TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,
Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimest Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................2 2. Sissejuhatus....................................................................................3 3. Mis on sõprus? ....................................................
- teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui
USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria.
higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. 4.Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Kõik kommentaarid