TAJU konspekt Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene või...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid Oma seniste kogemuste ja teadmiste põhjal võib teha valesid järeldusi või tajuda ümbritsev...
Missugune võib olla füüsika teiste loodusteaduste hulgas ? Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
Seksuaalne orientatsioon Inimeseõpetus detsember 2020 Mida tähendab seksuaalsus? Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa Seksuaalsus hõlmab: Seksuaalsust kogetakse: ⎯ seksuaalkäitumist ⎯ mõtetes ja tunnetes ⎯ soorolle ⎯ unistustes ja uskumustes ⎯ seksuaalset orientatsiooni ⎯ hoiakutes ja väärtustes ⎯ naudingut ⎯ käitumises ⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha Seksuaalsus hõlmab ka seda, et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja kelle vastu tunned seksuaal tõmmet (seksuaalne orientatsioon). Mida tähendab seksuaalne orientatsioon? ehk seksuaaln...
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. ...
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aas...
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
Rain Kauge. Kuidas samu inimesi ja olukordi tajutakse erinevalt Kõik inimesed on erinevad ja tajuvad teisi inimesi ja olukordi enda ümber oma moodi. Väga palju mõjutavad inimeste vahelised suhted seda kuidas nad teineteist tajuvad. Kui keegi on kellegiga sõber siis tema näeb teist inimest hoopis teistmoodi kui see, kes on just teisega tuttavaks saanud või see, kes teist inimest hoopis vihkab. Ka sõprussuhteid on mitmesuguseid, ollakse väga head sõbrad või lihtsalt sõbrad ja ka see mõjutab tajumist. Mõjutab ka see kui nähakse vana sõpra uuesti ja see mida eelmine päev või kasvõi hetk tagasi kellelegi tehti või öeldi. Erinevad inimesed tajuvad ka olukordi erinevalt. Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust. Või kui satutakse midagi...
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud and...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3 Tähelepanu…………………………………………………………………… ………………………….4 Mälu……………………………………………………………………………… ………………………….5 Tunded.. …………………………………………………………………………………… ……………….6 Mõtlemine ja kõne…………………………………………………………………………… ……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu...
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
Armastus kui ka viha on pimedad Esimesest klassist alates istusid väike tüdruk ja poiss koos ühes kooli pingis. Said lähemalt tuttavaks ning mängisid õues hiliste õhtu tundideni. Teismelise eas muutus sõprus enamaks. Nende vahel tekkis armastus, mis pimestas mõlemaid. See oli suurepärane ning tundus nagu sellel õnnel ei tulegi lõppu. Kuid ühel päeval hakkasid vaidlused tekkima ja erimeelsused. Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha. Viha pimestas kaotades viimsegi lootuse asja parandada. Armastus on kui lill, mis ühel hetkel nii kauniks muutub, et päikese käes pimestab su silmi. See tekitab su sees midagi ootamatut, kus unustad kõik, mis on sinu ümber. Ta suudab sind pimestada nii, et sa ei märka ühtegi tumedat tooni selle juures. Kõik on ere ja kaunis. Novellis ''Suveöö armastus'' tundis tõelist armastust Maali, ...
1. Mis on aju ja psüühika peamine funktsioon? Aju funktsiooniks on informatsiooni töötlemine. Informatsiooniks on kõikvõimalikud ärritajad, impulsid, tajud, jne. väliskeskonnast või kehasisesesed. Informatsiooni jõudmine ajju toimub meeleelundite toel, olgu selleks kuulmine, haistmine, füüsiline tunnetamine, jne. Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta...
Kõige tähtsam küsimus? Kallis klassikaaslased, õpetaja! Peaaegu igaühel siit ruumist on suured ootused ja lootused tuleviku suhtes. Kõik meist ei tea küll päris täpselt, millised, kuid üks on kindel: madalad need igatahes pole. Peaaegu igaüks meist tahab saavutada rohkem kui teised. Latt on tõstetud kõrgele. Palju kõrgemale kui see oli varem ning iga põlvkond kergitab seda üha kõrgemale ja kõrgemale. Ühiskond nõuab noortelt üha rohkem ja rohkem. Kõike tuleb teha kiiremini, osavamalt, odavamalt, paremini. Tänapäeva elutempo on justkui rong, mis sõidab kiiresti ja pidevalt raputades ning need, kes kinni ei jõua hoida pudenevad paratamatult maha. Kuid mida teha siis, kui pole eesmärki, sihti? Paljude jaoks on ideaalne maailm selline, kus hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, mida iganes hing ihkab. Reaalselt on see võimalik vaid väga vähestel. KÕIK meist peavad ...
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega M...
Mind rõõmustab olla vaba Kõik asjad ei lähe meie elus niikuinii täpselt meie tahtmist mööda. Seega saame juba sellega leppides vabaneda suurest hulgast pingetest. Kui tihti me mõtleme selle üle, kas meie plaanid ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus...
Meil kigil on oma elutee number. See number kib meiega terve elu igal sammul kaasas ning mjutab meie iseloomu, valikuid ja ldist elukiku. Vaata, mis on sinu number ja kuidas see sind ja su elu suunab. Kuidas elutee numbrit arvutada? Elutee numbri arvutamiseks tuleb liita kokku oma snnikuupeva ja -aasta numbrid nii, et juaksid lpuks he numbrini. Niteks, oletame, et sinu snnikuupev on 15. mai 1975 Teha tuleb niisiis jrgnev tehe: 1+5+5+1+9+7+5 = 33, 3+3 = 6, seega on sinu elutee number 6. Kui arvutuse tulemuseks peaks tulema nulliga lppev arv nagu 10, siis on elutee numbriks 1, sest nulli ei arvestata. 7 Kui knnid seitsmendal eluteel, oled vga arukas ja thelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mistatusi lahendada. Eelkige oled mtleja. Analsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise tpsusega. Oma ts oled phjalik ja hoolikas, tielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditel...
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahti...
Missugune võib olla füüsika teiste loodusteaduste hulgas ? Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe kon...
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset ...
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU ...
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
Kohvi joomine kuulub meie igapäevaste rituaalide sekka ning selle mõju tervisele on üsna keeruline hinnata. Mina, oma intervjuus, tooksin välja mõned põhilisemad aspektid kohvi kohta, mis kindlasti huvitab inimesi, kes mõtlevad, kas kohvi joomine on kasulik või mitte. • Mis on teie poolt analüüsitav toiduaine? Mina valisin analüüsitavaks toiduaineks kohvi. • Millised riigid on suurimad kohvitootjad maailmas? Brasiilia, Vietnam, Columbia • Kuidas teie poolt analüüsitavat toiduainet saadakse või kasvatatakse? Viljad valmivad puul ebaühtlaselt, korraga on rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju ja neid korjatakse mitmes järgus: eel-, põhi- ja järelkorjamine. Kohvipuu viljade töötlemiseks kasutatakse kuiva ja märga meetodit. Edasi kuivatatakse päikese käes või lähevad kuivatisse ning peale seda toorkohv sorteeritakse. • Millised on parimad toorkohvi oad? Parimad toorkohvi oad on sinakasrohelise või hallikasrohelise vä...
,,Ja teidki ootab kõrge lend, kui loote õiged elukavad." Iga inimene elab teistest kodanikest kas või natukene erinevat elu. Kelle hobiks on sport, muusika, kirjandus vms? Kes on õppinud psühholoogiks, juristiks või on hoopis vabakutseline muusik. Tegelikult pole tähtsust, milline amet sul on või millega tegeled, oluline, et see meeldiks sulle ja suudad sellega toime tulla. Et saavutada püstitatud eesmärke peab ka saama vajalikke kogemusi, et muutuda targemaks ja osavamaks. Tuleb proovida võimalusi, mis pakutakse ja ka elada läbi raskeid katsumusi, siis tajud nn kuldset keskteed. Ka Faust katsetas koos mefistofelesega erinevaid elu keerdkäike ja jõudis aina ligemale vastusele ,,mis on elu mõte?" Kas piiritul tarkusel ja haridusel on mõtet, kui oled üksik ja vajaksid enda kõrvale hoolitsevat peret? Millised elukavad peaksid olema, et olla õnnelik ning samal ajal saavutada midagi märkimisväärset? Kõik saab alguse kodusest kasva...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest o...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
MÄRJAMAA GÜMNAASIUM Merilin Girin ELU TÕLGENDAMISE MITMEKESISUSEST Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM................................................................4 OMAILMA KONTSEPTSIOON....................................................................................... 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL....................... 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON..........................................
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Psühholoogia aine ja struktuur Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele Teaduslik kriteerium: defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite ...
Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad............
Uni ja unenäod Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuva...
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu...
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
Referaat Informalism Euroopas 2007 New Yorgi abstrakne ekspressionism jõudis Euroopasse 1950.a. paiku ja tekitas väga vastuolulisi reageeringuid. Abstrakne ekspressionism tõstis esile muidugi abstraktsionismi, mis muutus Euroopas riiklikult tunnustud ja domineerivaks kunstiks.Uuest kunstivoolust olid eriti jahmunud pariislased, kelle arvates pidi kogu kunst alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ...
,,Abistavad omadused minus- kui hea abistaja suudan mina olla?" Kas ma suudan olla selline, et teine inimene tajuks mind usaldusväärse või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena? Ma usun, et iga inimene siin maailmas suudab olla selline, et kõik inimesed tajuksid teda usaldusväärsena või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena. Kuid alati on ju olemas mingid ahvatlused, näiteks see, et mõned inimesed ei suuda olla usaldusväärsed, kuna neil on vajadus rääkida välja saladused või veidigi isiklikumad teemad, mis puudutavad teist inimest. Ma leian, et see on väga oluline teadmine või tunne, kui sa tajud, et sa oled teiste jaoks usaldusväärne, sa tunned, et oled teiste jaoks mingil määral nagu oluline ja see upitab veidi ka enesehinnangut. Mina isiklikult arvan, et mina suudan teha end selliseks, et teised inimesed mind tajuks kui usaldusväärset isikut kõige sügavamas mõttes. Ma suudan olla vait nende teemade peal kus on teise in...
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine.................................................................
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
