Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasraku...
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · N...
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Sign...
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
Kehatüübid ja toitumine Koostas: Rutt Kuusemäe 2006 Kehatüübid Skeleti iseärasusi arvestades võib eristada 4 rahvaliku nimetusega kehatüüpi: liivakell, õun, pirn ja pulk. Teaduslikumas käsitluses võetakse arvesse ka ainevahetuse iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õl...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa ve...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Kala meie toidulaual Kala tähtsus toidulaual · Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid. · Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühend...
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ...
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi. · Susivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lumfi.
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 9650...
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
Lk 25-Üldine keemiline koostis 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? O;C;H;N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides k...
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur.........................................................
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku ...
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga ...
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt...
Kalevi kommid Valisin toiduainete rühmaks kommid: Pirnimaitseline karamell Oravake pralineekompvek Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (soja...
VASTAN KÜSIMUSTELE ÕP LK 25 1) NIMETAGE ORGANISMIDE PEAMISI KEEMILISI ELEMENTE? V: Organismide peamised keemilised ühendid on hapnik (O), süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik. 2) MILLISED KEEMILISED ELEMENDID KUULUVAD MAKROELEMENTIDE HULKA? V: Makroelementide hulka kuuluvad fosfor (F), väävel (S), kaalium (K), naatrium (Na), Magneesium (Mg), kaltsium (Ca) ja kloor (Cl). 3) MIKS VAJAB ORGANISM MAKROELEMENTE SUHTELISELT SUURTES KOGUSTES? V: Organism vajab mikroelemente suhteliselt suurtes kogustes seetõttu, et need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4) MILLISED KEEMILISED ELEMENDID ESINEVAD KÕIGI ORGAANILISTE AINETE KOOSTISES? V: Kõigi orgaaniliste ainete koostises esinevad hapnik (O), süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik (N). 5) MIKS ORGANISM EI SAA LÄBI MIKROELEMENTIDETA? V: Organism ei saa läbi mikroelementideta seetõttu, et mikroelemendid on paljude bioak...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis ise...
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid...
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valk...
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. K...
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
