Rahvuspüha: 10. juuni Rahvuslill: lavendel 3 Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Kliimavööde: Lähistroopiline Ajavööde: maailmaaeg * koos Assoori ja Madeira saartega 2. Geograafiline asend ja loodus Portugal asub Euroopa maailmajaos ja on 40°N 10°W. Lõuna Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania, millega kulgeb põhja - ja idapiir. Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 ) Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis. Loodusvööndes jääb ta Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis...
-ndal aastal. Asukoht, aeg ja iseloom on teadmata, aga arvatakse, et need toimusid Londonis. Kuni 1872. aastani kujutasid iluuisutamisvõistlused rohkem demonstratsiooniesinemisi. Kõige tähtsam oli kombinatsioonide keerukus, puhtus ei olnud üldse tähtis. Sellel ajal ütlesid kohtunikud ühele osalejale kukkumise tõttu ühe lause, mis on isegi siiani säilinud ja paika pidanud: ,,Määrastikus pole kukkumist ette nähtud. Edasi sõita! Kukkumine ei takista võitmast." (,,Uisutamine" lk. 214 lõik 4) Esimesed maailmameistrivõistlused naistele peeti 1906. aastal Davoses. Eestis hakati organiseerima iluuisutamise võistlusi 1915. aastal. Seda organiseeris Tallinna kiiruisutaja ja jääpallimängija. Minevikus arvestasid kohtunikud rühti. Hindamise sklaala oli selline: 0- mitte täidetud, 1- halvasti, 2- puudulikult, 3- rahuldavalt, 4- hästi, 5- väga hästi, 6- eeskujulikult. Hinde täpsustamiseks kasutatakse kümnendikke, näiteks: 1,2; 3,8 jne. punkti. Kohtunikud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistva...
8.3. Neto-laenuandmine (+)/ Neto-laenuvõtmine (-) 5 8 27,8 1 -46,2 -32,2 9 14,2 -61,2 9 Transport 193, 188, 173, 171, 200, 207, 208, 9.1. Sõitjatevedu (mln sõitjat) 4 2 7 4 7 216 211 214 5 3 9.2. Kaubavedu (mln t) 89,6 67,7 79,1 81,1 78,1 78,7 75,1 66,2 65,4 55,2 10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1. eur) 7 2 3 4 1005 1226 1366 1310 1345 6 10
6 07.10.2009 427 813,00 kr 2 852,00 kr 2 486,00 kr 5 338,00 kr 425 326,86 kr 7 07.11.2009 425 327,00 kr 2 836,00 kr 2 503,00 kr 5 338,00 kr 422 823,96 kr 8 07.12.2009 422 824,00 kr 2 819,00 kr 2 520,00 kr 5 338,00 kr 420 304,37 kr 9 07.01.2010 420 304,00 kr 2 802,00 kr 2 536,00 kr 5 338,00 kr 417 767,98 kr 10 07.02.2010 417 768,00 kr 2 785,00 kr 2 553,00 kr 5 338,00 kr 415 214,69 kr 11 07.03.2010 415 215,00 kr 2 768,00 kr 2 570,00 kr 5 338,00 kr 412 644,37 kr 12 07.04.2010 412 644,00 kr 2 751,00 kr 2 587,00 kr 5 338,00 kr 410 056,92 kr 13 07.05.2010 410 057,00 kr 2 734,00 kr 2 605,00 kr 5 338,00 kr 407 452,22 kr 14 07.06.2010 407 452,00 kr 2 716,00 kr 2 622,00 kr 5 338,00 kr 404 830,15 kr 15 07.07.2010 404 830,00 kr 2 699,00 kr 2 640,00 kr 5 338,00 kr 402 190,61 kr 16 07.08
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
Osalus 31.12.2007 25% 30% Asukoht Tartu Paide Tegevusala Tootmine Hulgimüük Bilansiline maksumus 31.12.2006 370 000 278 147 648 147 Kapitaliosaluse kasum (lisa 22) 180 000 34 600 214 600 Bilansiline maksumus 31.12.2007 550 000 312 747 862 747 Dividendid -93 118 - -93 118 Osaluse soetamine - 50 000 50 000 Kapitaliosaluse kasum (lisa 22) 177 253 -40 000 137 253 Bilansiline maksumus 31.12
1. 217 lg 2 p 1 + 2. 217 lg 2 p 2 + 3. 217 lg 2 p 3 – 4. 77 lg 1 teine lause: vastandab keskmisele kvaliteedile – praegu selle juurde ei pea pöörduma, sest lepingus on kokkulepitud, et peab vastama elamisväärsetele tingimustele 3. Rikkumine esines enne riisiko üleminekut (VÕS § 218 lg 1 ja 214 lg 2) – peale üleandmist, kui midagi juhtub ja see juhtum kahjustab mu asja, siis see on minu probleem, aga kui juhtus enne riisiko üleminekut, või riisiko ülemineku ajal, siis ma ei vastuta. Müüja vabaneb ainult nendest puudustest, millest ta ostjale teatab. VÕS § 223 lg 1 järgi on müüja lepingut oluliselt rikkunud, kuna müüja keeldub õigustamatult asja parandamast. 3. Vastutus 1. Vastutusstandard
Järelikult ei olnud korsten keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 p 2 II poole ja VÕS § 77 lg 1 II lause järgi. Kas mittevastavus eksisteeris enne asja üleandmist ostjale? – Jah, ostja ostis elamu pärast seda, kui korsten oli juba paigaldatud. VÕS § 218 lg 1 I lause teise poole mõistes oli puudus olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekul H- le. Riisiko läks üle VÕS § 214 lg 2 järg asja üleandmisega, korsten oli puudustega juba enne seda. 3. Vastutus VÕS § 218 lg 1 – müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Jah, eeldused on täidetud: asi ei vastanud lepingutingimustele ja mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut H-le. Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?: VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, H ei teadnud
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
LISA 1 OÜ Maharaja ASP bilanss 31.12.2010 31.12.2009 Varad Käibevara Raha 31 980 112 634 Varud 117 239 124 932 Kokku käibevara 149 219 237 566 Põhivara Materiaalne põhivara 63 995 70 908 Kokku põhivara 63 995 70 908 Kokku varad 213 214 308 474 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 154 467 250 525 Eraldised 13 710 16 155 Kokku lühiajalised kohustused 168 177 266 680 Kokku kohustused 168 177 266 680 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 51 000 51 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -9 206 -10 666
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
põhjustanud sadade kalaliikide väljasuremise. · Valgla riigid - Kenya, Tanzania, Uganda · Valgla pindala - 84 000 km². · Järve pindala - 68 800 km² · Keskmine sügavus - 40 m · Suurim sügavus 84 m · Ruumala - 2750 km³ Suuruselt teine on Tanganjika järv. Järve pikkus põhjast lõunasse on 670 km. Tanganjika järv on maailmas sügavuselt teisel kohal Baikali järel. Kuna järv on väga vana elab seal palju endeemseid liike. Järves elavast 214 kalaliigist 176 on endeemsed. Välja voolab Lukuga jõgi, mis on Kongo jõe lisajõgi. Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka olles tekkinud murrangu alale. Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa. · Valgla riigid Kongo DV, Burundi, Tansaania, Zambia. · Valgla pindala - 263 000 km · Järve pindala - 32 000 km² · Keskmine sügavus - 556 meetrit
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x. Vaatleme nüüd vastupidist ülesannet...
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari. 1 segment 2 närvi paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole. 61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks, mis asuvad luude ja lihaste
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK 33 Heli Mäemat UUED SUUNAD JUHTIMISES 21. SAJANDIL Referaat Juhtimises Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. JUHTIMINE.................................................................................................................................5 2. TÄNA JA EILE............................................................................................................................7 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL.....................................................................................................11 4. UUED TRENDID................................................................
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
8 59 ; 109 m 159 ﾟ 209 ￊ 9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
P`(q) = 0 - 6q2 + 540q 4800= 0 q2 90 q + 800 = 0, q1= 80 ( tuh) , q2= 10 ( tuh). 1) esimene tingimus (kuni 100 tuh.) lubab leida kasumit mõlemas ekstreemumis ning ka 100 tuh kohta: P(10) = - 2 1000 + 270 100 48000 6000 = - 29 000 kr (kahjum) P(80) = - 2 512000 + 270 6400 4800 80 6000 = 314 000 kr , P(100) = - 2 1000000 + 270 10000 4800 100 6000 = 214 000 kr . Suurim väärtus ehk ka suurim kasum on 80 tuh. toote juures ja see on 314 000 kr 2) teine tingimus ( kuni 50 tuh) võimaldab leida kasumit 10 tuh. toote ja 50 tuh. toote kohta: P(10) = - 29 000 P(50) = 179 000 kr. Suurim kasum on piirpunktis ehk kui tootemaht on 50 tuh. mis on võrdne 179 000 kr. q Ülesanne 4.17. Nõudlusfunktsioon on kujul p(q ) = 1000 - krooni, kus q on
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
Itaalia (s) 69 731 942 179 034 461 38,95 Küpros 1 068 282 2 372 750 45,02 Läti (s) 12 040 1 495 084 0,81 Leedu 356 773 5 583 082 6,39 Luksenburg 8 731 351 10 440 086 83,63 Ungari 3 072 214 15 735 423 19,52 Malta 988 788 1 288 137 76,76 Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87
w 1088 472 1088 416 0 w 1088 416 664 416 0 w 664 416 664 56 0 w 80 184 80 64 0 w 904 40 768 40 0 w 336 56 336 224 0 w 248 240 248 224 0 w 192 208 216 208 0 w 192 224 200 224 0 w 248 400 216 400 0 w 152 432 152 392 0 w 352 184 352 88 0 w 152 192 152 72 0 w 136 184 136 40 0 w 728 40 448 40 0 x 86 29 102 32 0 15 b3 x 40 23 56 26 0 15 a3 x 115 26 131 29 0 15 a2 x 158 24 174 27 0 15 b2 x 277 25 293 28 0 15 b1 x 312 27 328 30 0 15 a0 x 214 25 230 28 0 15 a1 x 364 21 380 24 0 15 b0 w 736 80 736 64 0 w 736 64 736 48 0 w 736 48 496 48 0 w 496 48 248 48 0 w 248 184 248 48 0 w 704 56 664 56 0 w 664 56 536 56 0 w 536 56 336 56 0 w 336 56 336 32 0 w 336 224 336 248 0 w 480 80 264 80 0 w 264 80 264 32 0 w 264 80 264 208 0 w 264 208 264 240 0 w 232 296 232 304 0 w 1128 96 864 96 0 w 704 96 704 104 0 w 704 104 864 104 0 w 864 104 864 96 0 w 736 96 736 112 0 w 736 112 992 112 0
Narva t. 13 11 012 150 C. Väljaspool city't Maarjamõisa t. 7 8 248 8 466 Lossi t. 7 900 8 008 Jakobi t. 38 7 615 6 950 Karlova t.2 7 438 7 521 Vallikraavi t. 6a 6 751 7 214 Kloostri t. 4 5 121 5 669 Võru t. 14 4 692 4 841 Üldiselt on seega Tartu city-kehas jalakäijate liiklemishulk peaaegu kaks korda suurem kui ääreosades ja jäsemeis, viimastes on ta omakorda keskmiselt kaks korda suurem kui linna muudes punktides. Kivisilla rekordid tulenevad asjaolust, et ta ühendab city-keha iseosi ning on seetõttu ülekoormatud
Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol
8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222
RT 1921, 86, 138. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 184. · Seadus rahaministeeriumi 1921 a. korralise eelarve peatükk V A. § 8 ja erakorralise eelarve peatükk III § 1 muudatuste kohta. RT 1921, 87, 150. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 255. 28. septembril 1921 · Seadus riigi arvetes summade ümaraks tegemise kohta. RT 1921, 86, 136. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 214. · Seadus haridusministeeriumile alluvate asutuste poolt väljamaksetud 1919 ja 1920 a. ametnikkude ja teenijate palkade kinnitamise kohta. RT 1921, 86, 137. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 241. · Seadus vabadussõjas surmasaanud partisaanide pataljoni ülema Kuperjanovi lesele pensioni maksmise kohta. RT 1921, 86, 139. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. Rt 1921, 103, 219.
Huvitavaid fakte: Pealinn Quito asub Andide orus, mida ääristab 30 vulkaani Koolides toimub õppetöö sageli indiaani keeles 192maailma riigi hulgas on Ecuador laste suremuse koha pealt 122 kohal Galapagose Rahvuspark on üks maailma loodusimedest Ecuador on väga rikas erinevate linnuliikide poolest ligikaudu 1500 liiki Guyana Pealinn: Georgetown Rahvaarv: 858 863 Rahaühik: Guyana dollar Riigikeel: inglise keel Pindala: 214 999km2 Iseseisvus: 1966 Moto. "Üks inimene, üks rahvus, üks saatus" Majanduse tugevad ja nõrgad külged: Boksiidi, kulla, riisi, suhkru, teemantide tootminevälisinvesteeringud edendavad võimsalt nii kulla kui riisi sektorit Inimese kohta suur välisvõlg Kitsas majandusbaas Vahetuskursi sõltuvus Suur sõltuvus sisseveost Ajalugu: 1499 jõudis Guyana rannikule esimese eurooplasena hispaania konkistadoor. 1581 rajasid hollandlased esimese eurooplaste asula. 18
i =1 204. 205. 206. 207. Inertsmomentide arvutamise näited N N N I z = mi hi = mi R = mi R 2 = mR 2 2 2 208. i =1 i = 1 i =1 209. 210. 211. 212. Liikumishulga moment 213. Kineetiline moment teoreem: Punktmassi liikumishulga moment tsentri ja telje suhtes. 214. Süsteemi kineetiline moment punkti ja telje suhtes. Süsteemi kineetilise momendi teoreem 215. Jäiga keha kineetiline moment mitmesugustel liikumise erijuhtudel 216. D'Alembert'i printsiip 217. Olgu meil tegemist osakesega 1, mille mass on m. Seda mõjutagu jõuvälja kaudu keha 2 massiga M ja teisi mõjutavaid kehasid ärgu olgu 218. Punkti dünaamika põhivõrrand 219.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
1025 0,865 4325 206 19,79133 35 3,5553480615 1030 0,865 4325 207 19,87467 35 3,5553480615 1035 0,866 4330 208 19,958 30 3,4011973817 1040 0,866 4330 209 20,04133 30 3,4011973817 1045 0,866 4330 210 20,12467 30 3,4011973817 1050 0,867 4335 211 20,208 25 3,2188758249 1055 0,867 4335 212 20,29133 25 3,2188758249 1060 0,867 4335 213 20,37467 25 3,2188758249 1065 0,868 4340 214 20,458 20 2,9957322736 1070 0,868 4340 215 20,54133 20 2,9957322736 1075 0,868 4340 216 20,62467 20 2,9957322736 1080 0,868 4340 217 20,708 20 2,9957322736 1085 0,868 4340 218 20,79133 20 2,9957322736 1090 0,868 4340 219 20,87467 20 2,9957322736 1095 0,868 4340 220 20,958 20 2,9957322736 1100 0,868 4340 221 21,04133 20 2,9957322736 1105 0,868 4340 222 21,12467 20 2,9957322736
Estonian University of Life Sciences Report on Soil Microflora By Katrin Vares Tartu 2013 Introduction The purpose of this report is to define soil microflora and establish the importance of it. Since the microorganisms clearly play an important role in preserving the balance of life, the next objective is to look into factors that influence this balance. Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presenc...
KOKKU: 15 15 3 6 9 5 4 3 73 67 18:10 Mees Naine 16-20 21-30 31-40 41-50 51-60 üle 60 Bingo Viking 211. 1 1 5 212. 1 1 1 1 213. 1 1 4 2 214. 1 1 3 215. 1 1 5 216. 1 1 1 217. 1 1 10 218. 1 1 1 1 219. 1 1 2
University of Tartu Faculty of Social Sciences and Education Institute of Government and Politics Marie Allikmaa The strategies of creating a dominant party the case of United Russia Tartu 2011 After the collapse of USSR in 1991, many observers expected Russia to develop into a competitive party system. Yet, the reality quickly challenged this view. The developments of party politics in post-Soviet Russia have accurately been described in terms of a pendulum effect, as in the 2000s, Russia's party system did finally begin to take for, but with a remarkable twist. Following the break of one-party rule, Russia's party system became strongly fragmented - during the 1995 parliamentary elections, 43 parties competed for popular votes (McFault 1996: 90). In the 21st century, the pendulum has moved back, ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
Mais 2009 teeb kohus otsuse, millega John ja Katrin lahutatakse, vara jagatakse ning kokkuleppe kohaselt määratakse lapsed kohtulahendiga Katrini juurde elama. Kokkuleppe kohaselt tehakse suuremad otsused laste elu korralduse osas ühiselt kuigi John on otsustanud naasta elama oma kodumaale (Iirimaale) elama. Analüüsi kehtivat hooldusõiguse jaotust! Kuna PKS on jõustunud 2010 ning kohtuotsus on jõustunud 2009 siis PKS § 214 lg 3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Variant a: Kuigi John suhtleb ja külastab lapsi tihti ning lapsed teda, otsustab ta et ei suuda oma perekonnast nii kaugel elada ning kolib 2015nda aasta sügisel Eestisse tagasi. John tahab,
f-.r Seįe 20 - 3/2 normaaĮselt suletud pneumojaoti 2t iD-$" €ffie, Z 1 Selę 2l 4l2 pneumojaoti (monostabiilne) 32145 Sele 22 - 5/2 pneumojaori (bistabiilne) Į:ftiįiii:ffiffig.įfi" , 32145 3 214 5 Sele 23 - 5/2 pneumojaoti (monostabiilne) 23 5 Elekromaņetid ja nende kommuteerimine 5. 1 Elekūomaņeti tÖÖpõhimõte Elektromagneti töö põhineb elektrįvoolu magnetilise toįme įirakasutamisel. Elektromagneti tÖÖpõhimõte on esitatatud sele 24. Air wound coil Soft iron core
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
