1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4. 520g 100%
........5 Vahepala: kohv suhkruta 180g, einevõileib (sai, sink, juust, tomat, majoneesikaste 100g............................................................................................. 5 Lõunasöök: kõrvitsapüreesupp (rõõsk koor R 10%) 250g, leib 30g........................5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 131g, hakk-kotlet, segahakklihast (praetud õliga) 30g, kartulipuder (piim 2,5%, või) 50g, jõhvikajook 300g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 100g, küpsis 18g, pralineekompvek 10g.......................5 Reede, 26.02.2016................................................................................................. 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder kuivatarud puuviljadega 45g......................................................................................................................... 5 Vahepala: muna praetud õliga 40g, leib 30g, kohv suhkruta 180g...................
=20 * 4 = 80 Vastus: 80 liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga. 11)Sulami valmistamiseks kasutati 128g vaske ja 22g tina. Mitu % kumbag metalli sulam sisaldab? Antud: 128 g Cu 22 g Sn 150 g sulam 150 g 100 % 128 g x % X= 128 *100 / 150 = ... % //////////////////////////////////////////// 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 1. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9%
35 € 0.99 € 0.44 € Piim 2,5% muu 1L 0.73 € 0.46 € 0.48 € Keefir TERE 1L 0.43 € 0.99 € 0.70 € Keefir GEFILUS 1L 0.76 € 0.86 € 0.89 € Hapukoor TERE 20% 400g pakk 0.50 € 0.61 € 0.63 € Hapukoor 20% muu 500g pakk 0.54 € 0.67 € 0.70 € Kohupiimatoru 5% TERE 300g pakk 0.70 € 0.89 € 0.86 € Taluvõi 80% 150g pakk 0.89 € 1.02 € 0.96 € MEREVAIK tavaline tops 0.82 € 1.34 € 1.27 € Atleet juust viilutatud 150g pakk 1.59 € 1.59 € 1.34 € Juust muu kg 3.81 € 3.70 € 3.71 € Delma pakk 1.19 € 1.12 € 0.64 €
nii et tainatükk saaks võrdlemisi ruudukujuline. Tõsta iga ruudu keskele kuhjake täidist, raputa peale punet ja pane kaks tainariba risti üle tainaruudu. Vajuta ribade otsad kinni. Pintselda pirukaid lahtiklopitud munaga. Küpsetamine: Küpseta praeahjus 200°C juures 20 minutit. Võibiskviittaigen Valeri küpsised TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Või 300g 300g 2. Suhkur 400g 400g 3. Munavalke 7tk 7tk 4. Pähklid 4sl 4sl 5. Rosinad 0,5kl 0,5kl 6. Jahu 300g 300 Tehnoloogia:
10) Toorjuustu pohlatort kaaluga 850g 11) Draama tort kaaluga 1kg 12) Virmaline kaaluga 600g 13) Kohupiimatort jalgpall 14) Elleri tort 15) Kohupiimatort kaaluga 1,3kg 16) Tort paradiis 17) Nostalgia tort kaaluga 970g 18) Sidrunitort kaaluga 0,85kg 19) Tort Valli kaaluga 500g Plaadikoogid- 1) Nauding kirssidega kaaluga 1,8kg 2) Kodujuustu-vaarika plaadikook kaaluga 1,72kg 3) Rummi maitseline plaadikook kaaluga 2,65kg ja 300g karbis 4) Küpsetatud kohupiimakook kaaluga 100g tk 8 Saiakesed- 1) Seesamisarv kaaluga 60g tk 2) Kukehari kaaluga 60g ja pakis 2tk 3) Keerusai kreemiga pakis 2tk 4) Juusturull kaaluga 60g ja pakis 2tk Küpsised- 1) Besee küpsis Vikerkaar kaaluga 80g plastkarbis 2) Küpsis Valeri lahtine kaaluga 200g plastkarbis Väikekoogid- 1) Teekook kiles kaaluga 300g 2) Südameke kaaluga 24g 3) Kirsike kaaluga 22g
Keefir TERE 1L 6,70 15,50 10,90 8,90 Keefir GEFILUS 1L 11,90 13,50 13,90 12,50 Hapukoor TERE 20% 400g 7,90 9,50 9,90 7,90 Hapukoor 20% muu 500g 8,50 10,50 10,90 6,90 Kohupiimatoru 5% TERE 300g 10,90 13,90 13,50 9,90 Taluvõi 80% 150g 13,90 15,90 15,00 13,50 MEREVAIK tavaline 1 tk 12,80 20,90 19,90 13,90 Atleet juust viilutatud 150g 24,90 24,90 20,90 21,90 Juust muu 1kg 59,70 57,90 58,00 65,90
Puistetihedus oL kesk [kg/m3] m1-m [g] [cm3] [kg/m3] 1565 1000 1565 1567 1569 1000 1569 Tabel 1. Puistetiheduse 0L leidmine 4.4.2 Näivtiheduse määramine Katse 1. m = 300g V1 = 365 cm3 V2 = 250 cm3 L= [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L = 2608,7 kg/m3 Katse 2. m = 300g V1 = 365 cm3 V2 = 250 cm3 L= [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L = 2608,7 kg/m3 Vee ja liiva L keskmine Vee ruumala Proovi mass ruumala [kg/m3] mensuuris Liiva näivtihendus m mensuuris
Fe2O3+3CO->2Fe+3CO2 Fe C 2CO+O2->2CO2 O C; 3C+4Al->Al4C3 C Al Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik -N= Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10% lahuse valmistamiseks? Andmed:m(aine)=m(lahus)*pm/100% m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine) m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=? Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola? Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=? pm=m(aine)/m(lahus)x100%=11,8=12% m(lahus)=m(aine)+m(lahusti) Kui suur on 32g kloori V? Andmed: m(Cl2)=32g; V(Cl2)=? n=m/M V=n x Vm Vm=22,4dm3/mol M(Cl2)=35,5x2=71g/mol; n(Cl2)=0,45mol V(Cl2)=10dm3 Kui suur on 2,8dm3 vesiniku mass? Andmed: V(H2)=2,8dm3; m(H2)=?; n=V/Vm m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 4,8dm3 hapniku reageerimisel Al? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=4,8dm3; n(Al2O3)=? m(Al2O3)=? n=V/Vm; 4Al+3O2->2Al2O3
Kärt, Anna, Mirjam ja Lisa Õuna-apelsinimoos Kogus Koostis- ja maitseained 2kg Õunu 1kg Apelsini 9dl suhkrut Peske õunad, koorige ja tükeldage. Peske apelsinid, koorige ning eraldage viljaliha sektoritena. (valge svamm eralda). Pange kõik potti keema, keemise ajal võite lisada apelsinikoori (lõika koore küljest valge osa ära). Seejärel keetke veel kümmekond minutit ja korjake siis apelsinikoored keedisest välja. Nüüd suruge moos läbi sõela, kuumutage veel kord ja pange siis purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast 300g Rakvere viinereid 3 õuna 1 muna 2spl jahu kaneel ½ klaasi suhkrut küpsetupaber pintsel määrimiseks · Rulli tainas kergelt jahusel laual laiali. · Lõika osa tainast 2 cm ribadeks ja osa 10x10cm ruutudeks. · Keera ribad viineri ümber. · Lõika õun neljaks,eemalda süda ja koori.Aseta õunatükk ruudule ja lõika ruut nurkadest mööda diagonaali katki.Raput...
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud k...
Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9%
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluüh...
p= lahustunud * 100% / lahuse mass lahustunud= p * lahuse mass / 100% lahuse= 1)Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 200 grammis veel lahustada 50 grammi soola? lahusti=200g lahustunud=50g 50 * 100% / 250 =20% 2)Mitu grammi soola ja mitu grammi vett tuleb vtta, et valmistada 300 grammi 5% soolalahust? P= 300g 5% lahustunud= p * lahus / 100% = 15g lahusti = 300-15=285g 3) mitu grammi 8,2% lahust saab valmistada 32,9 grammist kaaliumnitraadist? Mitu grammi vett tuleb selleks vtta? P=8.2% lahustunud =32,8g =32,2g * 100% / 8,2% = 400g 4) 150g merevee aurustamisel ji jrgi 5,25g soola. Mitu protsenti soola merevesi sisaldab? lahus=150g lahustunud=5,25g 5,25 * 100% / 150 = 3,5% 5) on 0,9% vesilahus. Mitu grammi on 3 pudelis, kui 1 pudel on 500g? p= 0,9% lahuse= 500g
Iseseisev töö Toitumisõpetus Majutus- ja toitlustusosakond Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök: Frikadellisupp 300g- 187 kcal Või 1 noatäis- 44 kcal Leib 1 viil- 105 kcal ...
Leib Referaat Enda Nimi ?. klass Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Leivad & leib kui püha 4. Leiva valmistamine & erinevad leivad 5. Lavash 6. Leiva vajalikus & kiudained 7. Vitamiinid & faktid 8-10. Retseptid 11. Kasutatud kirjandus 2. Leivad Leib on olnud inimeste toidulaual juba aegade algusest peale ning on kujunenud igapäevaseks peatoiduks. Esimesed leivad küpsetati aastal 5000 e.Kr. Sellel ajal tehti leibu taimede maapealsetest osadest. Eestisse jõudis leib 1800.a. paiku, mil hakati valmistama aganaleiba, mis oli rabe ja murenev. Tänapäeval valmistatakse põhiliselt klassikalisi leibu rukki- ja nisujahust. Veel paarkümmend aastat tagasi valmistati põhiliselt ise leiba, kuid ka tänapäeval valmistavad mõned inimesed ise kodus leiba. Populaarsed kodus valmistatavad leiva-saia tooted on põhiliselt pirukaid, koogid ja teised saiatoot...
Näide 2. Mitu g soola tuleb lahustada 100 g vees, saamaks 25% lahust x / ( 100 + x ) = 0,25 siit x / (100 + x ) = 1/4 ja 4x = 100 + x ning x= 33,3 g p Lahustunud aine massiosa lahuses on lahustunud aine ja lahuse masside suhe ehk lahustunud aine mass 100 massiühikus lahuses - enamasti väljendatakse protsentides p1m2 + p2m2 = p(m1+m2) vasakul on kokkuvalatavad lahused ja paremal saadud lahus Näide 3. Mitme% lahuse saab 300g 25% ja 200 g 10% lahuste segamisel 25*300 + 10*200 = X( 300 + 200) siit 500X = 9500 ja x = 19% Näide 4. Kui palju 50% lahust tuleb lisada 300 g 10% lahusele, saamaks 15% lahust 50*X + 10*300 = 15( X + 300) siit 35X = 1500 ja X = 42,9 g Näide 5. Kui palju vett tuleb aurustada 200 g 10% lahusest, saamaks 12% lahust 10*200 - 0X = 12( 200 - X ) siit - 400 = -12X ja X = 33,3 g Näide 6. Kui palju 20% ja 60% lahuseid kulub, 300 g 25% lahuse valmistamiseks
· 0.5tk sidruni mahla · 0,5 dl suhkurt · 0,5tl vanillisuhkurt · 3 dl maitsestamata jogurtit pane kõik ained blenderisse ja büreeri ühtlaseks , serveeri kohe . kokteil u 2- le · 12 tk värskeid maasikaid · 1 tl ingveri · 5 tl suhkurt · 10 cl spritet täkelda maasikad ja ingver väikesteks tükkideks , lisa suhkur ja sprite , soovi korral võid lisada ka jääd , laimi . mustikakokteil u 3- le · 150 g mustikaid · 150 g apelsinimahla · 300g maitsestamata jogurtit · 0,75 dl rasvata piima purusta mustikad saumikseriga . lisa ülejäänud koostisosad ja sega mikseriga ühtlaseks . vala kokteil klaasidesse , kaunistuseks natuke mustikaid . kariibi kokteil · 1 klaas petti · 1 viil ananassi · suhkur / suhkruasendaja · 2 tl kookoshelbeid sega kokku kõik ained ning püreesta , serveeri kohe kaunistuseks raputa peale kookoshelbeid . jõhvika smuuti · 175 g värskeid või külmutatud jõhvikaid
1. praad – 50 inimest, 2. Praad – 50 inimest, 3. Praad – 20 inimest 1. lisand – 70 inimest, 2. lisand 30 inimest Magustoit – 100 inimest Toorsalatit 120 inimest Menüü: Supid: seljanka ja frikadellisupp Praed: Kodune kotlet, paneeritud kanafilee, aedvilja pada. Lisandid: keedukartul ja riis Toorsalat: kapsa-porgandi salat 3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette Paneeritud kanafilee: 1 kanafilee on 155 grammi, sööjaid 50 = 7750 g = 7,75 kg kanafileed. Kartul: 1 ports 275 grammi, sööjaid 70 = 19,25 kg kartuleid. Riis: 1 ports 250 grammi, sööjaid 30 = 7,5 kg riisi.
Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse
5 päeva menüü Esmaspäev : Eelroog : Lõhe kuumal taldrikul 150g 30 portsjonit Seene püreesupp 150g 30 portsjonit Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog :
organismisse, mis ei ületa ööpäeva tarbimise norme. Samuti on väga oluline kompleksis sisalduv elementide nimekirja täiuslikus Multivitamiini kompleksite sisu Vitamiin C, Vitamiin A, Vitamiin E, Vitamiin B1, Vitamiin B2, Vitamiin B3, Vitamiin B6, Vitamiin B9, Vitamiin B12, Vitamiin B5, Vitamiin D Rutiin Lipohape Päevane annus Polüvitamiinid tunduvad väga mugava võimalusena transportida organismi kõiki vajalike vitamiinide päevase annuse 300g mandleid (B2), 200g kanafileed (B3), 100g pistaatsiapähkleid (B6), 200g avokaadot(B9) tundub raske Sünteseeritud vitamiinid Selliste vitamiinide kohta on tehtud palju uuringuid, mille käigus avastati, et need peaaegu ei avalda mingisugust positiivset mõju organismile. Vabad radikaalid, mis võivad olla paljude haiguste põhjuseks, viiakse organismist välja. Oht seisneb selles, et mõned vabad radikaalid
Liha ja lihatooted, kala, munad ning marjadel. Osa aedvilja tuleb süüa käigus. Piim ja piimatooted kohupiim, toorelt. Et saada rohkem vitamiine ja jogurt, keefir, juust. mineraalaineid. Köögivilja päevane Kui palju vajab inimene toitu? kogus on vähemalt 300g. Puuvilju ja Organismi normaalseks elu- marju on soovitav süüa 2-4 portsjonit tegevuseks ja kasvamiseks vajalikud päevas. 1 portsjon on ½ tassi mahla või
Pirn Tanel Säde Aleks Mõttus Pirni taust Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi Umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida- Aasias Kõvade viljadega liiv-pirnipuu Sordid 'Kurvitsa Lemmik', Eesti sort 'Kägi Bergamott', Eesti sort 'Summer Beauty' 'Suvenirs, Läti sort 'Sudduth' Liiv-pirnipuu vili ehk Hariliku pirnipuu viljad liivpirn Tootmine, ajalugu, iseloomustus 2011. aastal toodeti 23,95 miljonit tonni pirne Pirnipuuistanduste kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit Sveitsi alpidest leitud 10 000 aasta vanuseid pirniseemneid Sumerlaste allikates kirjeldatud pirni kui meditsiinilise vahendina kuuma mähise komponent Botaaniliselt on pirni puhul tegemist õunviljaga Esineb pirnikujulisi kui ka ümaramaid õunakujulisi pirne Pirni mass 60-300g Söödav viljaliha moodus...
Fursettlaud . Menüü, optimaalsed kogused. Külmad suupisted: · Liha- ja kalasuupisted väikeste tükkidena, rullikestena, tiku otsas · Erinevad salatid väikestes korvikestes · Tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest · Suupistevõileivad ehk kanapeed · Tuuletaskud erinevate täidistega · Väikesed küpsised erinevate katetega Soojad suupisted: · Suupisteviinerid või väikesed vorstikesed · Hakklihapallid · Taignas küpsetatud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad · Väikesed lehttaigna- või pärmivõitaignaküpsetised erinevate täidistega Sobivad kuumad joogid: · Kohv · Tee · Kakao Külmad joogid: vesi, karastavad joogid jne. Seistes söömisel on vaja pokaalide hoidmiseks taldriku külge kinnitatavaid pokaalirõngaid. Toitu tuleks igale inimesele arvestada 200-300g, kuid see on pelgalt soovitus. Konkreetseks sündmuseks menüüd ...
Mind on kasvatatud nii, et raamatuid tuleb hoida, kuid olen märganud, et paljud ei austa raamatuid õpikutesse on soditud, osad lehed sootuks välja rebitud. Sellisel juhul kui ei osata raamatuid lehitseda, tulekski soetada endale e-luger. E-luger või tahvelarvuti tuleks kasutusele võtta igas koolis, sest koolikott kujuneb tihti liiga raskeks. Õpikuid on palju ja rasked kotid rikuvad sageli laste rühti. Miks mitte võtta igal hommikul kaheksa õpiku asemel kaasa 300g kaaluva tahvelarvuti? Ka majanduslikus mõttes oleks see koolile kasulik, küll mitte kohe, kuid tuleks mõelda pikas perspektiivis. Kui hoida tahvelarvutit lugemisreziimil, peab selle aku koolipäeva vastu. Raamatulehtedeks võetakse maha palju metsa, mis jääks tahvelarvuti puhul alles, seega on tehnoloogiline alternatiiv keskkonnasõbralikum. Tahvelarvutist võib teost lugeda ka pimedas, seega teise inimesega ühes toas magades, saab rahulikult lugeda, teist inimest tulevalgusega segamata
· Kartulilaastud · Kartuliroosid · Täidetud kartulid · Hasselbacki kartulid · juustukartulid 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaisest kalast. Kirjelda vähemalt 2.roa valmistamist · Kalapikkpoiss · Kalarullid · Kalasupp · Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. · Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele
Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon Vereloome regulatsioon Arteriaalse vererõhu regulatsioon Neerude verevarustus On hea verevarustus, et tagada rohke esmasuriini teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi see on umbes 300g on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse autoregulatsiooniks. Uriini tekkimine Esmase uriini tekkimine: Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega
Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, edasi valatakse vormidesse, jahutatakse 10°C -ni (et kakaovõi tahkuks), ...
Salat- 50g Kohupiimakreem banaaniga- 100g Mahl- 200g Leib/ sai- 30g Õhtu- pirukad(porgand/liha)- 70g/70g Puljong- 200g 3.päev Hommik- riisipuder- 200g 4 Või/ moos- 30g Jogurt- 150g Kohv/ tee- 200g Lõuna- jahutatud kurgisupp- 150g Pasta carbonare- 300g Ananassitarretis vahukoorega- 100g/30g piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- grillvorstid/ saslõkk- 130g Grillitud köögiviljad- 70g Mahl/ vein- 200g 5 1.2 PIKK MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g (neljavilja helbed, piim, sool, suhkur) Või/moos (maasika)- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g (kohvi/ tee puru, vesi)
Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere hbimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised vererhmad on inimesel, kuidas neid kasutada verelekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Anni Velks TOIDUTALUMATUS Referaat SISUKORD Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Olles mitmeid kuid üritanud selgust saada, miks kõht tihti peale toidukorda valutab või olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gl...
saanud sedagi, kuna sööki lihtsalt ei jätkunud) ja see söök mida pakuti oli äärmiselt vilets. Aga kuna peale pikka tööpäeva oli kõht väga tühi, siis ma ei hoolinud sellest, kuidas see toit, mida sõin maitses, peamine oli, et see toidaks ja annaks jõudu. Laagris, kus mina olin toideti sõjavange nõgestest keedetud rokaga, kus 1000 mehe kohta oli ette nähtud 7kg tursakala. Poolenisti hallitanud leiba anti päevas umbes 300g koos veega. Oli üsna tavaline, et tööpostil või vangikolonnis liikudes mehed nõrkusest minestunult maha kukkusid. Ka meie olmetingimused olid väga viletsad, enamus elust peale töö kulges paljastel narilaudadel, mis olid määrdunud ja kuna magamiseks ei olnud ette nähtud madratseid ja voodiriideid, siis tuligi magada paljastel laudadel. Osa vangidest laotasid laudadele igapäevaselt seljas olnud tööriided aga nii oli veel ebamugavam magada, kuna riided olid
Pidin valima erinevate käsitöö võtete vahel - valisin kudumise. Arvasin, et beebikomplekt oleks kõige sobivam ja vajalikum, kuna mu sõbranna sünnitab suvel. Otsustasin teha teki, sokid ja kampsuni, sest need on enamus beebidel kantavad ja kasutatavad asjad. 3 1. BEEBITEKI KUDUMINE 1.1 Ettevalmistustööd: 1.1.1 joonistasin kavandi maleruutkirjas (Hein, 1995) 1.1.2 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 300g Baby Soft lõnga ja 4,5mm vardaid. 1.2 Töö käik Lõin vardale 90 silma. Kudusin 10 silma parempidises koes ja 10 pahempidises koes ja nii kudusin 11 rida ja siis vahetasin kudet. Kudusin 72 cm. Teki äärtesse heelgeldasin 2 ringi kinnissilmustega, mille peale heegeldasin pikoo. Lõpuks viimistlesin teki (ajasin lõngaotsad ja pesin). 1. BEEBI SOKK 2.1 Ettevalmistustööd: 2.1.1 Otsisin Google'st beebi soki, mille järgi joonistasin oma töö kavandi (Drops Design,
2011. aastal sai auhinna „Eesti Parim Lihatoode 2011“ Hõbemärk, toode Ahjukael röstsibulaga, mis on saadaval ahjuvalmis küpsetuskarbis 620g seakaelakarbonaad röstitud sibulatega. (Ibid) 2011. aastal sai auhinna „Parim Toit Tervisele 2011“ toode Lihaveise praelõigud, mis on laagerdatud eestimaine lihaveiseliha 400g pakendis. (Ibid) 2011. aastal sai auhinna „Parim Toit Tervisele 2011“ toode Lihaveise sisefilee lõigud, mis on laagerdatud eestimaine lihaveiseliha 300g pakendis. (Ibid) 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted: Suitsulihatooted: Rulaad: Suitsurulaad Sink: Einepeekon, Kalkunisink, Kerge sink, Kodusink, Lihakas suitsusink, Lihaveise suitsusink, Rakvere suitsusingike, Rakvere suitsusink, Sealihasink, Singikuubikud, Suitsusink hapukurgi ja tilliga, Suitsupeekon, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsutatud veisesink, Suitsutatud veisevälisfilee, Toorsuitsutatud seavälisfilee, Virusink, Õhuline
,jahutada ja poolitada. Vahele panna kreemi(1pk.vahukoort,1pk.kohupiima ja 2-3 banaani). Kreem panna tordi vahele ja peale, tort kaunistada ja külma(võiks lasta 1öö seista). Kaunistada värviliste nonsparellidega, laastukestega... Võib küpsetada ka plaadikoogina ja siis pealt katta kreemiga ning kaunistada. 3.Toorjuustukook 1,5pk.selga küpsiseid(pipark.maitselist) 50 g.võid(äranäg.järgi,võib ka rohkem) Kondens.piima 300g. Sulat.juustu 300 g.(merevaik või...) Vahukoort 200 g. Zelatiini 20 g. Küpsis purustada, või sulatada ja segada omavahel kokku. Saadud segu suruda vormi põhja ja ahju 200c juures 3-5 min. Kond piim ja juust segada, lisada vahust koor ja sulatatud jahutatud zelatiin. Koogi põhi katta kompotimarjadega ja juustusegu kallata peale ning külmkappi. Head isu! 4.Apelsinikook 200 g.võid või margar. 4 muna 1 tass suhkrut 1 apelsini koor ¾ tassi piima
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest
1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses. Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3...
kas see saak ka temale jääb, kuna tihti on merikotkas spetsialiseerunud kalakotkalt saaki ära võtma. Kalakotkas püüab oma saaki meetri sügavuselt ning mõnikord kaob sellejaoks ka üleni vee alla. Tihti võib minna toitu otsima ka 25km kauguselt. Suureks kiusatuseks on neile kalakasvandused, kus nad korjavad ära viletsad ja haiged kalad. Aegajalt juhtub ka terveid kalu sinna hulka. Enamasti sobivad neile 200-300g kalad. Kui kala kaal läheb üle 300g, siis kalakotkal on raske seda toitu kaugele kanda. Kalakotkas võib süüa konni ja hiiri ka, kui rändelt tagasi tulles on veel veekogud jääga suletud. Pesitsemine Saabuvad pesitsusaladele kevadel enne veekogude jääst vabanemist. Koheselt toimub vana pesa korrastamine või siis uue pesa ehitamine, kui vana pole suutnud talve üle elada. Sageli hävivad looduslikud pesad tormide tõttu, kuna ladvas ei varja neid miski loodusjõudude eest.
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
Toitumispäevik Toitumispäevikut pidasin terve nädala vältel, alates 11.09.2012 kuni 17.09.2012. Esmalt toon iga päeva kohta eraldi välja mida sõin-jõin ning kui palju kilokaloreid iga asi andis. Seejärel liidan kõik kokku, et näha kas sain kätte piisava koguse kilokaloreid, mida minuvanune naine normaalse liikumise korral päevas vajab (20. aastane vajab umbes 2000 kcal). Söödud toit Kilokalorid Teisipäev 11. september Hommik 2 banaani 2 * 85 = 170 Oode 2 lihapirukat 2 * 200 = 400 0,5 l vett 0 Lõuna Jäi vahele Oode 6 Selga küpsist 6 * 50 = 300 Õhtu makaronid hakklihaga 538 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumis...
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku k...
Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline mõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi ja teiste magusamaitseltste vees lahustuvate lihtsüsivesikute kohta. Peamised süsivesikud: glükoos fruktoos laktoos maltoos sahharoos tärklis kiudained (tselluloos, pektiin) Süsivesikud peavad katma kogu päevasest tarbitavast energiast 55-60%. Inimene, kelle energia vajadus on ~2000 kcal, peaks tarbima päevas 300g süsivesikuid. Peamiseks süsivesikute toitude paheks on suur energiasisaldus ja üsna väike vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Vitamiinid Vitamiinid on ained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismis normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid on vajalikud:
avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela.
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraa...
Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. Kipsitaigen tuleb valada Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni,
Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid Banaanid Lehtsalat Porgand Hiina kapsas Teine osa Lihatooted Nimi: Piiskopi keedusalaami Firma: Rannarootsi Netokaal: 300g Säilitada temperatuuril: +2...+6C Tootja: AS Maag Lihatööstus Kirimäe, Taebla vald, 90805 Läänemaa Tel. + 372 472 5080 Koostis: sealiha 44%, veiseliha 27%, seapekk, sojavalk, keedusool 3%, lõhna- ja maitseained, stabilisaator E450, E451, antioksüdant E300, E316, happesuse regulaator E575, lõhna ja maitsetugevdajad E621, säilitusaine E250, toiduvärv E120 Stabilisaator- Difosfaadid -E450 Ei teata. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive.
2. Rannakarbid 340g 37,90 3. Rannakarbid soolvees 340 g 37,90 4. (Vici)Surimi krabisõrad õlis 430 g 44,90 5. (Vici) Krevetid maksi, Surimi õlis 400g 36,50 6. (Vici) Vähisabad soolvees 100g 37,50 7. (Vici) Vähisabad marinaadis 100 g 32,40 8. Kooritud krevetid marinaadis 100g 25,50 9. Kooritud krevetid marinaadis ( White tiger) 180g 37,90 10. Mereandide kokteil tillimaitselises soolvees 200g 36,90 11. Rannakarbid 170g 30.- 12. Rannakarbid marinaadis 300g 27,90 13. Merekarbid soolvees 400g 42,90 14. Vähisabad soolvees 170g 44,50 15. Kooritud krevetid marinaadis Luxus 170g 44,50 16. Kooritud krevetid marinaadis Premium 170g 44,60 17. Käsitsi kooritud krevetid marinaadis 300 g 57,90 18. Masinkooritud krevetid marinaadis 300 g 44,50 19. Kooritud krevetid White Tiger marinaadis 300g 51,50 20. Mereandide kokteil vähisabade ja molluskitega õlis 280 g 50,90 21. (Japs) puhastatud vähisabad marinaadis 100 g 34,90 22
teraleib (70g), dieetjogurt (180g) kummelitee (200g), teraleib (35g) Hilisõhtu- taimetee (200g), dieetjogurt Hilisõhtu- taimetee (200g), juust (180g), võileib munaga (85g), õun (8130g) (30g), teraleib (35g) 300: valgud 126g, lipiidid 86 g, süsivesikud 311 g, energia 2542 Kcal (10665 KJ) 150: valgud 69 g, lipiidid 47 g, süsivesikud 167 g, energia 1401 Kcal (5886 KJ) Hommik: kaerahelbepuder 300g, keedetud Hommik: kaerahelbepuder veega 200g, muna 40 g, värske kurk 30g, taimetee 200g, keedetud muna 30g, värske kurk 50g, tomat või 10g, teraleib 35g 30g, taimetee 200g Vahepala: teraleib 35g, tomatimahl 200g Vahepala: võileib värske kurgiga 80g, taimetee 200g Lõuna: frikadellisupp 500g, pirn 130g, Lõuna: frikadellisupp 500g, pirn 130g,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
