w 208 192 208 216 0 w 208 216 224 216 0 w 224 216 224 248 0 w 208 216 208 232 0 w 120 104 120 200 0 w 120 200 168 200 0 w 168 200 168 216 0 w 168 216 184 216 0 w 184 216 184 248 0 w 168 216 168 232 0 w 104 112 104 208 0 w 104 208 128 208 0 w 128 208 128 216 0 w 128 216 144 216 0 w 144 216 144 248 0 w 128 216 128 232 0 w 88 120 88 216 0 w 88 216 104 216 0 w 104 216 104 248 0 w 88 216 88 232 0 w 72 128 72 216 0 w 72 216 48 216 0 w 48 216 48 232 0 w 72 216 72 248 0 x 53 211 65 214 0 10 a0 x 135 214 147 217 0 10 a1 x 291 219 303 222 0 10 a3 x 76 60 88 63 0 10 b0 x 89 210 101 213 0 10 b0 x 215 211 227 214 0 10 a2 x 172 213 184 216 0 10 b1 x 254 212 266 215 0 10 b2 x 335 210 347 213 0 10 b3 150 64 272 64 280 1 2 0.0 150 96 272 96 280 1 2 0.0 150 144 272 144 280 1 2 0.0 150 176 272 176 280 1 2 0.0 150 224 272 224 280 1 2 0.0 150 256 272 256 280 1 2 0.0 150 304 272 304 280 1 2 0.0 150 336 272 336 280 1 2 0.0 w 288 248 288 256 0 w 288 256 344 256 0 w 344 256 344 272 0
Koopad M Koopad e. maaalused tühimikud võivad tekkida: A · Põhjavee toimel (karst, sufosioon); · Lainetuse kulutaval toimel (abrasioon); A · Vulkaanilise tegevuse tõttu; T · Inimtegevuse tagajärjel. E Looduslikud koopad ja koobaste süsteemid võivad olla mitmesaja A kilomeetri pikkused (nt. Mammuti koobas 579 km, Optimistitseskaja 214 D km, Jewel 207 km, Hölloch 189 km) ja U enam kui kilomeetri sügavused (Boy- Bulõk 1415 m, Laminako Ateak 1408 S m, Sneznaja 1370 m). eoolilised tuuletekkelised pinnavormid Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. M A A
1960 42 783 hakkab kuni 2050 aastani langema. 1965 45 341 1970 47 317 1975 49 016 1980 50 044 1985 50 915 1990 51 583 1995 51 063 2000 48 870 2005 46 936 2010 45 433 2015 44 165 2020 42 945 2025 41 617 2030 40 188 2035 38 755 2040 37 429 2045 36 214 2050 35 026 Linnastumine Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algseglt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed
12 M 28 V 0 EPÜ M 7 309 23 M 48 A 1 TTÜ SL 35 289 24 M 28 A 1 TLÜ SL 12 289 25 M 26 V 0 TLÜ A 3 214 26 M 37 A 2 TLÜ L 15 319 27 M 30 A 2 TÜ M 12 349 32 M 28 V 0 EPÜ A 5 279 35 M 26 A 0 TÜ L 2 219
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
Egris Mõttus V 004 Einart Lindaru V 208 620 2861 Elle Kapper IV 226 620 2903 Elvira Tarasova IV 213 620 2906 Endel Kalnapenk IVB 008 620 2812 Enn Mellikov VB 401 620 2798 Enn Siimer IVB 015 620 4332 Erge Tedersoo IV 317 620 2951 Erki Kärber IVB 119 620 3369 Galina Šarajeva IV 214 Hans Luik IV 229 530 16322 Helle Ehala IVB 220 620 2812 Helle Kirss IVB - 015 620 4330 Hindrek Tamvelius IV 228 620 2835 Igor Golovtsov IVB 116 620 2821 Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122 Ilona Oja Acik IVB 109 620 3369
Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva...
Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda pideva õppimisena ning haridusteoreetiku jaoks on koduõpe eelkõige lapsevanema vastutuse võtmine oma lapse heriduse eest . Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava. Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni....
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
338 120 340 236,3636364 341 270 150 342 100 345 200 160 200 346 250 233,3333333 200 347 250 250 200 348 163,3802817 240 154 180 349 110 160 180 170 353 160 354 125 200 200 214,2857143 355 190 170 100 80 356 166,6666667 400 233,3333333 375 357 120 222,2222222 200 250 359 120 200 155 150 361 190 180 166,1888112 233,8490654 363 100 365 250 333,3333333 367 110 400 368 300 372 200 273,3333333 207,5
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja. Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken! Erschallet, Trompeten!" BWV 214 on kirjutatud Saksi kuurvürstinna ja Poola kuninganna sünnipäevaks) või pühendatud erinevatele isikutele (näiteks kantaadi "Schwingt freudig euch empor", BWV 36c kirjutas Bach Tooma kooli õpetaja Johann Matthias Gesneri auks). Kaasaegne kontserttegevus Tänapäeval tuntakse Johann Sebastian Bachi ülemaailmselt ning tema kontserte võib külastada peaaegu igas maailmatipus. Ka Eesti pole erand. Iga aasta toimub Eestis
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi põhiteljega. 10. kuidas teodoliiti paika panna, teodoliidi telgede paika panemine(lk 214 õpik1) 11. otseülesanne/vastuülesanne teoreetiliselt - mis see on ja kuidas teha Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB
Akeskm= , kus Amax on 2 863 808 ja Amin on 1 645 208 = 2 2 2 254 508 . Lennukõrgus keskmise tasandi suhtes arvutan valemist Hkeskm=f×m, kus f=220 mm ning m=18 000 220×18 000=3 960 000 mm= 3 960 m Lennu absoluutne kõrgus arvutame: Habs=Hkeskm+Akeskm kui, Akeskm=2 254 508 ja Hkeskm = 3 960 0002 254 508 +3 960 000=6 214 508mm = 6214,508 m Kõrguskasv keskmise tasandi suhtes kasutan valemit: h Amax Akeskm. , kus Akeskm 2 254 508 ja Amax on 2 863 808 2863808 2254508 609 300 mm= 609, 3 m suurenduse koefitsienti leian kui: 1/m pildistamise mõõtkava 1:18 000 1/M fotoplaani mõõtkava 1:50 000 m 18 000 K 50 000 = 0,36 M Tabel 1.1 Normatiivsed piki- ja põikikattuvused Aeropildistamise Pikikattumine Põikikattumine mõõtkava
Varud 1 728 587 2 606 482 1419229 Kokku käibevara 5 328 770 7 743 120 7273725 Põhivara Materiaalne põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928 Kokku põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928 Kokku varad 12 702 003 15 214 216 14 862 653 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 23892 Laenukohustused 810 994 1 583 591 457539 Võlad ja ettemaksed 555 353 828 006 1 139 561 Kokku lühiajalised kohustused 1 366 347 2 411 597 1620992 Pikaajalised kohustused
Tallinna Lillekyla Gymnasium Report Tallinn in the 20th century Student: ------------ Supervisor: --------------- Tallinn 2008 Table of Content Table of Content..........................................................................................................................2 Introduction .....................................................................................................................................................3 Beginning of 20th century...........................................................................................................4 Independent Estonia (1918-1940) ...............................................................................................................................................
James Cook kirjeldasid tagasi jõudes Tahitit kui maapealset paradiisi, kus elavad suursugused metslased ja Veenuse moodi naised, kes külastajatele lahkelt oma seksuaalseid võlusid pakuvad. Need müüdid meelitasid kohale mitmeid kirjanikke ja kunstnikke. Esimesed püsielanikud saabusid Tahitile 1797. aastal. Saarest sai 1890. aastal Prantsusmaa kolooniaks. 1946. aastal omas piirkond teatava autonoomia ja 2004. aastal sai riik esimest korda oma kohaliku presidendi. Praegu elab saarel ligikaudu 214 445 inimest. Tahiti loodus on märkimisväärselt kaunis. Taimeliike kasvab saarel üle tuhande. Tahitil on kõrgeid mägesid ja koske, sügavaid orge, selgeid allikaid. Kaunid rannad valge liivaga vahelduvad kaljuse ranniku ja troopiliste lilleväljadega. Kõikjal saarel kasvavad kookospalmid, mida polüneeslased kutsuvad ,,elu puudeks", sest kõik kookospalmi osad (pähklitest puiduni) leiavad kasutust igapäevases elus. Saarel kasvatatakse
2 Kuiv 93 94 179 302,3 26,5 29,7 27 3 7 3716 298, 26,7 3 105 105 223 29,3 7 3 2500 214, 19,2 4 98 99 150 21,1 0 6 Immutatu 2316 15,4 5 113 112 139 172 188,2 16,9 18,5 16,8 d 7 2183 177, 15,9
ülekaalus. Kui palju püütakse kala? Kala püütakse keskmiselt Kala püütakse aastas 17 000 Kas ülekaalus on eksport 1174 000 tonni aastas. tonni. või import? Kalanduses on ülekaalus Kalanduses on ülekaalus Kas tegeletakse ka eksport, riigist veetakse välja import, riiki tuuakse sisse siseveekalandusega ja aastas 1700 miljoni dollari 214 miljoni dollari eest kala. vesiviljelusega? eest kala. Siseveekalanduse Siseveekalandus toob kogu osakaal riigis on väike, kalasaagist 17 000 tonni kalu umbes 7 000 tonni kala tuleb ehk kõik kalad püütakse siseveekalandusest ning sisevetest. vesiviljelus toob aastas sisse vaid 1 000 tonni kalu.
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. tükeldamine, tõmbamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sügavtõmbamine, sälkamine c. väljalõikamine, sügavtõmbamine, painutamine d. avalõikamine, sügavtõmbamine, äralõikamine Küsimus 21 Õige Hinne 3,8 / 3,8 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage lõtk z (mm) lõikestantsi templi ja matriitsi ava vahel. Stantsitava materjali paksus on 2,7 mm, tõmbetugevus 214 MPa, ning stantsitüübist sõltuv tegur k on 0,01. kus k – stantsi tüübist sõltuv tegur (terasest stantside korral k = 0,005...0,035, kõvasulamist valmistatud stantsidele k=0,015...0,18), s – materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; tau 1 (τ1) – materjali lõiketugevus, MPa. Vastus andke millimeetrites täpsusega kolm kohta peale koma. Vastus: Küsimus 22 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks. Tumepunane on ka viljaliha ja maitselt on see magus. Oranži osa maik võib olla ka mõrkjas. Tamarillo passib magustoiduks ning kooritult puuvilja- ja aedviljasalatitesse. Tamarillo’t on lihtsam koorida, ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
Nimetus: Kukruse polaarmõis ja mõisapark Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus Asukohaplaan: Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd 2.2 Kaitse Kultuurimälestise reg. nr: 13893 Arvele võetud: 14.01.1998 Objektide/ala asukoha kirjeldus: Kukruse mõisa allee ja kalmistu on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri 13.11.1997. a. määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning sellele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). [4] Projektalale jäävad kaitsealuste objektidena veel: Kukruse mõisa peahoone (kultuurimälestise reg. nr. 13892) Kukruse mõisa ait (kultuurimälestise reg. nr. 13894) Kukruse mõisa kuivati (kultuurimälestise reg. nr. 13895) Kukruse mõisa hobusetall (kultuurimälestise reg. nr. 13896)
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno Majandusmatemaatika Iseseisev töö Juhendaja Hille Alberg Tartu 2016 Iseseisevtöö 1. Eelmisel kuul oli aktsia hind 8,5 eurot. Sellel kuul on hind kasvanud 4%. Kui eeldada, et kasv jätkub samas tempos, kui suur oleks aktsia hind järgmisel kuul? p 4 100 100 1± ¿ 1+¿ ¿ ¿ a¿ 8,5 ¿ Aktsia hind järgmisel kuul oleks umbes 9,19.- 2. Kaup alghinnaga 45 eurot lasti müüki soodushinnaga, allahindlusmäär oli 15%. Kui suur on soodushind? Kui suur on kauba jaehind? 45 ∙ ( 1−0,15 ) =38,25 soodushind h ind 100 ja km20 =120 45 ÷ 120 =37,5 alhhinnaga kauba jaehind 38,25÷ 120 =31,88 on soodushinnagakauba jaehind Kauba hind peale allahindlus on 38,25 eurot, sood...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511)...
10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8 2302, 11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331, 12 Klaas 152 151 4 91,8 214 0 2 13 Aeroc Hard 289 93 146 3924,0 2440 621,8 14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7 15 Puitkiud plaat 151 99 6 89,7 86 958,8 2.Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine. 1.Töö ülesanne · Määrata korrapäratu kujuga materjali tihedus .
(eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 3 317 0 4 334 0 Üksikisiku tulumaks 0 29 214 0 33 418 Erisoodustuse tulumaks 0 68 0 93 Sotsiaalmaks 0 55 605 0 65 491 Kohustuslik kogumispension 0 1 829 0 1 209
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Artur Alliksaare elu ja looming Pille Poom 2012 Autorist Sissejuhatuseks Paljud Artur Alliksaare sõbrad ning tuttavad on tema iseloomustuseks öelnud, et tal oli tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõtt...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja.[36] Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken! Erschallet, Trompeten!" BWV 214 on kirjutatud Saksi kuurvürstinna ja Poola kuninganna sünnipäevaks) või pühendatud erinevatele isikutele (näiteks kantaadi "Schwingt freudig euch empor", BWV 36c kirjutas Bach Tooma kooli õpetaja Johann Matthias Gesneri auks). Klaviirimuusika Klaviirimuusikat (muusikat klahvpillidele, millel on vaid üks klaviatuur) kirjutas Bach peamiselt Köthenis, eesmärgiks õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. Neist
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes j...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
R 640 S = eH = 2,1 309 Poldi lõiketugevus Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõudu saame tasakaaluvõrrandist: n F 2100 Fi = 0 F - 4 FF = 0 FF = = = 525 N i =1 4 4 Lõikepinge F 4 FF 4 * 525 = = = 9,5 MPa < [ ] 0,5[ ] = 0,5 * 427 214 MPa A d1 2 3,14 * 8,376 2 Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada poldid M10 8.8. 6. Ääriku arvutus Ääriku materjaliks valime teras S355J2G3 (EN 10025) [2, 3] Plaadile mõjuv poltide eelpingutusjõud FE = 12 kN. Seibi M10 (DIN 125-1 A) välisläbimõõt D = 21 mm ja siseläbimõõt d = 10,5 mm [7, 8, 11] (vt. Lisa, Tabel 2). Lõikepinge FE F R 355 = = E [ ] 0,5 eH = 0,5 118 MPa
· Visioon ja alternatiivne tulevik · Tervis ja rehabilitatsioon · Lapsed ja haridus · Kultuurilised ja hingelised väärtused 5 · Vähemuste kaitsmine · Energia · Nukleaarprobleemidega tegelemine, Radiatsioon · Toit ja jätkusuutlik põllumajandus · Tarbija jõud · Alternatiivsed tehnoloogiad 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus Ajavahemikul 1980-2000 * Nobel on andnud 214 auhinda kuues * RLA on andnud 94 auhinda kasutamata kategoorias: Rahu, Keemia, Füüsika, kategooriaid, kuid kohaldades väga erinevaid Meditsiin, Ökonoomika ja Kirjandus kriteeriume, mis laadi inimesed ,,viimase aasta * Preemiad on läinud ülekaalukalt töö jooksul on andnud suurima toetuse Ameerika ja Euroopa meestele, selgelt inimkonnale". peegeldades selle piirkonna domineerimist * RLAsid on pälvinud 34% naisi
Kõrv, Jakob (03.12/21.11 1849 06.09 1916) Elulugu Jakob Kõrv oli prosaist ja tõlikja. Ta sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas Kokora vallas Paapsi külas talurentniku pojana, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavele kihelkonna koolis, sooritas vallakooli õpetaja eksami ning oli kuus aastat, aastast 1864, Alatskivi Haapsipea kooli koolmeister. Ta jäi varakult ilma oma emast, kiindus oma vanaisasse , kes jutustas talle pisevalt Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid , ning muinasjutte. 1874 siirdus Tartusse, kus püüdis haridust täendada ülikooli astumiseks. Ta võttis tunde J. Kunderilt ja kreiskooliõpetajalt K. Mssingult, täiendades end peamiselt saksakeele ning kirjanduse alal ja luges pedakoogilisi teoseid. Kuid tema eksamitest ei saanud asja. J. Körvi haridus oli vähene ja tal puudus püsivus süstemaatiliseks õppimiseks. Töötas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi...
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj l...
Olulisemad saavutused: Mitmekordne Eesti Meister nii noorte- ja täiskasvanute seas, nii üksik- kui paarismängus. Kuuel korral kuulunud Eesti Davise karika meeskonda. Saavutatud kõrgeim koht maailma edetabelis: 730 üksikmängus, 360 paarismängus. Roger Federer (sündis 8. augustil 1981 Baselis) on Sveitsi tennisist. Seisuga 3. märts : 2008 on ta ATP edetabelis 1. kohal. Federer tõusis esinumbriks 2004. aasta 2. veebruaril. Ta on püsinud maailma esireketina 214 järjestikust nädalat ja ületab selle saavutusega kõiki teisi tennisiste. Ameeriklane Jimmy Connors, kes on selles arvestuses teisel kohal, püsis esinumbrina 160 nädalat aastatel 1974 kuni 1977. Saavutused 2001 Federeri esimene turniirivõit tuli Milaanos 2001 aasta veebruaris. Hiljem sellel aastal jõudis ta veerandfinaali Wimbledonis. Turniiri neljandas ringis alistas ta 7.kordse Wimbledoni võitja Pete Samprase. Paljude arvates oli see võit tema karjääri pärliks.
Juhtinud ühte 54 50 70 54 ministeeriumi Juhtinud mitut 46 50 30 46 ministeeriumi Ministreid kokku 219 236 103 214 Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Maakond ja kohalik omavalitsus Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on riikliku Vald ja linn on halduse üksus. iseseisvad kohaliku Maakonda juhib omavalitsuse üksused. maavanem koos Vallal ja linnal on oma
optimaalne. Kui näiteks mõnda võlausaldajat ei õnnestu mõistliku aja jooksul leida, tuleb vastava isiku nõudele vastav summa hoiustada. Hoiustamise õiguslik tähendus seisneb selles, et juhul, kui võlausaldaja nõuet ei ole likvideerimise ajal võimalik rahuldada või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist (ÄS § 214 lg 3, sama põhimõte oli juba varem väljendatud TsÜS-i § 43 lõikes 3). Enne 1. jaanuari 2006 oli lõpetamise kanne (sh likvideerijate kanne) deklaratiivne (st sellest ei sõltunud tegelik õigusmuudatus), samal ajal kui lõpetamist katkestav tegevuse jätkamise kanne oli konstitutiivne ehk õigustloova tähendusega. Kuna lõpetamise kanne oli deklaratiivne, siis lõppesid lõpetamisotsuse vastuvõtmisega senise juhatuse volitused ning läksid vastavalt üle likvideerijatele. Alates 1
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
0,15=1,37 0,015 0,87 2,24 525 1,9 d Magistraal 1,29 18 300 18,3 1,29 201 2,9 - 0,052 0,150 0,15 30 545 6 Lintsaest 0,33 15 155 18,0 0,34 194 10,0 1+4,2.0,15=1,63 0,12 1,2 2,83 543 0,5 e Magistraal 1,63 18 330 18,9 1,63 214 2,5 - 0,046 0,12 0,12 26 571 7 Höövelmasinast 0,37 18 155 19,6 0,37 230 8,1 1+4.0,15=1,6 0,12 0,97 2,57 590 3,3 f Magistraal (v.a 2,00 18 360 19,5 2,00 228 36,8 3.0,15=0,45 0,041 1,51 1,96 446 1017 tsüklon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
