Ehitusmaterjalid LIIV (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

LIIVA KATSETAMINE

1. Töö eesmärk
Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata
liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis

2. Katses kasutatud materjalid
Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti
just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest.

3. Kasutatud vahendid
Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l
ning mensuuri mahuga 0,5l.

4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis

Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või
vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva.
Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim
monomineraalne liiv on kvartsliiv . Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks.
Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid,
pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore . Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka
klaasi valmistamisel.

5. Katsemetoodika

5.1 Puistetiheduse määramine

Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse
1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning
proov kaalutakse. Liiva puistetihedus    ρ  [kg/m3]

0L
leitakse valmist 1. Puistetihedus
määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3.

ρ  =
  m − m1
0L

*
V
1000                (Valem 1)

m-anuma mass [g]
m -

l liiva ja anuma mass [g]
V- anuma maht [cm3]

5.1 Liiva terade tiheduse määramine

Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv
pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala
määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus ρL [kg/m3] arvutatakse
valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi
erineda rohkem kui 20 kg/m3.

ρ =
m
L

*
V − V
1000                 (Valem 2)
1
2

m-proovi mass [g]
V1- vee ruumala mensuuris [cm3]
V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3]

5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine

Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3.

P =
ρOL
L
1 -
100%             (Valem 3)
L

ρ0L - liiva puistetihedus [kg/m3]
ρL - liiva terade tihedus [kg/m3]

5.4 Liiva terastikulise koostise määramine

Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm.
Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas .

a = m
m
4
8
4
  *
a
m
100        (Valem 4)                        =
8
  *
m
100      (Valem 5)

m -

8 jääk sõelal avaga 8mm [g]
m -

4 jääk sõelal avaga 4 mm [g]
m- proovi mass [g]

4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille
avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem
6, kogujääk Ai %-des sõelal i valem 7, läbinud Li %-des sõelal i valem 8 ning liiva
peensusmoodul FM valem 9.

a
mi
i =
*
m
100           (Valem 6)

  kus

  m -

i jääk sõelal i [g]
m- kogu proovi mass [g]

  A
a
a

i

+...+
4,0
  i          (Valem 7)
L =
i
100- Ai                  (Valem 8)
A
+ A +A +A +A
FM = 4,0    2,0 1,0 0,5 0,125     (Valem 9)
100

kus  A4,0 ,   A2,0 ,   A1,0 ,   A0,5 , ja  A0,125 kogujäägid

vastavatel sõeltel %.

6. Tulemused

6.1 Puistetiheduse määramine

Tabel 1. Puistetiheduse määramine
Liiva mass [g]
Liiva puistetihedus [kg/ m3 ]
1598
1600

6.2 Liiva terade tiheduse määramine

Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine
Liiva ja vee ruumala mensuuris [ cm3 ]
Liiva terade tihedus [kg/ m3 ]
345
2680
329
2644
328
2643
Keskmine:
2655

6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine

Tabel 3. Liiva tühiklikkuse arvutamine
Liiva puistetihedus [kg/ m3 ]  Liiva terade tihedus [kg/ m3 ]  Liiva tühiklikkus [%]
1600
2655
39,8

6.4 Liiva terastikulise koostise määramine

Tabel 4. Kruusaterade hulk liivas (proovi mass 200g)
Jääk sõelal avaga 8 mm [g]
Kruusaterade hulk liivas [%]
5,48
2,74
Jääk sõelal avaga 4 mm [g]
Kruusaterade hulk liivas [%]
20,43
10,215

Tabel 5. Liiva terastikulise koostise määramine
Sõela ava
Jääk sõelal
Osajääk
Kogujääk
Sõela
Liiva
[mm]
[g]
sõelal [%]
sõelal [%]
läbinud [%]  peensusmoo
dul
4
0
0
0
100

2
2,8
1,4
1,4
98,6

1
20,25
10,125
11,525
88,475

2,47
0,5
69,8
34,9
46,425
53,575
0,25
86,77
43,385
89,81
10,19
0,125
17,04
8,52
98,33
1,67

.PDF Laadi alla originaalfail 5 lk · .pdf · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dapu2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Liiva uurimine

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 3.

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt

Ehitusmaterjalid

docx

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine

.................................................9 1. LABORITÖÖ EESMÄRK 2 Käesoleva katse eesmärgiks on määrata liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Erinevate avadega sõelad liiva sõelumiseks, kaal, silindriline nõu ning mensuur. 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL Ehitusmaterjal, mida katsetame on liiv. 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses. Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja

Ehitus alused

pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3) Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

 Nihik, täpsus 0,1 mm;  Sõelad – avaga 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16; 22,4 ja 31,5 mm;  Anumad 5, 10, 20 ja 50 liitrit;  Hüdrostaatiline kaal;  Silinder diameetriga 75 mm;  Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. 4.1.1. Liiv Liiv kallati 1 – liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti järgmise valemiga. m 1−m kg ρ0 = V ∙ 1000, 3 m [ ] (Valem 1)

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid