Saledate varraste stabiilsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

Sirgete varraste stabiilsus

Kodutöö nr ​6​ õppeaines TUGEVUSÕPETUS ​(MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 05.12.2020 P. Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse ​F​ suurim

Tugevusõpetus

10

docx

Tugevusõpetus II, kodutöö 3

Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm  2 Ristlõike pindala: A=2,94 cm Euleri piirsaledus λ E=π∗ √ 2E [σ y] σy [ σy ]= = 355/2 = 117,5 MPa S λ E=π∗

Tugevusõpetus ii

5

docx

Sirgete varraste stabiilsus

Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2.

Tugevusõpetus i

14

docx

Saledate varraste stabiilsus

φA σ y F≤ [ S] −4 6 0,49∗8,14∗10 ∗355∗10 F1 ≤ =70,8 kN 2 0,29∗8,14∗10−4∗355∗106 F2 ≤ =41,9 kN 2 0,56∗8,14∗10−4∗355∗106 F3 ≤ =80,9 kN 2 0,52∗8,14∗10−4∗355∗106 F4≤ =75,1 kN 2 Vastus Antud varraste kinnistusviisidest parimaks osutus nr 3. Kõige kehvemaks kinnitusviisiks kujunes nr. 2

Tugevusõpetus ii

6

pdf

Sirgete varraste stabiilsus MES0240 Kodutöö 6

Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F

Tugevusõpetus

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................

Ehitus

17

pdf

Surutud varraste stabiilsus

194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad

Materjaliõpetus

32

docx

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6}, {2,4}} 2. Tõenäosuse aksiomaatiline definitsioon. Tõestada aksioomide põhjal, et tühja hulga tõenäosus on null. Tuletada liitmislause 2 sündmuse (liidetava) puhul Kujutist P: F → [0;1] nimetatakse tõenäosuseks, kui: 1) P(Ω) = 1 2) AB = ∅ => P

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

Meedia

Kommentaarid (0)