Šokolaad (0)

Šokolaad
xxx
Šokolaadi valmistamine
Šokolaaditehases oad 
pakitakse lahti ja töödeldakse 
järgmiselt:
Ubade puhastamine
Ubade röstimine – 99–104 
°C juures. See protsess on 
oluline maitse ja aroomi 
seisukohalt
Kestade eraldamine – 
sõeludes eemaldatakse 
õhuke kuiv kest
Jahvatamine –  kakaoubade  
peenestamise tulemuseks on 
pruun kakaomass
Kui kakaomassist 
eraldada kollane kakaovõi,
jääb järgi tahke kakaojääk, 
millest hiljem 
jakvatatakse kakaopulbrit.
Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi 
kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja 
letsitiin . Letsitiin on sojaubadest saadud 
emulgaator , mis aitab teistel koostisainetel 
ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab 
šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle 
maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, 
peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, 
homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, 
edasi valatakse  vormidesse , jahutatakse 10°C 
-ni (et kakaovõi tahkuks), eraldatakse 
vormidest  ja pakitakse.
Šokolaadi liigid
 Tume šokolaad – Tumeda šokolaadi 
kakaosisaldus võib  ulatuda  isegi kuni 99%. 
See šokolaaditüüp on tervisele kõige 
kasulikum ja seda eelkõige kõrge 
kakaosisalduse tõttu. Šokolaadi värvuse 
sügavus ja maitse mõrusus sõltub ubademassi 
ja suhkru omavahelisest  suhtest . 
Piimašokolaad – osa  kakao  kuivainest on 
asendatud piimakomponentidega, mis 
annavad šokolaadile magusama maitse, 
heledama värvuse ja ka pehmema struktuuri. 
Piimašokolaadis on kakaokuivaine üldkogus 
vähemalt 25% ja 
piimakuivainet vähemalt 14%. 
Valge šokolaad – peab sisaldama vähemalt 
20% kakaovõid ja vähemalt 14% 
piimakuivainet. Valge šokolaadi valmistamine 
ja  toorained  sarnanevad teiste šokolaadide 
omaga, kuid on üks oluline  erand : selles ei 
kasutata kakaoubade massi ega – pulbrit . 
Seega on kakaosaadustest  ainsana   esindatud  
kakaovõi. 
Kuvertüür e. glasuurimisšokolaad – 
sisaldab rohkem kakaovõid ning sulab 
seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes 
jääb kuvertüür kaunilt läikivaks. Kuvertüür on 
suurepärane  just šokolaadikaunistuste 
tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning 
nendes magusroogades, kus šokolaad on 
põhikomponendiks. 
Šokolaadi peamise  koostisosa  kakaovõi rohked 
rasvhapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega 
suurenda  südamehaiguste riski. Nädalas võib süüa 
julgelt 200-300g šokolaadi,  tekitamata  kahju 
südamele ja veresoonkonnale. 
Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-
polüfenoole), mis  kaitsevad  südant ja 
veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade 
radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada 
mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, 
Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete 
tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu. 
Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei 
tekita aknet ega hambakaariest.
Šokolaadis on leitud meeleolutõstjat türosiini, mis  alandab  
vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib 
kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades 
kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks 
„õnnehormooni” ehk serotoniini tekkimisele organismis 
(serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib 
meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt 
küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks). 
Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige kõrgema 
kofeiinisisaldusega keedušokolaadi 100g on sama palju 
kofeiini kui ühes tassis keskmise kangusega kohvis; 
ergastava toime tõttu ei sobi šokolaad väikelaste  
maiustuseks. 

Document Outline

• Slide 1
• Šokolaadi valmistamine
• Slide 3
• Slide 4
• Šokolaadi liigid
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10