Roald Engelbregt Gravning Amundsen (0)

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ
Roald Engelbregt Gravning Amundsen
Referaat
Koostaja Mark-Eerik Kodar
VIIa Klass
Tallinn 2010
Sisukord

• Tiitelleht
  
• Sisukord
  
• Sissejuhatus
  
• Referaadi põhisisu
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud Kirjandus
  

Sissejuhatus
See referaat käsitleb maadeavastaja Roald Amundseni elu ja selle referaadi mõte on harida ennast ning teisi. Referaadi teemat valides otsustasin Amundseni kasuks sellepärast, et tema elu oli pidev võistlemine kellegagi ja enesetõestamine. Lugedes infot mis ma tema kohta internetist leidsin tundus üsna intrigeeriv. Kõik informatsiooni leidsin ma internetist. Amundsen sündis samal ajal paljude maadeavastajatega, ning ma arvan, et seda võib ajajärku võib julgelt kutsuda maadeavastajate ajajärguks. Amundseni võib lugeda ka maadeavastajate eeskujuks sellepärast, et tema ei kohkunud ühestki tagasilöögist.

• Roald Amundseni elust ja reisidest.
  

Roald Amundsen sündis Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras 1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps , keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad.
15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes.
Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa .
Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram , et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni . Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Oma sihtpunkti, Lõunapoolusele jõudis 14.detsembril 1911 ainus asi, mis tema ekspeditsiooni varjutas, oli Scotti surm. Enda kodumaale Norrasse tagasi jõudes, oli ta norra rahvuskangelane. Teenides Esimese maailmasõja ajal palju raha, lasi ta ehitada uue laeva nimega Maud, et oma hobisi jätkata. Ta jõudis Loodeväila lõpuni ümber Siberi, kuid tal ei õnnestunud edasi põhja minna. Ta oli sunnitud enda laeva maha jätma 1921.aastal. 1925.aastal tegi ta veel ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele ja Teravmägedesse.
Pärast neid reise , sai tema uueks kinnisideeks lendamine. Kuid seda ta ei saanud kohe täide viia, sest ta oli rahalistes raskustes. 1926.aastal sai ta rahalist toetust Lincoln Ellsworthilt ning juba 1926.aastal lendas ta lennukiga Norge Põhjapoolusele. Ta oli esimene inimene, kes oli käinud mõlemal poolusel . Pärast seda, oli ta elav legend norralastele, kuid inglased süüdistasid teda Scotti surmas ja see muutis ta masendunuks. 1928.aastal lendas ta inimestele appi, kuid tema enda lennuk kukkus Põhja-Jäämerre. Viimane teade sellest lennust tuli 1928.aastal karusaarte kohalt. Ta suri 56 aastaselt.
Ma arvan, et selle jutu eesmärk sai täiedetud ja selleks oli enda harimine ja silmaringi laiendamine. Seda referaati oli üsna huvitav teha ning ma loodan, et teil oli huvitav lugeda või kuulata.
Kasutatud kirjandus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen
http://www.norra.ee/About_Norway/history/expolorers/amundsen/
amundsen(link)
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-6-2.ht m