Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on p...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid...
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs................................................................................................. 9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Lisad............................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................
1. Turundus- klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil (vajaduste kasumlik rahuldamine) 2. Vajadus- inimese sisemine tung millegi järgi 3. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest tasuma, on nõudlus turul olemas. 4. Toode- füüsilised tooted hõlmavad suurema osa turundusest ja need võivad olla väga erinevad, alates toiduainetest ja lõpetades masinate ja muu sellisega. On mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid. 5. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Kaup on toode, mida pakutakse müügiks. 6. Teenus- tegevus mida pakutakse müügiks, mis on olemuselt mittemateriaalne ja millega ei kaasne mi...
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailma...
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu? Inimeste elu muutus tööstusühiskonnas väga palju. Elu läks füüsiliselt kergemaks tänu tehnilistele leiutistele. Tekkis mitmeid masinaid, mis tegid kergelt ära mitme inimese töö, kuid sellel oli ka oma halb pool mitmed inimesed kaotasid töö. Tänu sellele hakati rohkem haridust tahtma, sest siis oli võimalus teha paberitööd ning ka masinate käsitlejad pidid olema haritud. Inimesed hakkasid linnastuma, aga tänu sellele levisid haigused palju rohkem ja kiiremini. Kuna tekkisid vabrikud olid kaubad kättesaadavamad ning nende hind ka madalam. Mitmed vabrikandid võtsid vastu otsuse, et palgatööliste palgaks on vabriku poest tasuta kaup. Aja jooksul tõi see kahju ikkagi vabrikantidele. Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai käia teatris, raamatukogus ja muudes kultuuria...
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamal...
Miks riik kogub makse?- Et toimida, peamine tulu. Mis vahe on progresseeruval(1) ja proportsionaalsel(2) maksusüsteemil?- (1)Kogutakse võrdselt. (2)Oleneb sissetulekust. Mis on eelarve?- Ülevaade tuludest/kuludest. Kust riik saab peamiselt raha, millistele valdkondadele riik raha kulutab?-Tulumaks, tarbimismaks, tööjõumaks. Toetab abivajajaid, pakub ühishüve, tasub riigi asutustele/töötajatele. Miks on oluline koostada eelarvet ning sellest kinni pidada?- Saab ülevaate vajalikest/mittevajalikest kuludest. Kinni pidada, et ots otsaga kokku saada. Miks inimesed tarbivad?- Et rahuldada vajadust kaupade ja teenuste järele (Vaimne/sotsiaalne). Mis on tarbimine?- Isiku vajaduste rahuldamine kaupade teel. Milliseid erinevaid ostmise põhjuseid saab eristada?- Emotsionaalne-Meelelahutus, Füüsiline-vajalikud kaubad. Müüja ja tarbija kohustused.- Peab olema hind, tšekk, teave, aegunud kaup eemaldada, ei tohi käskida osta mitu toodet. Tarbijakaitse...
Kaupade käitlemine Selveris Annely Kõrgesaar Sisukord Kaupade sisseostu kavandamine ja tellimuste esitamine Kaupade transport Kaupade vastuvõtt Kaupade hoiustamine Müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs Kaupade käitlemine Selveris 2 Kaupade sisseostu kavandamine ja tellimuste esitamine Sisseostetavate kaupade sortiment Ostutingimused Mõjutegurid Tellimuste õigeaegne esitamine Tarne ja realiseerimisajad Ühekordsed ja korduvtellimused Tellimuste esitamine telefoni ja faksi teel Elektroonsed tellimused Kaupade käitlemine Selveris 3 Kaupade transport Nõuded kauba transpordile Kaupade käitlemine Selveris 4 Kaupade vastuvõtt Mahalaadimine ja saatedokumentide kontroll Pakendite avamine ja koguseline kontroll Kaupade kvaliteediline vastuvõtt ...
EMT Valge 16, 19095, Tallinn Aktsiaselts Ajalugu: Aastal 1991, 28. aprillil alustas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena tegevust EMT. Juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1993. aasta Käiku rakendati esimesed GSM-tugijaamad Tallinnas, mis toimisid Soome TELE 1994.aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning nendega seotud teenuste tootmine Kaubad ja teenused: Mobiilid, kõneteenused, sõnumid, internet, helistamine välismaal, lisateenused. Sülearvutid, digikaamerad, lcd-telerid, videokaamerad, hooldus, lauatelefonid, kullerteenus, interne...
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korra...
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO). · Kasu on lõiganud ka väike grupp arengumaid: ekspor- di kasv ja FDI sissevool NIE grupp Ida-Aasiast. · + veel mõned Aasia riigid, EL-liikmekandidaadid · Mehhiko ja Tsiili L-Am'st. Kaasaja majanduses ei eksisteeri suletud lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus...
ALKOHOOLSED JOOGID 1.Kaupluse üldandmed, tegevusvaldkond ja joonis kaupade paigutuse kohta alkohoolsete jookide kategoorias Vaatlusaruande viisime Selveris asukohaga xxxxx.. Kauplus on avatud 8:00-22:00, kõikidel nädalapäevadel. Kaupluse tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus. Meie valitud kaubakategooriaks said alkohoolsed joogid (Lisas 1 joonisel 1 on ära toodud alkoholi osakonna planeering ning joonisel 2 mõned pildid väljapanekust). 2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust Vaadeldud kategooria ülesehitus vastab kategooria juhtimise põhimõtetele. Kaupade väljapanek oli külluslik ja kaup oli üldjuhul olemas. Kaubad olid riiulitesse paigutatud suhteliselt loogiliselt. On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda...
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
............................................... õppegrupp............. T E S T 3 Hind ja hinnakujundus Lugege küsimused korralikult läbi ja tehke õigele vastusele ring ümber ( õigeid vastuseid võib olla rohkem kui üks). Mõisted, definitsioonid ja analüüsid sõnastage lühidalt ja selgelt, tuues välja põhilise. Lüngad täitke õigete sõnadega. Väite korral kirjutage väitega nõustumise korral - õige (Õ) ja mittenõustumisel- vale (V). 1. Hind on.................................................................................................................. .....................................................................................................................
Kaubandusalased õigusaktid Kelian Kondas MY12 Sisukord Sissejuhatus Reklaamlehed Kaupluste hinnainfo Kliendi eksitamine Toodete märgistused Parim enne kaupade paigutus Ebaausad kauplemisvõtted- eksitav reklaam 2 Sissejuhatus Külastasin 2 Tartu kauplust Kivilinna Konsumit Kaunase Säästumarket Valisin need kauplused kuna need asuvad üksteisele suhteliselt lähedal ja konkureerivad palju 3 Reklaamlehed Konsum Säästumarket Jaanipäeva eripakkumised Jaanipäeva eri! 16.06-22.06 või kuni kaupa jätkub! Neljapäevast Piltidel on illustratiivne Teisipäevani(19.06-24.06) tähendus. 4 Kaupluste hinnainfo ...
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · V...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. ...
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
TOLLIMAKS SIGRIT VÖÖ LVRKK 2015 MIS ON TOLLIMAKS? • TOLLIMAKS ON IMPORDITAVALE VÕI EKSPORDITAVALE KAUBALE RAKENDATAV MAKS, MILLE EESMÄRGIKS ON MUUTA KAUPADE SUHTELISI HINDU JA SELLE KAUDU MÕJUTADA KAUBAVAHETUSE STRUKTUURI. EESMÄRK • TOLLIMAKSU KEHTESTAMISE EESMÄRK ON TAVALISELT SISETURU KAITSE VÕI MUUD MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID TOLLIMAKSU LIIGID • VÄÄRTUSELINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON PROTSENTUAALNE MÄÄR KAUBA TOLLIVÄÄRTUSEST; • SPETSIIFILINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON MÄÄR KAUBAÜHIKU (NÄITEKS KAALU, MAHU, SISALDUSE JMS) KOHTA KINDLAKSMÄÄRATUD SUMMANA. • LIIKMESRIIGID, SH EESTI, KASUTAVAD LIITU IMPORTIMISE JA LIIDUST EKSPORTIMISEGA SEOTUD TOLLIMAKSUDE JA MUUDE MEETMETE KOHALDAMISEKS ÜHENDUSE INTEGREERITUD TOLLITARIIFISTIKKU TARIC TARIC-UST VAADATES SELGUB, KAS IMPORTIJA VÕI EKSPORTIJA: • PEAB MAKSMA ÜHISES TOLLITARIIFISTIKUS KEHTES...
Kõige enam käivet andnud hankijad Rakvere Lihakombinaat AS Tallegg AS 5% 3% 2% 1% Atria Eesti AS OÜ Saaremaa 10% Lihatööstus 52% Oskar LT AS Arke Lihatööstus AS 27% Nõo Lihatööstus AS Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest. Kõiki C grupi tooteid sortimendist välja ei jätaks, kuna A ja B grupi toodete hulgas ei ole pakkuda samalaadseid asendustooteid. Cgrupist e...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Globaliseerumine kas hea või halb? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskondade ühtlustumine. Globaliseerumise protsessi iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisel on mitmeid põhjuseid. Üks nendest põhjustest on uue tehnoloogia areng nagu näiteks kiire transpordi või telekommunikatsiooni areng. Teiseks põhjuseks võib nimetada rahvusvahelist tööjaotust ehk riikide majanduse spetsialiseerumist sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. Kolmandaks põhjuseks märgin ära kapitali ja tööjõu vaba liikumise, mille kohaselt investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel ning kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad a...
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega. OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat. Liisu juures pakub Eesti toitu ja hubast kodust atmosfääri. Asukoha poolest on ta veidi halvemas seisus kui paljud teised Raekoja platsi söögikohad, kuna asetseb platsi tagumise osa nurgas. ...
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ...................................................................
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas........................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x LAO TEHNOLOOGIAD Iseseisev töö Juhendaja x Tartu 2015 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Miniload süsteem ehk AS/RS (automated storage & retrieval system) kraanasüsteem on kallis, kuid efektiivne, suures osas automaatselt töötav nüüdisaegne laosüsteem peenkaupade ja väiksegabariidiliste tükikaupade käitlemiseks. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja ae...
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7 ...
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele...
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Kanada Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Riigi iseloomustus…………………………………………………………………………… ………3 1.2 Pinnamood…………………………………………………………………………… …………………4 1.3 Saared………………………………………………………………………………… …………………..4 1.4 Veekogud…………………………………………………………………………… …………………4-5 2.1 Rahvastik…………………………………………………………………………………… ………….5-6 2.2Keeled…………………………………………………………………………………… ……………….6 3.1Ajalugu…………………………………………………………………………………… ………………6 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………… ………………..7 Kasutatud Kirjandus……………………………………………………………………………………… 8 2 1.1 Riigi üldiseloomustus Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada vapp Kanada Lipp Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõig...
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
