1978: « » 1979: -- « » . , . , . [] . 3 1973 . . . . ., 4 8 1973 « ».[19] . (). . -- .: , 1988. -- . 286. -- ISBN 5-278-00081-3 . . , . -- .: , 1989. -- . 176. . . . . -- .: , 1988. -- . 288. -- ISBN 5-88197-002-0 . () . -- .: , 1988. -- . 96. . . .. -- .: , 1989. -- . 142. -- ISBN 5- 210-00151-2 . ., . . . . -- , 1991. -- . 112. -- ISBN 5-86646-003-3 . . . . . -- .: , 1992. -- . 240. -- ISBN 5-87512-012-6 . . -- .: , 1992. -- . 91. -- ISBN 5-88190-004-9 .. : ? ? ?; . (1960-1990 .). -- : « » «», 1992. -- . 400. -- ISBN 5-87258-006- 1 . . -- .: , 1997. -- . 366. -- ISBN 5-8334-0066-X Pfandl Heinrich Textbeziehungen im dichterischen Werk Vladimir Vysockijs ( ). -- München: Sagner, 1993. -- . 453. -- ISBN 3-87690-546-X . . . -- .: ,
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi. Mesosfääri ja termosfääri vahel asub mesopaus, kus temperatuur tõuseb pikkamööda. Selles kihis võivad esineda nn helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordelt väikestest jääkristallidest. Termosfääris tõuseb õhutemperatuur pidevalt, alates umbes 112 km muutub temperatuur positiivseks ning kihi ülemisel piiril ulatub kuni 2000 kraadini.Õhuvoolud on aasta läbi suunatud läänest itta. Gaasid on ioniseeritud olekus ning reageerivad Maa magnetvälja muutustele. Termopaus on termosfääri ja eksosfääri vahel. Eksosfääris õhk puudub, seal on juba planeetidevaheline gaas tihedusega kuni 1000 aatomit 1 km 3 -s. Gaasi aatomid liiguvad kolossalse kiirusega ning võivad hajuda maailmaruumi.
Oode 2 porgandit 62 Õhtu ühepajatoit 308 1 klaas piima 104 3 viilu saia 168 nussa (~100g) 530 1110 Kokku terve päev 1717 Reede 14.september Hommik 2 viilu saia 112 1 viil leiba 65 võid noa otsaga *3 40 * 3 = 120 2 viilu vorsti 63 2 viilu juustu 2 * 19 = 38 1 tomat 25 tass teed meega 21 444 Oode 2 õuna 2 * 57 = 114
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Hulkliikmete liitmine ja lahutamine 1. Lihtsusta ja arvuta avaldise väärtus. a) (t 3s) (2t + s), kui s = 2 ja t = 3 (t 3s) (2t + s) = t 3s 2t s = 4s t; Lahendus: 4s t = 4 * 2 3 = 11 b) (4c 5d) + (4d c), kui c = 5 ja d = 1 (4c 5d) + (4d c) = 4c 5d + 4d c = 3c d; Lahendus: 3c d = 3 * 5 (1) = 16 c) (a y2) + (a + y2), kui a = 4 ja y = 3 (a y2) + (a + y2) = a y2 + a + y2 = 2a; Lahendus: 2a = 2 * 4 = 8 d) (2s2 s) (s2 2s), kui s = 2 (2s2 s) (s2 2s) = 2s2 s s2 + 2s = s2 + s; Lahendus: s2 + s = (2)2 + (2) = 4 ...
30 80,555 120,832 161,109 31 85,629 128,443 171,258 32 90,823 136,235 181,647 33 96,134 144,202 192,269 34 101,558 152,338 203,117 35 107,092 160,638 214,184 36 112,731 169,096 225,462 37 118,472 177,709 236,945 38 124,313 186,469 248,625 39 130,248 195,372 260,496 40 136,275 204,413 272,550 41 142,391 213,586 284,782 42 148,591 222,887 297,183
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 % 2008 8 624 280 3.55 %
hoida pinna edasist kahjustumist. 15. Esmaabi puhastusainete vale kasutamise korral: - nahale sattunud puhastusaine eemaldatakse külma voolava veega - hingamisteede ärrituse korral minnakse värske õhu kätte, juuakse palju jahedat vett, vajadusel pöördutakse arsti poole - silma sattumisel eemaldatakse külma veega, hoides silma sõrmega lahti, visatakse vett silma - puhastusaine alla neelamisel helistada telefonil 112, öelda mida neelati ja järgida juhiseid 16. Leia etteantud doseeringute alusel vajalikud ainekogused. doseerimisjuhis 1l 5l 1/5 200ml 1l 30 ml/10l 3ml 15ml 1 dl/5 l 29ml 1dl 2% lahus 20ml 1dl 17. Ergonoomika koristustöös: - Staatiline lihastöö ehk pidev ja koormav lihastöö puhul ei toimu lihaste nähtavat
tunnelite ja viaduktide ehitamisega, et oleks mugav läbida mägist maastikku. Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid. Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79 Linnastumine: Lääne-Euroopa linnastumise tase on väga kõrge, näiteks Austrias elab linnades 67% ja Sveitsis 73% rahvastikust. Lõuna-Euroopas on linnastumise tase regiooniti erinev:
105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika I AME 3140 Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 ...
Baaskaart on nii digitaal- kui trükiversioonis. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel ja valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteeringute järgi. Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena. Reljeef (kõrgused) on transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal. Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste
· Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega. · Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk on pinnalähedase juurekavaga ja ei saa kuival ajal piisavalt niiskust, Selle tagajärjel
Metallkonstruktsioonid I Kodutöö 1 Raami riivi dimensioneerimine Üliõpilane: Matr. Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabeli...
Neptuun 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ...............3 1 Avastuslugu........................................................................ ............4 Neptuuni andmed...........................................................................4 Neptuuni rõngad.............................................................................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet N...
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ...
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F a l x 0 x Perioodi arvutamise valem: 2 T = 0 66. Kasutades alljärgnevat j...
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Esitage Euroopa ravikindlustuskaart ja isikut tõendav dokument. Üldjuhul on haiglaravile pääsemiseks vaja üldarsti saatekirja. Haiglaravi on vältimatu abi saamisel ning saatekirja alusel tasuta. 5. Oled Suurbritannias tööl (ebaseaduslikult), Sinuga juhtub õnnetus, vigastad tõsiselt oma kätt. Kuidas käitud? Kuhu abisaamiseks pöördud? Vajad lisaks esmaabile ka järelravi. Kiirabi saab Suurbritannias kutsuda numbritelt 999 ja 112. Vältimatu abi korral kiirabiteenuse eest tasu ei võeta. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Kui puudub mõlema riigi haigekassa kindlustus siis ainukene võimalus pöörduda eriarsti juurde ja tasuda kõik oma kulud ise. 6. Lähed turismireisile väljapoole Euroopa Liitu. Kuidas peaksid käituma näiteks enne Kagu-
Et hüpotees vastu võetaks, peab DN Dkr, siin on 0,08 <0,238 ja seega võetakse hüpotees vastu, üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Kontrollida moodustatud rühmade homogeensushüpoteesi: , kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat ja võttes olulisuse nivooks = 0,10 i/r 1 2 3 4 5 1.-5. 15 53 7 28 75 35,6 789 112 6.-10. 48 30 47 42 94 52,2 597 36 11.-15. 32 32 47 99 79 57,8 899 135 16.-20. 31 70 75 10 2 37,6 1130 74 21.-25. 96 46 68 29 0 47,8 1343 3 Kokku 231 4758 359 Rühmade keskväärtused:
ASEMEL ENAMASTI METALLIDE SEGUSID (SULAMEID)? III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI Na +11 2)8)1) Al+13 2)8)3) Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB:
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võ...
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
Palun ära viska tühja joogitopsi rajale! Viska tühi tops raja kõrvale. See on oluline ohutuse tagamiseks Sinu taga jooksvatele võistlejatele. Igas teeninduspunktis asub WC ja vajadusel saab meditsiinilist abi. 2.10 Meditsiin: Meditsiiniabi on võimalik saada kogu raja ulatuses ja finišis. Võistluskeskuses ja igas teeninduspunktis on olemas meditsiinipersonal. Märgates rajal hädasolijat, teata sellest kindlasti meditsiinipersonalile või korraldajatele. Hädaabi number on 112. Ilmselgete terviseprobleemide korral on võistluse meditsiinipersonalil ja kohtunikel õigus võistleja rajalt ära kutsuda. 8 2.11 Autasustamine: Kõik maratoni ja poolmaratoni lõpetajad saavad pärast finišeerimist medali finišikoridoris. Autasustamine toimub kell 14.30 võistluskeskuses Vabaduse väljakul. Maratonil autasustatakse 6 parimat meest ja 6 parimat naist ning vanusegruppide parimaid.
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Lõvi välimus......................................................................................................... 4 2. Eluviis ja toitumine............................................................................................. 5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suu...
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides e...
e ind av jõud kgf/cm Prk nr. meetri N/mm2 mõõtm [cm2] [N] 2 näit ed üksik [mm] a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0 5 119,5 111 13264,5 176 29333 214,3 216,3 22,1 6 119,3 112 13361,6 172 28667 221,6 Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72 4.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus Tabel 4.4 Proovik Paindetugevus Manom eha Purusta [N/mm2] eetri Prk nr. mõõtme v jõud
168 56 1 3 672 3 168 5 56 1) 6,72 : = : = = ; 5 100 5 25 3 5 25 5 1 1 1 9 8 9 2) 1 0,8 = = ; 8 1 8 10 10 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 3 (järg) Näide 3 (järg) 56 9 56 2 9 112 + 9 121 3) + = + = = ; 5 10 5 2 10 10 10 1 10 121 121 121 121 100 4) : 1,21 = : = : = 10; 10 10 100 10 121 1 1 3 3 3 8 3 8-3 5 5 5) 10 - 6 = 4 - = 3 + 1 - = 3 + - = 3 + = 3+ = 3 . 8 8 8 8 8 8 8 8 5
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahju...
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
Hamlet ja Laertes 1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunalja...
2 200 0 6 320 71 829 4 591 0,73 189 1 939 1 630 0 5 880 30 480 1 948 0,33 552 2 493 226 600 0 228 800 10 003 041 639 311 2,79 7 433 44 200 1 800 800 5 200 51 400 3 285 0,63 824 3 318 2 200 0 4 400 79 980 5 112 1,16 0 2 420 3 500 0 7 620 131 967 8 434 1,11 3 849 1 274 2 920 0 6 380 47 988 3 067 0,48 3 212 1 495 193 275 0 195 232 11 259 454 719 610 3,69 0 37 851 3 500 0 7 620 166 355 10 632 1,40 15 965 1 399 2 080 0 5 180 46 463 2 970 0,57 2 666 3 610 72 600 0 74 800 6 886 649 440 137 5,88 11 591 79 485
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada. Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage 112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka kaugemal (kuni 20 m). Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg). Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest - võimalikust ohust inimestele - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms) Esmaabi Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112 - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. Näidisharjutusi arvutiga töötajale Näidisharjutused silmadele
18. Masinkooritud krevetid marinaadis 300 g 44,50 19. Kooritud krevetid White Tiger marinaadis 300g 51,50 20. Mereandide kokteil vähisabade ja molluskitega õlis 280 g 50,90 21. (Japs) puhastatud vähisabad marinaadis 100 g 34,90 22. Vähisabad käsitsi kooritud marinaadis 1 kg 181.- 23. Kalmaari tükid omas tindis Boya 111 g 14,90 24. Kaheksajala tükid õlis küüslauguga Boya 111 g 20,50 25. Kalmaari tükid ,,Ameerika" kastmes Boya 111g 14,90 26. Kalmaarid ,, Ameerika" kastmes 112 g/50 16,90 27. Kaheksajalg ,,Marineira" kastmes 112 g / 50 20,80 I 28. Rannakarbid marinaadis 3x80g / 32 33,50 Värsked: 1)Puhastatud vähisabad marinaadis 341.-/kg 2)Kooritud krevetid marinaadis 355,90/kg 3)Krevetid soolvees 397.- /kg Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/ 2) http://www.toidutare.ee/ 3) http://nammy.pbworks.com/
100 istiku kuivaine Juurdekasvu aastane juurdekasv (g) vähenemine järjestus Puuliik valgustatuse juures % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,29 12 Arukask 246,1 142,8 41,97 11 Harilik mänd 175,4 112 36,15 10 harilik pöök 408,4 398,2 2,50 2 siberi nulg 64,9 64,4 0,77 1 hall lepp 107,8 82,1 23,84 5 harilik tamm 374,9 247,3 34,04 8 euroopa lehis 84,2 36,2 57,01 13
9.06.2011 Oks Kristiina Surju kuusk 5 11.06.2011 Okspuu Reijo Surju mänd 3 26.09.2011 Mänd Olav Tori saar 5 14.12.2011 Sarapik Evi Tori tamm 4 Kogus Hind Maksumus 10 131 1310 58 80 4640 1 101 101 2 108 216 15 76 1140 4 80 320 2 81 162 5 112 560 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9
Otsuse kuupäev: 7. detsember 2011.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Kaspar Kaljuste 2. Kostja: TJ Ehitus OÜ 2.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 1. november 2009. 2. Välja mõista ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. september 2009 saamata jäänud töötasu (töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti) ning hüvitised kasutamata puhkuse, töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegadest mittekinnipidamise ja töölepingu lõpetamise eest kohtuorgani poolt 3. Välja mõista hüvitis tööõnnetuse käigus tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest. 4. Välja mõista 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 saamata jäänud töötasu 146 774 krooni 41 senti. 2.3 Sisu Hageja väidab, et talle jäeti maksmata 1. jaanuarist 2009 kuni 30
tegutsemisest. (4) Kõigepealt tuleb korrektse pilguga vaadata üle õnnetuspaik ja kindlaks määrata, kas on midagi, mis ohustab kannatanuid või ennast, mitu inimest on saanud viga ja vajadusel tähistada õnnetuspaik. Kui on lisaõnnetuse ohtusid, tuleb sellest teavitada ka kõiki teisi. Järgnevalt tuleb välja selgitada, kas kannatanu(d) on teadvusel või mitte. Teadvuseta kannatanu tuleb lamama panna küljele, katta ta soojalt ja helistada häädaabinumbrile 112. Meeles tuleb aga pidada, et lisaabi saabumine sõltub õnnetuskoha asukohast ja ligipääsevusest. (3) 2.1 Hädaabi kutsumine Eestis kehtiv hädaabinumber on 112. Päästeametisse tuleb helistada siis, kui kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Helistades tuleb olla võimalikult täpne, konkreetne ja hea diktsiooniga. (5) SELGITA, MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega
Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon - kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma) 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?18-22 sekundit 15
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE............................................................................11 7. Z-KUJULISE MANUSTAMISE VALIK....
Ülesanne 0 Vastus Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 30 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 39 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 6 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 81 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 22 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 42 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 309 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 71
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi ees...
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
