Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asu...
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame k...
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirit...
Reisikava: Soome turist : Grupis umbes 20 inimest. 1. PÄEV 06.30 - .Kogunemine Helsinki reisisadamas. 07.30 - 09.30 Helsinki Tallinn (Tallink) Sõit laevaga Helsingist Tallinnasse (D-terminal) Pärast Tallinnasse jõudmist suundutakse hotelli. 10.30 Algusega hotellist ekskursioon Tallinna vanalinnas giidiga 12.30 - 13.30 Lõunasöök omal vabal valikul 13.30 Kogunemine Tallinna turismiinfokeskuse juures (Niguliste 2) 14.00-15.00 Luscher & Matiesen Eesti Joogikultuuri Muuseum 15.30- 17.30 Kiek in de Kök ja Bastioni käigud 2. PÄEV 07.30 - 08.30 Hommikusöök hotellis, 09.00 Kogunemine hotelli ees 09.30 Ekskurssioon avatud katusega kahekordses bussis 11.00 Tallinna Teletorni külastus 12.00 - 13.00 Lõuna Teletorni kohvikus 13.30 Tallinna Botaanikaaia külastus 15.30 väljub buss Tallinna botaanikaaia eest tagasi hotelli 3. PÄEV 08.00-09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 kogunemine hotelli ees 10.00 Jalgrattamatk algusega Tallinna vanalinnast Ka...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus I " " : : 1 : MAHB47 :21.02.14 : : , Tööinspektsioon www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid : Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) ( 3 ) Ohutegur/ Näited / : : ...
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158) Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige. Töö eesmärk: Eesti ja oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorra analüüsimine noorsootöö korraldamise alusdokumentidest lähtuvalt. Lähtudes töö ülesandest on püstitatud jä...
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. ...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi v...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Sche...
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja s...
Tallinna Reaalkool Lõputöö esitlus Pliidikubu Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Idee Probleemi kirjeldus meie perele meeldib väga erinevaid sööke valmistada sh. päris palju ja erinevaid liharooge ja köögivilju. Paraku eraldub küpsetamisel palju erinevaid lõhnu ja keeduauru. Köök on meil koos söögitoaga ja avaneb ka elutuppa. Peale küpsetamist on kõik kohad erinevaid söögilõhnu täis ja need jäävad ka pikemaks ajaks püsima. Siit tekkis idee, et oleks vaja pliidi kohale aurude ja lõhnade äratõmbe süsteemi. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Idee Taustauuring uurisin erinevatelt kodumasinate müüjate kodulehtedelt erinevaid äratõmbe süsteeme. Külastasin kauplusi ja konsulteerisin müüginõustajatega. Järeldus tuli välja, et võimas tõmbaja ei ole vaikne, puupliidile ei...
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega di...
Tallinna Inglise Kolledz Puud linnahaljastuses Koostaja: Ann Rehemaa Juhendaja: KaisaHelena Luht Jaanuar, 2009 Puud Linnahaljastuses Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada. Näiteks autode parkimisaladelt teede ääres või kasutada ronivaid või sammasjalt kasvavaid puid. Samuti oleks igati kasulik kasutada puid autoparklas, sest sellisel juhul kaitseks puu autosid päikese eest, mis põhjustaks autode ülekuumenemist. Samuti oleksid puud parklas tuulekaitseks ja lõpetuseks pakuks see ka lihtsalt silmailu. Kahjuks ei kasutata ...
HARRI KÕRVITS REFERAAT 2015 SISUKORD HARRI KÕRVITS.............................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 HARRI KÕRVITS.............................................................................................................4 HARIDUS.........................................................................................................................5 LOOMING........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 SISSEJUHATUS...........
Bütsantsi kunst. Tsentraalehitis- kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel. Hagia Sophia kirik- Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik, ehitatud 6. saj lõpul. •Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti •See on omapärane tsentraalkirik •Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Romaani stiil Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on...
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad..................................
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede...
REFERAAT Villem Tomiste Koostaja: Veronika Nikolajeva 2010 Villem Tomiste Villem Tomiste, eesti arhitekt, on sündinud 8. august 1975 Tallinnas. Hariduskäik Keskhariduse omandas Villem Tomiste Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis aastatel 19821993. Samal aastal astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas Villem Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1994 2000. Teenistuskäik Aastatel 1993-1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetaja ametis. Aastatel 1995- 1997 osales ansambli Must Q koosseisus. 20002002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos KOSMOS OÜ. Tuntumad tööd Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linn...
Diana Brodskaja 2 « . . . » 1 1. 1. ( . = 1800 * 0,0042 = 7,56 8 . = 42 8 = 34 2. . = 300 ( . = 600 * 0,006 = 3,6 4 2. ( 1) 01.01 - 31.01 - 2200 -, , 900 - 600 - 200 - 300 = 200 - (8 + 4) 12 = 189 - = 189 ( 2) 01.01 - 31.01 - 2200 - ( ) 1550 = 650 - 450 = ...
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas ...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RANNAMÄGI Uurimistöö Koostanud: Henry Veetamm 7.c Juhendaja õp: Meeri Sild Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 KÜSITLUS................................................................................................................................4 VAATLUSE ANALÜÜS...........................................................................................................5 RANNAMÄGI...........................................................................
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tul...
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Pille Pilv Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane /nimi, allkiri/ Autoriõigus: Birgit Kukk, 2012 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2012
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem si...
C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtkü...
Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on jäätmetest rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümnete aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Jäätmed on siinsamas meie endi kõrval ja jäätmeid on tekkinud enne inimtsivilisatsiooni teket. Wikipedia ütleb et, jäätmed (ingl k waste või ka solid waste) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti...
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg...
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt a...
Curriculum Vitae Nimi: Laurete Kalla Sünniaeg –ja koht: 14.12.1982 Kodakondsus: Eesti Aadress: Punane tn 6, Tallinn 13619 Telefon: 56481234 E-post: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline HARIDUSKÄIK: 2000-… Tallinna Riiklik Konservatoorium Eriala: muusika 1989-2000 Lasnamäe Üldgümnaasium TÄIENDKOOLITUS: 2007 Peterburi Riiklik Konservatoorium 1990-1997 Tallinna Muusikakeskkool TÖÖKOGEMUS: 2006 Tervise Arengu Instituut(TAI) assisten Mai.2009 Tallinna Selver,eriala:pagar Jaan.2010-märts.2011 Tallinna Kaubamaja teenindaja KEELTEOSKUS: Eesti keel: emakeel Inglise keel ja vene keel:passiivne HUVIALAD: Sport,muusika,reisimine Lugupidamisega Laurete...
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra...
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikv...
Hariduskik * 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 ...
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskus...
Idamaised usundid Eestis Ilmo Au ja Ringo Ringvee "Kirikud ja kogudused Eestis", 2000 Budism · VI V saj eKr elanud Gautama Siddharta (ka Sakjamuni) õpetus neljast õilsast tõest: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusest on võimalik vabaneda (vabanedes kannatuse põhjusest); kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma). · 1930 lahkus koos Tennisonsi (Vahindraga) Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale. Vello Väärtnõu saadeti NSVL v...
MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
