„KUU“ (0)

Valga Põhikool
„KUU“
Referaat
Valga 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kuu 3
Kokkuvõte 5

Sissejuhatus

Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi.

Kuu

Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha . Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuul ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C jäise -1600C-ni. Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Enamus kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokku põrgates, ainult mõned neist omavad vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk Kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber.
Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot " Apollo " astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult , laineid , vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased , kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid . Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule .
Kuu mõõtmed:

• Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.
  
• Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40.
  
• Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.
  
• Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
  
• Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal.
  
• Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s
  
• Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s.
  

Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp , mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik . Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
Kuu faasid: 1) kuu loomine 2) noorkuu 3) poolkuu 4) kasvav kuu 5) täiskuu 6) kahanev kuu 7) poolkuu 8) vanakuu
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.
Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest.
Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" – piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.
Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Amstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene.
Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast . Enamik neist tiirleb ümber suurte välisplaneetide, koosnedes jääst ja kivimeist. Suurimal planeedil, Jupiteril, on vähemalt 16 kuud, kolm neist on suuremad kui meie Kuu. Üks neist, Io (Jupiteri ees, vasakul), on vulkaaniliselt aktiivne. Teine, Ganymedes, on kogu Päikesesüsteemi suurim kuu. Mõned Saturni kaaslased on väga väikesed ja tiirlevad tema rõngaste välimises osas.

Kokkuvõte

Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Kuul ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C jäise -1600C-ni. Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Enamus kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokku põrgates, ainult mõned neist omavad vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
Kuu faasid: 1) Kuu loomine 2) Noorkuu 3) Poolkuu 4)Kasvav kuu 5) Täiskuu 6) Kahanev kuu 7) Poolkuu 8) Vanakuu
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest.
Kasutatud Kirjandus:
Internet
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/luna.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuu.ht m
raamat
„Universium“ R. Veskimäe
„EE 5“ Ü. Kaevats
5