Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid. Nemad kasutasid põletatud maa tehnikat ning olid oma karmuse poo...
Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust. 1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit, sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele. 13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist hakkasid siin baseeruma kõik Merejõudude laevad. Iseseisvate üksustena formeeriti Merejõudude Baas ja Sõjasadam alates 1. aprillist 1927. 24.veebruaril 1928. aastal heisati laevadele esmakordselt Eesti mereväe lipud. 1934. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd Sõjasadama väljaehitamisel: kaid lõplikult
will be free and open to all of those, who are even a little bit interested in it. The Estonian Defence League was preceded in 1918 by Estonia's first armed home defence organisation: The Citizens' Defence Organisation (Omakaitse) against the public disorder accompanying the Russian Revolution. On 11 November in 1918 the Citizens' Defence Organisation was renamed the Estonian Defence League which performed the tasks of a national guard in the War of Independence. In October of 1925 was founded the Estonian Defence League magazine "Defend Your Home!" (''Defend your home''). To develop the Defence League and give it a family dimension, the Commander of the Defence League approved the temporary statutes of the Women's Home Defence in 1927. In 1928 the Body of Elders decided to invite the boy scout organisation the Young Eagles to join the Defence League. In 1932 the Girl Scout organisation Home Daughters was established at the Women's Home Defence
kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdermar II annetas Revali ehk Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4.oktoobril 1899.a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma
1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. Aastatel 19341938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust. K. Säret 1941
1 margapuu = 5 väikest grivnat = 1,16 puuda ~ 1 kg 6/7/11 Venemõõdustik · Vene kaalu ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. · 1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu ja môôdusüsteem. · Eestis kehtisid venemõõdustiku mõõdud ja kaaluühikud kuni meetermõõdustiku kasutusele võtmiseni 6/7/11 Meetermõõdustik · 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. · Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. · Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja ·
tööpuudus. Kriisi süüdlasena nähti erakondi, selle parandamiseks liideti erakondi. Seejärel nähti auku põhiseaduses, otsustati luua presidendi ametikoht, et riigikogu ei omaks liialt suurt võimu. 1929a loodi Eesti Vabadussõdalaste liit, millest sai suurim poliitiline organisatsioon Eestis ja tänu neile valiti esimene president. Kultuur: Esmakordselt sai Eesti kultuur riikluku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal loodi kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri. Kujunes välja professionaliseerimine, mis aitas kaasa eesti keele kaasajastamisele ja kasutusvaldkonna laienemisele. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus. Kultuur arenes kiiresti ja korraldati erinevaid kontserte ja esinemisi ning ei hääbunud ka traditsioonid. Negatiivseks selle juures oli aga loomevabaduse piiramine 1930.aastal.
,,Üks mees pani käed K. kõrile, teine torkas talle noa sügavale südamesse ja keeras seal kaks korda ringi." ,,Protsess" ilmus alles pärast Kafka surma. Käsitsi kirjutatud manuskriptil ei olnud pealkirja. Ta oli 1914.aastal tööga alustanud ja kirjutanud kiiresti alguse ning lõpu. Vahepealsete peatükkidega nägi Kafka vaeva ja projekt seiskus, pool aastat hiljem Kafka loobus. 1920.aastal võttis Max Brod käsikirja fragmendid enda kätte hoiule ja pani kokku teksti, mis 1925.aastal ilmus esimest korda romaanina. ,,Protsessi" on püütud määratleda mitmeti: kas allegooriana indiviidist bürokraatia anonüümses masinavärgis või usufilosoofilise uurimusena süüst ja karistusest. Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu. Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud.
Arhidektuur Eestis 1920-1940 Triinu Jõesaar Eveli Palok 1921 Eesti Arhitektide Ühing Juurdus funktsionalism Hooned olid tagasihoidlikumad, rahulikumad, ratsionaalsemad Funktsionalistliku arhitekduuri keskusteks olid Pärnu ja Tallinn OLEV SIINMAA (1881-1948) Õppis Sveitsis Naases Eestisse 1921. a. 1925-1944 Pärnu linna arhitekt Tuntud ka kui mööbliprojekteerija TUNTUMAD TÖÖD: Pärnu mudaravila(1927), Pärnu kõlakoda(1936), elamu Roosikrantsi tn 4b, Pärnu rannahotell, Pärnu rannahotell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roosikrantsi tn 4b, Tallinn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua.1921. a. parlamendivalimistel saavutas fasistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, et Mussolinist saaks kogu Itaalia rahva juht. Nõukogude Liidus kujunes tolitaarne süsteem, kui peale Lenini surma sai võimule Stalin, kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja
In 1937, Snow White and the Seven Dwarfs, the first full-length animated musical, was premiered and it was also a great success. This cartoon raised over 1 million dollars, which was quite a sum at that time. In 1955 he opened a huge theme-park in California, which he called after himself Disneyland. Disneyland soon became the most popular theme park in the world and which is still one of the most well-known amusement parks ever built. Walt Disney married in 1925, on Lillian Bonds, a worker in his first film studio. Their marriage lasted until Walt Disney died, and during their marriage Lillian gave birth to Diane Marie Disney, and later they adopted a second daughter Sharon Mae Disney. I chose Walt Disney, because in my opinion he was an incredible person. I'm very impressedby his accomplishments and by the fact that he was able to change the whole animation world by himself, without having anything at the time
30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. NÄITUSED: Prantsusmaal, Soomes, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Belgias, USAs, Hollandis, Itaalias, Sveitsis, ja Eestis. MUU TEGEVUS: Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Kokkuvõte
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. A...
· Mussolini tee võimule. Marss Rooma Mussolini loob ,,Fassio oli Combattimente", mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid Itaalia Fasistlik Partei 1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist Marss Rooma · Mussolini kujunemine diktaaturiks. Korporatiivne riik, selle iseloomustus 1925. a kehtestati üheparteisüsteem Keelati ametiühingute tegevus, selle asemele korporatsioonid korporatiivne suund Muudeti ajaarvamist Tsensuur Haridus valituse kontrolli alla, olemasolevad õpikud kirjutati ümber Laste sõjalised organisatsioonid (Balilla) Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste
................................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8 2 2. Sissejuhatus Töö jaoks valisin kunstniku Konrad Vilhem Mägi, kuna teda peetakse Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks ja tema asutas kunstikooli Pallase. Konrad sündis 1. novembril 1878 ning suri 15. august 1925. Ta oli oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonda. Esimesed kunstialased teadmised sai Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt ning jätkas õpinguid Peterburis. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Edasi õppis Soomes ning siis Pariisis. Pärast seda elas 2 aastat Norras ning naases kodumaale Tartusse
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud ...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseri...
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Oma sihtpunkti, Lõunapoolusele jõudis 14.detsembril 1911 ainus asi, mis tema ekspeditsiooni varjutas, oli Scotti surm. Enda kodumaale Norrasse tagasi jõudes, oli ta norra rahvuskangelane. Teenides Esimese maailmasõja ajal palju raha, lasi ta ehitada uue laeva nimega Maud, et oma hobisi jätkata. Ta jõudis Loodeväila lõpuni ümber Siberi, kuid tal ei õnnestunud edasi põhja minna. Ta oli sunnitud enda laeva maha jätma 1921.aastal. 1925.aastal tegi ta veel ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele ja Teravmägedesse. Pärast neid reise, sai tema uueks kinnisideeks lendamine. Kuid seda ta ei saanud kohe täide viia, sest ta oli rahalistes raskustes. 1926.aastal sai ta rahalist toetust Lincoln Ellsworthilt ning juba 1926.aastal lendas ta lennukiga Norge Põhjapoolusele. Ta oli esimene inimene, kes oli käinud mõlemal poolusel. Pärast seda, oli ta elav legend norralastele, kuid inglased süüdistasid teda Scotti surmas ja
kl haridus. Kutseharidust annavad madalama ja kõrgema astme kutsekoolid, tehnikakoolid, kolledzid ja instituudid. asutamisaasta Tuntuimad Kreeka kõrgkoolid: Kaunite Kunstide Kõrgkool (Ateenas) 1836 Rahvuslik Tehnikaülikool (Ateenas) 1836 Ateena Rahvuslik Ülikool 1837 Aristotelese ülikool (Salonikis) 1925 Ioannina ülikool 1964 Partai ülikool 1964 Demokritose ülikool (Traakias 1973 Lisa Meteora kalju ja klooster (rajati 1517.a) Mägihotell Kreet 5 Acropolis Paestumi vanem Hera tempel (6. saj e. m. a.)
OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast
a koostöö lagunes Välispoliitka: -tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente'iga (Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia) -1923. a prantslased hõivasid Ruhri, ei saanud hakkama see oli nende välispoliitiline läbikukkumine, mis tõi kaasa USA mõju kasvu -põhitendents oli välispoliitikas kindlustunde saavutamine Saksamaa suhtes, mille pärast 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt -garanteeriti Versailles' rahuga määratud Prantsuse-Saksa piir -lepingut garanteerisid Suurbritannia ja Itaalia, st kui üks pool rikub piiri, siis Suurbritannia ja Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse -moodustati Reini demilitariseeritud tsoon: Reini kallas sõjast vaba, ainult tsiviilelanikele -sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand, Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia
kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal. See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. Locarno konverents, 1925 mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt - Saksamaa garanteeris Saksa-Prantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 – 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal. Peale seda töötas Tallinna Niguliste kiriku organisti ja Saksa Gümnaasiumi ning Nikolai I Gümnaasiumi lauluõpetajana, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht. Oli väga nõudlik, tase pidi olema kõrgeim. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 1925 – 1926 selle juhatuse esimees. Üks viienda ja kuuenda Üldlaulupeo üldjuhte. Kirjutas ainult koorilaule, isamaalisi ja looduslüürikat. Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 – 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 – 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 – 1895 ja 1897 – 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni
Trotski jätkas armee ja laevastiku rahvakomissarina. Mais 1924 toimus partei 13. kongress. Uude poliitbüroosse valiti Lenini asemele Buhharin, teised liikmed jäid samaks. Liikmekandidaatideks valiti Molotov, Rudzutaks, Kalinin, Frunze, NKVD juht Dzerzinski ja rahanduse rahvakomissar Sokolnikov. Sekretariaati hakkasid peale Stalini ja Molotovi kuuluma Andrei Andrejev (1895-1971), Lazar Kaganovits (1893-1991) ja Nikolai Uglanov (1886-1937). Trotski oli pideva kriitika tõttu sunnitud jaanuaris 1925 lahkuma nii rahvakomissari kui Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimehe ametikohalt. Seejärel aga pööras Stalin kriitikatule Kamenevi ja Zinovjevi suunas, saades selleks toetust Buhharinilt, Rõkovilt ja Tomskilt. Trotski esialgu jäi neutraalseks, 1926 kujunesid tema pooldajad Kamenevi ja Zinovjeviga aga liitlasteks. Stalini poolt kontrollitud parteis neil edulootust siiski ei olnud. Trotski järeltulijaks Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimehe ja rahvakomissari kohal sai 1925
Riigivanema adjutant, leitnant August Schönberg, kes lahkus mässu ajal riigivanema majast lossi abi kutsuma, saavutas oma degradeerimisotsuse tühistamise ja hea nime taastamise, kuid temagi oleks äärepealt süüdi mõistetud ja hukatud. Balti jaamas vangilangenud 8 ohvitseri ja Postimajas vangilangenud mereväeleitnant Alfred Pontakit aga ei karistatud. Küll aga kehtis neilegi hiljem Laidoneri käskkiri, mille kohaselt pidid ohvitserid edaspidi relva kaasas kandma. 3. jaanuaril 1925 aga vabastati Nõukogude Liidu nõudel Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna 1. sekretär Isaac Sokolovitz. Ta oli vahistatud 1. detsembri hommikul saatkonda tagasi minnes. Tal oli kaasas nimekiri, kellele ja kui palju oli ta öösel maksnud ülestõusus osalemise eest Moskvast Kominterni peakorterist saadud raha. Nõukogude Liidu valitsus ähvardas tema mittevabastamise korral katkestada suhted Eestiga. Olukord muutus ka Venemaa KP ridades. Seni peeti Lenini järeltulijaks Grigori Zinovjevit,
Benito Amilcare Andrea Mussolini was born on July 29, 1883 and died in April 28, 1945was an Italian politician who led the National Fascist Party and is credited with being one of the key figures in the creation of Fascism. He became the Prime Minister of Italy in 1922 and began using the title Il Duce by 1925. After 1936, his official title was "His Excellency Benito Mussolini, Head of Government, Duce of Fascism, and Founder of the Empire". Mussolini was born into a working class background; his father Alessandro Mussolini was a blacksmith and a Marxist activist, while his mother Rosa was a school teacher; unlike her husband, she was a devout Catholic. His father named Benito after Mexican reformist President Benito Juárez; while his middle names Andrea and Amilcare were from Italian
(esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923. aasta kevadel tema esimene helisalvestus. 1924. aasta 5. veebruaril abiellus Louis orkestri pianisti Lillian Hardeniga (Armstrongil oli kokku viis naist, Lillian oli teine). Abikaasa õhutusel lahkus ta Oliveri orkestrist ja sõitis New Yorki, et ühineda Fletcher Hendersoni bändiga. Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, kus mängis ka ta abikaasa. Sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu. 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni. Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates. Tuntuimad teosed:
ja arenenuma mõistusega kui teised loomad. 4.3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. 1. Kas loomad olid G. Durrelli ainus huvi? 2. Kui suure osa elust kulutas G. Durrell loomade uurimisele? 3. Kas loomade uurimine on ka rahaliselt kulukas? 5.4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just Üllatav, huvitav, sündmusterohke, teadmisiandev 6.Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Gerald Malcolm Durrell (7. jaanuar 1925 Jamshedpuris Indias 30. jaanuar 1995) Gerald Durrell oli Inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia. Kui G. Durrell oli kolme aastane kolis nende perekond Inglismaale, kuna sealne külm ja kõle kliima perele ei meeldinud kolisid nad 1933. aastal Kreekasse Kofu saarele. Seal tekkis ka G. Durrelli huvi loomade vastu. Oma elust Kofu saarel on ta pikalt kirjutanud ka raamatutes ,,Minu pere ja muud loomad", ,,Linnud loomad ja
vallandades egoistliku enesealalhoiuinstinkti Kafka sümboli peamine vihje.) Metamorfoosis nagu muuski loomingus, näib Kafka arendavat võõrandumise sümboolikat kahes plaanis: võõrandumise lätteks on kõigepealt surm, mis ei lase tekkida inimestevahelistel püsiseostel; teiseks tingib võõrandumist võim.1916, novellid ,,Karistuskoloonias" ja ,,Maa-arst" 1919. Rahvusvaheline tuntus ,,Protsess" 1925 (Jätab vähe ruumi lunastuseks ja lootuseks, romaani peategelane võetakse sünnipäeval vahi alla, üritab pääseda kohtusse ja end kaitsta, kuid kõik katsed nurjuvad, kohtuvõime iseloomustab anonüümsus, ligipääsmatus Josef . K ei saa teada, milles teda süüdistatakse. Romaani lõpus kutt sureb),,Loss" 1926(viimane romaan. Maamõõtja K.-st. Peategelastel pole isiksust, nad on väikesed inimesed, mutrikesed julmas masinavärgis. Võim võib nendega teha oma suva järgi, mida vaid tahab
Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja
Eduard Wiiralt sündis (1898) Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eetisse, Tallinnas asus poeg õppima Tallinna Kunsttööstuskooli. Seda kooli ta ei lõpetanud, sest peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea. Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit,
Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond. Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine. Eestist sai Rahvasteliidu lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Näiteks pani Rahvasteliidu komisjon Johan Laidoneri juhtimisel 1925. Aastal paika Türgi-Iraagi piiri. Idaturule orienteeritud tööstusel on Eestis suur tulevik. Eesti Pank jagas tööstusele heldelt laene ja näis, et Eesti kujunebki tööstusriigiks. Kuid siis sulges Venemaa oma turu ja tühistas lepingud, mispeale Eesti majandus sattus tõsistesse raskustesse. 1924. Aasta mässukatse järel tekkinud üksmeeleõhustik andis valitsusele selleks senisest paremad võimalused. Tugevdati
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eest...
Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937) Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril, 1954. a. maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourt'i haiglas Clichy avenüül ning maeti 12
orientatsiooni ruumis) Spinn: s (vajalik kvantseisundi kirjeldamiseks) Elektroni kvantseisundi aatomis määravad kindlaks eelpool nimetatud neli kvantarvu. 4 Pauli keeluprintsiip (ehk tõrjutusprintsiip) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas (arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid), mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. St kui erinevate elektronide kvantarvud n, l, ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Veidrus mikromaailmast: Pauli printsiip kehtib ainult poolearvulise spinniga osakestele (fermionidele), nagu elektronid. Ta ei kehti aga täisarvulise spinniga osakestele (bosonitele). Üldine väide keeluprintsiibist
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Helil...
Koolis oli ta mässumeelse grupi liider. Koolis tutvus oma tulevase abikaasa, Diego Riveraga. http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSO3XcNMLPvs8d9Uji7R_MfmdIhwmvGMN0xKOwJc87OIHKnK-rhK5pyioL8 Woman in white http://www.biography.com/imported/images/Biography/Images/Galleries/Frida%20Kahlo/kahlo-frida-1944-sized.jpg Autoõnnetus 1925. aasta septembris. 1926 esimene autoportree "I paint myself because I am so often alone and because I am the subject I know best." Paljud tema maalid valmisid aheldatuna voodi külge. André Breton klassifitseeris Kahlo sürrealismikunstnikuks. 1939 avas oma Pariisis oma näituse. Tutvus Picassoga, Vogue'i kaanepilt
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suh...
Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht e duce. Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt. Algselt arvati, et Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi kuid teise maailmasõja lõpus ta võim kukutati ning ta ise hukati. 1919
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust pooldavat Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, kes 1925. aastal ühinesid Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks. * Eestimaa Kommunistlik Partei oli Moskva tööriist, tegutses Eesti vastu (kommunistid tahtsid iseseisvat Eestit hävitada ning Nõukogude Venemaaga liita), seega oli tema tegevus keelatud. VALIMISED Parteide paljusus tingis ägeda valimisvõitluse ja teravad vaidlused parlamendis. Näiteks osales II Riigikogu valimistel 26 parteid ja rühma, neist 14 pääses parlamenti. 1920.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
