Louis Armstrong (5)

Louis Armstrong

Referaat

Mats Viisileht

Elulugu

Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik -solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven . Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele.
Selle kõige eest on ta ära teeninud jazzisõprade sügava aukartuse. Armstrong oli ka "kõva" tegija popmuusikas, seda tänu just oma eriliselt võluvale ja isikupärasele laulustiilile, mis tõstis ta silmatorkavalt esile terves reas vokaalsalvestustes ja filmirollides .
L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971 . aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit).
Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli . Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks . Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada.
Tegutsemine bändides.
Mõni aeg hiljem sattus ta kuulsa kornetimängija Joe " King " Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele (esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923. aasta kevadel tema esimene helisalvestus . 1924. aasta 5. veebruaril abiellus Louis  orkestri pianisti Lillian Hardeniga (Armstrongil oli kokku viis naist, Lillian oli teine). Abikaasa õhutusel lahkus ta Oliveri orkestrist ja sõitis New Yorki , et ühineda Fletcher Hendersoni bändiga. Aasta pärast  tuli ta tagasi Chicagosse ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators’itega, kus mängis ka ta abikaasa. Sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu. 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni. Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate ’i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates.
Tuntuimad teosed:
pala "Muskrat Ramble" (1926)
duett "Big Butter and Egg Man" (1927)
"Hotter than That"
" West End Blues "
"Ain't Misbehavin" (1929)
" Chinatown , My Chinatown" (1932)
"You Can Depend on Me" (1932)
"All of Me"
"Love, You Funny Thing"
"Sweethearts on Parade"
" Body and Soul "
"I'm in the Mood for Love"/"You are My Lucky Star" (1935)
"When We Are Dancing" (1952)
" Ella and Louis"
"Hello, Dolly !"( 1964)
"What a Wonderful World" (1968)
…. Enamus neist on olnud ka selle aja edetabelites ja pealekauba väga headel kohtadel.
Nõnda kasvas mustanahalisest sajandi alguse tänavapoisist, kes leivapennide teenimiseks mistahes tööd tegi, üles maailma kuningakodade aukülaline ja miljonite poolt kätel kantu, kes ütles: "Ma tahan, et mind mäletataks kui kedagi head, kelle vastu maailm oli hea ja kes seda maailma armastas ”.