e 9000 9 000 9 000 Müüdavad tooted 99 000 99 000 99 000 5. Finantseerimine 5.1. Investeeringud varadesse (tuh. Kr.) Tabel 13 VAJALIKUD 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvart. II p. 2009 2010 2011 2012 INVESTEERINGUD aasta kokku 1. PÕHIVARA 1.1
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimustöö Klass: 7C Koostaja: Elari Orb Juhendaja: Õpetaja Sirje Metsküll 2012/2013 1. Sissejuhatus Valisin alkohoolse teema oma loovtööks, kuna tekkis soov saada teada, kui palju tarbitakse alkoholi Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Kui tihedalt seda pruugitakse, mis eluaastast on proovitud esimene alkoholi sisaldav jook ja kas alkoholi on sellises eas kerge või raske kätte saada. Käesolev teema annab aimu, kui suur on tegelikult probleem alkoholi tarbimisega Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Saadakse teada natukene detailsemalt alkoholismi kohta ja nendest tulenevatest probleemidest. Koostasin küsitluse, millest võtsid osa kõik seitsmenda klassi õpilased, kokku 59. ...
aastas. 160 000 4. aastat, 12% dividenditulu aastas 160000 x 12/100=19200 x 4 aastat = 76800 dividenditulu. Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Ülesanne 4 Ettevõte võrdleb kahte investeerimisprojekti, mille tulevikus oodatavad tulud on järgmised (tuh eurodes): Aasta Projekt 1 Projekt 2 1 3000 6000 2 4000 4000 3 5000 5000 4 6000 3000 Kokku18000 18000 Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima? 9000 x 18/100 x 12 Võrdlemise korral tuleb otsustada suuremat positiivset tulu tootva projekti kasuks. Ülesanne 5 22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aasta baasil on 5,28% ning intressiarvutus toimub igakuuselt. Küsimused: Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksi...
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on talle võimalik määrata trahv. Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu. Viiekümnendate keskelt alates on Õiguskohtule esitatud enam kui 9000 avaldust, mille kohta kohus on väljastanud oma otsuse 4000 juhul. Euroopa Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL lepingu), Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu), Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega. Kohtunikud ja kohtujuristid: Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita
Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude...
-. - 6. (37% PbO).54 . (, ) 7. (18% Al2O3).70 . , : ( 14000). , , . . : , . , . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ; MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 12. . (8.6) . , : - ; - ; - . . , .. , . , . .. . . , , . 900 20000. . . , . 9000 . . , . . 13. . , , , (9.3) () ( ). , , , . . . . () (). , , . , . (), . , . , . . . . 14. , , ( , .). : ; ; . ( ). . , , . 15. () . . . : , , . , -: ( ) , . .
Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse laiarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) kuni 3000 mm, kuid suurim teadaolev laiarööpmelise raudtee rööpme laius on 9000 mm. http://et.wikipedia.org/wiki/Raudtee http://et.wikipedia.org/wiki/Kitsar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee http://et.wikipedia.org/wiki/Laiar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Asulakohad Asulad rajati veekogude lähedusse Seal oli soodne kalastada, küttide veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikleimsvõimalusi Väljakaevamistel on leitud tuleasemeid aga elamute jäänuseid pole välja tulnud Kiviajal elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (umb...
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi, kuid kuna seda oli raske saada, kasutati endiselt hulgaliselt kivitööriistu. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned k...
Eesti EJ plokk 8 Ploki üldvaade CFB plokkidel on kõrgem efektiivsus ja tunduvalt madalam heitmete tase uus vana plokk plokk vahe ploki kasutusvõimsus, MW 215 180 + 35 katelde atmosfääriheitmed, mg/Nm3 SO2 heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 0-20 2000 üle 100 korra heitmete vähenemine, t/a 9000 NOx heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 90-175 300 2-3 korda lendtuhk (limiit 30 mg/Nm3) 30 30-150 kuni 5 korda CO2 heitmete vähenemine, % > 20 % energiatootmise netokasutegur, % 36 30 + 6% kütuse sääst, t/a - 250 000 Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines
Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured
Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks
AJALUGU Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on
tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng: Religiooni tekkimise ja arengu kohta pakutud välja mitmeid erinevaid teooriaid ja päris üksmeelele pole tänini jõutud
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiu...
Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
Enterprise Relations Management Management Management Management 42 Guido Leibur ISO - International Standard Organisation ISO töötab alates 1947 a-st sõltumatu mitteriikliku organisatsioonina. ISO 9000:2000, Quality management Sätestab lähtepunktid standardite mõistmiseks systems - Fundamentals and vocabulary ja määratleb põhiterminid ning definitsioonid ISO 9000 perekonnas. ISO 9001:2000, Quality management See on kvaliteedinõuete standard, mis on systems - Requirements kirjeldab meile vajalikke tegevusi kliendi nõuete ja vajaduste rahuldamiseks.
Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t. keskpaik VI sajand eKr) Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja luud Rauaaeg Varane rauaaeg (VI sajand eKr I sajand pKr) Vanem e rooma rauaeg (I sajand pKr V sajandi keskpaik) Keskmine rauaaeg (V sajandi II pool VIII sajandi lõpp) Noorem rauaaeg (IX sajand XIII sajandi algus) Eesti kiviaja iseloomustus. (Mis toimus kiviaja?) Kestis u 9000 kuni 180 eKr. Pulli on vanimasulakoht. Tööriistad oli valmistatud kivist (tulekivi, talb), luust, sarvest ja puust. Tähtsal kohal oli jaht. Milliste elatusaladega ja milliseid tööriistu kasutasid kiviaja inimesed eestis sarnasused ja erinevused? Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Inimesed pidasid jahti metsloomadele (enim õnnestus tabada põtru ja kopraid). Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses?
Kiirgusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse ...
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
, . - . . , . , . 23. . 8.6 . , : - ; - ; - . . , Al2(OH)4(Si2O5). -. . . , .. , . , . .. , . . . . , . , , . . . 50% , 25% , 25% . . . , , . : 900 20000. . . , . 9000 . . , . . 24. , 10.2 , . , . 10 100 . 10.2.1 , . . : , . , . , ( ). , . ( ) 80% . . 10.2.2 - , : , . . ThO2, Al2O3. 25. 10.3.2 . , . . : 1); 2) 3). . , , . : , SiC Al2O3. : 9,1 . . ( 1,4 ), , , (, .). (). 2,7 . , .
Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 7 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muut...
mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Selliseid alkoholi tarbimisest tingitud tervisehädasid peaks inimestele kuidagi rohkem teadvustama, et nad hakkaksid rohkem oma tervisest hoolima ning vähendaksid alkoholi tarbimist. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga. Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
