Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas. Tekkis 1100 kuni 1200 aastane paus, kust demokraatiast ei teatud midagi.d * kaob areenilt umbes 2000 aastaks *Teooria kirjas Vana-Kreeka (kogu kreeka filosoofide koolkond) autorie teostes. *ilmub uuesti välja 12. sajandil: põhjused: - keskaegsed ülikoolid- Bologna 1119 - õigusteadus.tänase õiguse aluseks on rooma õigus, mille panid kirja ka kreeklased- 6 saj. Ida rooma võimu alla kuulusid ka kreeka saared,ja nende käes olid vana kreeka mingid teosed,
0,5 α 90 0 α 110 0 α 1500 Viga Nr. v. EN ISO 6520 Õmbluse liigtugevdus /nurk / 505 deg nurkõmblus deg EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 α 900 α 1000 α 1100 Viga Nr. v. EN ISO 6520 Õmbluse liigne külgsulatus 506 b h põkkõmblus EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 H 0,2b, lüh. mittev. ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Õmbluse liigne külgsulatus 512 h nurkõmblus
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid.............................................................
Laekvere Põhikooli 5.klassi õpilase Karl Martin Lepa referaat „ Jaapani ninjad“ Laekvere 2015 SISUKORD 1.Päritolu 2.Ninjaks saamine 3.Varustus 4.Ninja pered 5.Ninja küla ja - pealikumaja PÄRITOLU Ligikaudu 800 aastast Pkr põgenes rühm sõdalasi ja preestreid laguneva Tang'i Dünastia ajal Hiinast Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu–ninjade võitluskunst. Esimene ninja pioneer oli MINHINOUE NO MIKOTOA´d. Ninjutsu juhendus sõnast “shinobi“ samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks ...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Maavärina tugevuseks oli 8 magnituudi ning selle tagajärjed olid kohutavad. Hukkus 69 195 inimest, kadunuks jäi 18 392 inimest ja vigastada sai 374 643 inimest. Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin. Hiina valitsus eraldas 146,5 billionit dollarit, et taastada maavärina poolt tekitatud kahju kolme aasta jooksul. 2009. aasta septembris toimus Indoneesias maavärin, mille tugevuseks oli 7,9 magnituudi. Hukkus umbes 1100 inimest ja vigastada sai ligikaudu 2000 inimest. Sajad majad said kahjustada ning maavärinat oli tunda sadade kilomeetrite kaugusel epitsentrist, näiteks Singapuris, Jakartas ja Malaisias. 2010 aastal toimus maavärin Haitil, mille tugevuseks oli 7 magnituudi. Hukkunute arvuks arvati natuke üle 200 000 inimese. Kõige rohkem sai kannatada Haiti pealinn Port-au-Prince, mis muutis linna rusuhunnikuks. Hävisid isegi parlamendihoone ja presidendipalee.
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level INCORPORATION OF KARELIA TO NOVGOROD REALM Loose Alliances from 1100 till As Part of Novgorod and (from 12271290 1478) Muscovy Novgorod supports spreading of 1311 Campaign to Tavastia, destruction Orthodox Christianity in Karelia of Vanaja 1187 Karelians sail to Sweden with 1318 Turku/Åbo Kustö Bishop's castle Estonians to destroy Sigtuna burned Attack to Tavastia 1227 as well as Uprise of Käkisalmi 1337, last known serious challenge of Novgorod
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas ...
a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised Standard 48 32 1760
jurist 2522 juhataja 4055 tööline 844 tööline 855 tööline 833 tööline 833 tööline 1066 tööline 1188 kompekteerija 1144 kompekteerija 1288 juhataja 2522 dispetser 1100 sekretär 855 sekretär 844 sekretär 1066 koristaja 722 koristaja 800 koristaja 722 juhataja 2822 sekretär 944 sekretär 955 sekretär 1088 sekretär 966 sekretär 1066
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 ...
6 7 8 9 0 L = 200 mm, D = 1,25d L = 220 mm, D = 1,20d L = 240 mm, D = 1,15d L = 260 mm, D = 1,10d L = 280 mm, D = 1,05d Varda koormus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5
255.255.255.0 Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub. Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et kõnealune IP aadress kuulub võrku 193.40.10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise) 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 && 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 = 193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000 Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab,
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmi...
Tükimeetod ehk individuaal-maksumuse meetod rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja bilansipäeval varuna kajastatav kaubaühik on ainus meetod, mille korral kaupade tegelik liikumine ühtib arvestuslikuga Piltlikult: igale varuühikule "kleebitakse" külge "silt" Kasutatakse hinnaliste kaupade korral Näide AS A soetas perioodi (näiteks kuu) jooksul 4 kella. Esimese kella hind oli 1000 eurot, teise kella hind 950 eurot, kolmanda kella hind 1100 eurot ja neljanda kella hind 1080 eurot. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 eurot/kell. Perioodi lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad, mis soetati 1000 euro ja 1080 euro eest. Varude lõppjääk on seega: 1000 eurot + 1080 eurot = 2080 eurot ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on: 950 eurot + 1100 eurot = 2050 eurot Koguressurss: 1000 eurot + 950 eurot + 1100 eurot + 1080 eurot =4130 eurot Koguressurss 4130 eurot
ee valmistamine, müük liiklusmärkide valmistamine ja AS Tartekplus üld 7470294 7470294 [email protected] paigaldamine Projekteerimisettevõtted Reaalprojekt OÜ üld teede 608 1100 608 1101 [email protected] teedeprojekteerimine SWECO Projekt AS osakond 6744302 674 4001 [email protected] teedeprojekteerimine Napal AS üld 627 4700 627 4710 [email protected] teedeprojekteerimine Viageo OÜ üld 606 6184 606 6185 viageo@uninet
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granul...
(kool) Eesti Vabariik Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED...................................................................4 PÕHISEADUS.............................................................................................5 RIIGIKORD................................................................................................5 RIIGIKOGU...............................................................................................6 EESTI VABARIIGI VALITSUS.......................................................................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................
KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: · tootmiskeevitus (production welding) detailide liitmine toodete valmistamisel; · remontkeevitus (repair welding) purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; · pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding te...
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
L = 200 mm, D = 1,25d L = 220 mm, D = 1,20d L = 240 mm, D = 1,15d L = 260 mm, D = 1,10d L = 280 mm, D = 1,05d Varda koormus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku
keskkond paindel Prk nr Kuiv/Imm kgf kgf/cm2 N/mm2 Manom. utatud keskmine näit Pp Rp vees [7p] 1 71 1183 38,3 3,8 2 66 1100 36,6 3,6 Kuiv 3,6 3 61 1016,7 33,7 3,3 4 70 1166,7 37,9 3,7 5 41 683,3 22,3 2,2 Immutatud 2,1
maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Idaviikingid, keda mõnikord ka varjaagideks kutsutakse, purjetasid üle Läänemere ning piki Venemaa suuri jõgesid alla lõuna poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse maailma rikkamad linnad, Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol (praegune Istanbul) ning Araabia kalifaadi pealinn Bagdad, aga viikingid on käinud ka Jeruusalemmas ning küllap kaugemalgi. Bütsantsi keisri ihukaitsemeeskond koosnes viikingitest, tuleb
Nende kõvenemisel ei ole vaja kasutada suuri surveid, mis võiks vigastada habrast armatuuri. Teatud puuduseks võib lugeda epoksüvaikude teistest vaikudest mõnevõrra väiksemat töötemperatuuri (kuni 120 °C). Kuigi, võrreldes polüestri- ja fenoolvaikudega, on epoksüvaigud kallimad, neil on paremad tehnoloogilised ja talitlusomadused. Seetõttu on plastkomposiitides epoksüvaikude kasutamine laialdaselt levinud. Epoksüvaikude omadused on järgmised: tihedus 1100...1200 kg/m3, tõmbetugevus 30...100 N/mm2, survetugevus 80...140 N/mm2, elastsusmoodul 2400...4200 N/mm2, katkevenivus 2...9 %, kahanemine kõvenemisel 2...9 %. Epoksüvaigu struktuurvalem: Difunktsionaalsed epoksüüdid: Klassikaline näide (massitootmise maatriksvaik): (bis-fenool A) (epiklorohüdriin) (katalüsaator: NaOH) HO Ar C(CH3)2 Ar OH + Cl CH2 CH CH2
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
- 1262. a, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia. 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid Taani kuningavõim jäi siiski veel kehtima. 17. juunil 1944. aastal kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Rahvuspüha tähistatakse 17. juunil. Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist tulid Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu tuntakse üsna täpselt, kuna aastatel 1100 ja 1200 kirjutatud kirjad on asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi. Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Ólafur Ragnar Grimsson. Ta valiti ametisse 1996. aastal ja uuesti 2000. aastal. Ühe ametiaja pikkuseks on 4 aastat. Ólafur Ragnar Grimssoni eelkäijana töötanud Vigdís Finnbogadóttir oli maailma esimene
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad, 4 mitmekesised ja suure liigirikkusega. Suuremad metsakaitsealad, mis moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Rannametsa-Soometsa, Nigula ja Sookuninga looduskaitseala. Pärnumaa metskonna metsamaa pindalast 18% moodustavad rangelt kaitstavad ja 22% majandamispiirangutega metsad . Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,9% ehk 1100 ha. Metskonna maadel on registreeritud 7 I kategooriasse ja 28 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Pärnumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%)
L = 200 mm, D = 1,25d L = 220 mm, D = 1,20d L = 240 mm, D = 1,15d L = 260 mm, D = 1,10d L = 280 mm, D = 1,05d Varda koormus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B 1 2 3 4 5 F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N 1.Paindemomendi Lahendi õigsus M selgitused
L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 1 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid [S] = 2 nõtke varutegur L = 850mm varda pikkus 40x40x2 nelikanttoru mõõtmed 2
sajandil Prantsusmaalt ja Itaaliast. Venemaale ulatub veekonna levila kiiluna, mille tipp on Volga keskjooksu idakaldal (5). Veekonn on levinud ka Lõuna-Eestis, aga tema levik vajab täpsustamist. Tavaliselt elab veekonn laialehiste ja segametsade vööndis. Ainult vähestes kohtades, näiteks Belovezjes, võib teda kohata veest kaugel, aga siis peab mets, kus ta elab, niiske olema. Stepis elab ta ainult lammimetsade veekogudes. Taigat ta ei armasta. Mägedes esineb ta kuni 1100 m kõrguseni (5). Veekonnad on tähtsad lendavate putukate hävitajad. Veekonna talveuni kestab keskmiselt 100 päeva ja on pikem kui pruunidel konnadel, aga lühem kui järvekonnal. Veekonn on küll soodsas seisundis, aga Eestis looduskaitse all (5). Venemaal elavad veel lisaks eespool jutuks olnud konnadele siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani) ja väle konn (Rana dalmatina). Nende liikide bioloogiat on vähe uuritud
5. TÖÖ AJAL 5.1. Järkamissae töölauaalune peab olema kaitstud igast küljest. Külgkaitsekilbid peavad ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm. 5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab kaitse suruma saetava materjali vastu töölauda. 5.3. Üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu. Kaitsekatte pikkus (pikki lauda) peab olema vähemalt 1100 mm (550 mm saest kummalegi poole. Saetud tükid peavad langema transportöörile ilma töölise abita. 5.4. Lähteasendisse lastud saeketas peab jääma töölaua tasapinnast vähemalt 50 mm allapoole. 5.5. Töölauas olev pilu ei tohi olla laiem kui 10 mm. 5.6. Jälgida pingi töötamist. Kui tekivad löögid või kõrvaline müra lülitada pink välja teatada vahetule ülemusele. 5.7. Töödeldud detailid ladustada kindlalt vastavale alusraamile. Detailide virna kõrgus ei tohi
millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode- Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut. Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest. Sellest on tingitud ka tuulikute koguste ja võimsuste suur vahemik, sest keskkonnamõjude hindamise käigus kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus (Nelja energia AS, 2015). Minu arvates on meretuuleparkide rajamine väga
Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega.
2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal suurel hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata. Keskmise nägemisega inimene näeb taevas umbes 800 tähte palja silmaga, aga tähistaeva aastaringset muutumist arvestades näeme umbes 1100 erinevat tähte. Teleskoobiga nähakse muidugi palju rohkem tähti kui palja silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub
14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum b. firma peab laiendama tootmist c. uued firmad sisenevad harusse d. firma peab lühiajaliselt sulgema 15. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on: a. 1100 b. 750 c. 1250 d. 2,50 16. Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): a. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad b. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral c. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral d. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral 17. Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ...
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk Kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades
Eutektikumi temperatuuril niklis lahustub 11,5 mahu%. TiC. 33 Protsessi kirjeldus o T C 1400 Karbiiditerade kasv Karbiidse karkassi teke Poorsuse kadumine o 1300 Vedela faasi teke (1340 C) Karbiidiosakeste ümberpaiknemine Aktiivne kahanemine Karbiiditerade hüppeline kasv 1200 1100 Kahanemise algus TiC lahustumine niklis 1000 Mo lahustumine TiC-s ("rôngasstruktuuri" teke) 900 Mo lahustumine Ni-s Ni rekristallisatsioon 800 NiO taandamine 700 600 Kalestumise kadumine 500 Plastifikaatori välja- pôlemine 0 Joon.14 Füüsikalis-keemilised protsessid paagutamisel 34 Joon.15
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
4,6m3) 24,3t 247m3/h 535 1 mahtuab Kallur MAN 30t 500 14 mahutab Kallur MAZ 20t 450 5 kandevõime 550kr(h) Treiler 25t +18kr(km) 1 Laotur SUPER 700 12t 200t/h 1100 1 Gudronaator 11000l 600 1 Veeauto 10000l 450 1 Tandemrull Ammann AV40 9,6t 480 2 tõstejõud Minilaadur BOBCAT 550kg 240 1 8 4. MATERJALIDE HINNAD
Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Mina Ise 132456 IADB?? Tallinn 2019 ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON Leian oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumbri 5 viimast numbrit: 93656 Matriklinumber kuueteistkümnendsüsteemis: 2F478 Seitsmekohaline arv: 3F58CC8 Üheksakohaline arv: 54DFF9FF8 Ühtede piirkond: 3, 5, 8, 12 ( C16 ), 15 ( F16 )/ 0011, 0101, 1000, 1100, 1111 Määramatuspiirkond : 4, 9, 13 ( D16 ) / 0100, 1001, 1101 0-de piirkond : 0, 1, 2, 6, 7, 10 ( A16 ), 11 ( B16 ), 14 ( E16 ) / 0000, 0001, 0010, 0110, 0111, 1010, 1011, 1110 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∑ ( 3, 5, 8, 12, 15 )1 ( 4, 9, 13 )_ 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∏ ( 0, 1, 2, 6, 7, 10, 11, 14 )0 2 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel.
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Administratiivruumid Administratiivruumid tagavad muuseumi töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Kumu arvudes Ehitusalune pind 6430 m² Krundi pindala 36 206 m² Korrused 2 + 5 Hoone brutopind 23 910 m² Hoone netopind 20 970 m² Tehniline kelder 2 810 m² Hoone kubatuur 123 200 m³ Ruumide arv 350 Parkimiskohtade arv 107 + 6 bussi Autotunnel 120 m Jalakäijate tunnel 83 m Näituseruumid 5000 m2 Koguhoidlad 1700 m2 Tööruumid ja töökojad 1100 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Administratiivruumid 650 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Restaureerimistöökoda 550 m2
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega 25.maist 2006 väljastati Abemi Laoteenused OÜ-le tollilao luba AT/0120/EE100EE ja tolliterminali luba YT/0114/EE100EE. Ettevõttel on laoteenuste osutamiseks teeninduspinda 16350 m², millest avatud territooriumi on 12000 m² ja kinnist laopinda 4350 m². Kinnise laopinna moodustavad 6 laohoonet, millest 5 on renoveeritud aastatel 2002-2005; uus, 1100 m²-ne külmladu valmis aastal 2004. Ettevõtte territooriumile suubub 2 raudteeharu kogupikkusega 1486 meetrit ning raudteevagunitega saabuva kauba teenindamiseks omab ettevõte kahte rööbastel liikuvat 10- ja 20-tonnise tõstejõuga sildkraanat. Teenused Abemi Laoteenused OÜ põhitegevusalaks on laomajandusteenused, mis hõlmab nii kaupade laadimise, käsitsemise, ladustamise kui ka erinevate tolli- ja
31-60 700 7,5 8 1,1 1,3 15 1,2 300* 2,0 75 61-74 700 10 8 1,0 1,2 14 1,2 300 2,0 75 >75 700 10 8 1,0 1,2 13 1,2 300 2,0 75 Rasedad 800 10 10 1,6 1,6 17 1,5 500 2,0 85 Rinnaga 1100 10 11 1,7 1,7 20 1,6 500 2,6 100 toitvad Mehed 10-13 600 7,5 8 1,2 1,4 16 1,3 200 2,0 50 14-17 900 7,5 10 1,5 1,7 20 1,6 300 2,0 75 18-30 900 7,5 10 1,5 1,7 20 1,6 300 2,0 75
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
