Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Villem Tomiste (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

REFERAAT
Villem Tomiste
Koostaja: Veronika Nikolajeva
2010
Villem Tomiste
Villem Tomiste, eesti arhitekt , on sündinud 8. august 1975 Tallinnas.
Hariduskäik
Keskhariduse omandas Villem Tomiste Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis aastatel 1982–1993. Samal aastal astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas Villem Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1994–2000.
Teenistuskäik
Aastatel 1993-1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetaja ametis. Aastatel 1995-1997 osales ansambli Must Q koosseisus . 2000–2002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos KOSMOS OÜ.
Tuntumad tööd
Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linnamaja Rotermanni kvartalis ning linnamaja Aia tänaval Tallinna vanalinnas . Arhitekti tavapraktikale lisaks on koostatud omaalgatuslikult alternatiivseid visioone Tallinna Püha Vaimu kiriku tules hävinud tornikiivrile (2003) ning Tallinna Viru liiklussõlme muutmiseks jalakäijate platsiks (2004). Koos Ott Kadariku ja Mihkel Tüüriga (Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ) loodud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus. Villem Tomiste on edukalt osalenud mitmetel Eesti ja rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Villem Tomistele on omistatud Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia Rotermanni kvartali linnamajade eest 2008. aastal. 2003 aastal omistati Villem Tomistele Eesti Kultuurkapitali urbanistika preemia.
Kuuluvus ühendustesse
Villem Tomiste on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2001. aastast ning 2002. aastast alates kuulub liidu eestseisusesse. Aastatel 2005-2006 kuulus Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektuurinõukogusse.
Töid
Steineri aia rekonstrueerimine , 2001 (kaasautor Veronika Valk)
Püha Vaimu kiriku tornikiivri alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Korterelamud Laagris, 2003 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Rakvere keskväljak, 2004 (kaasautorid Ott Kadarik ja Veronika Valk)
Viru platsi alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Paarismajad Põdrakanepi tänaval, 2005 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Rotermanni kvartal , 2007 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Aia tänava linnamaja, 2009 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Rakvere keskväljak
Rotermanni kvartal
Aia tänava linnamaja
Püha Vaimu kirik



Villem Tomiste #1 Villem Tomiste #2 Villem Tomiste #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Verru Õppematerjali autor
Töid ja elulugu

Sarnased õppematerjalid

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Barhov, A. Bulõtsev; asukoht Pikk tn 29). Õppetöö algas 1. septembril 94 õpilasega. Töö korraldamise aluseks oli Tsaari-Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan. 1918. a asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium (direktor C. von Boetticher,õpilasi 214), mis lakkas olemast juba 1918. a novembris pärast sakslaste lahkumist. 1919. a Rakvere Poeglaste Gümnaasium nimetati ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks (direktorid A. Selesnev, Villem Nano, Artur Luha, Kaarel Leetberg). 1923 Viru Maakonna Reaalgümnaasium nimetati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks. Tütarlaste koolid 1915. -1918. a andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool (asukoht Tartu tn 4, õppekeeleks vene keel). 1917. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium, millest 1918. a sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. a Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium (direktorid A. Grims- Kotkas, Johannes Jaanis). 1920

Turism
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

Arhitektuuri ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

alguse sai rahvusliku liikumise uus tõus, Jaan Tõnisson, Postimees, Tartu renessanss Karl August Hermann ­ 1881 ­ ostis ära Perno Postimehe, tõi tema toimetuse Tartusse, ristis selle lihtsalt Postimeheks, algul väga edukas, sellest sai 1891 I eesti päevaleht, peatselt tabasid Hermanni tagasilöögid, 1896 müüs Postimehe maha 10000 rubla eest (folklorist Oskar Kallas, Hendrik(?) Koppel, Kolga-Jaani pastor, sild rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 ­ A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus

Eesti uusima aja ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun