Goethe "Faust" I osa o Puudub jaotus vaatusteks, ülesehituselt värssromaani-laadne o "Eelmäng teatris" arutlus sellest, missugune peaks välja nägema ideaalne(salksa) näidend o "Proloog taevas" Mefistoteles veab issandaga kihla, et ta suudab hukutada Fausti hinge.Issand lubab mitte vahele segada, on aga veendunud, et kurja tundeski leiab inimene (Faust) endas mõttevalguse toel siiski hingejõudu, et tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele j...
Faust kui hea ja kurja vahel kõikuva inimese sümbol Enamus inimesi elab oma elu ära, mõtlemata oma põhjuste ja eesmärgi üle. Nad lihtsalt kulgevad läbi elu, täidavad oma väikest rolli suures sipelgapesas ja siis kõngevad. Nad ei koorma ennast küsimustega. Miks ma siin olen? Mida on mul maailmale anda? Teose põhiteemaks on inimese olemuse analüüsimine , mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu, ta polnud leidnud oma elumõtet, kuigi oli seda justkui terve elu raamatudest ja maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inims...
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära mind paneb tundma jubedust. Nad möirgavad kui arust ära, ja see on nende pidulust. 3) Kuidas suhtub rahvasse Faust? Faust suhtus rahvasse väga hästi, ta oli neisse lausa lugupidav, sest nii tema kui ka tema ise oli...
Elu on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Teoses sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saav...
Ingrid Rohtla 12c Sisukokkuvõte ,,Faust" Faust on tuntud teadlane, kes ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefi...
"Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema" Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pet...
Otsida, kahelda, leida Johann Wolfgang Goethe "Faust" Kõikidel inimestel maailmas on mingid sihid ja ülesanded, miks nad on siia ilma loodud. Kui aga pool elust on ära elatud sügavas teadmatuses, mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, siis pannakse ülepeakaela end kasutute nimekirja ja kaob eluisu. Aga kas see ongi lahendus? Mina seda ei arva. Inimesed saavad oma elu ise kujundada vastavalt valikutele, mida nad teha otsustavad ja mida mitte. Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes eda...
1. Milline on teose põhiteema? Faust müüb oma hinge kuradile maha, kuna tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada armastus, peod, raha, võim, kunst. Õnneni ta elusana ei jõua, kuid tema rahulolematus saab lõpu alles taevas, Jumala poole minnes. Teos on lihtne võitlus hea ja kurja vahel. 2. Mida tähendab mõiste ,,faustilik hing"? See on hing, mis on kuradile müüdud, millegi lühiajalise vastu (õnn terveks maapealseks eluks näiteks). 3. Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Faust tahtis kogeda ülimat õnne ja ta tegi selle saamiseks ka vigu, sattudes kuritegelikule eluteele. 4. Miks saab väita, et ,,Fausti" esimene osa on romantilise alatooniga? Faust armus ühte tüdrukusse, ning nad hakkasid kurameerima. See polnud sellel ajal sobilik kui abielus polnud. 5. Millin...
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt n...
Inimloomuse keerulisus Kust küll tuleb see, et me elame oma elu liiga keeruliseks. Kas meil kõigil on asju, mida oleme kahetsenud kaua kaua või siiani. Inimesel on komme alles tagantjärgi asju kahetseda ja tänu sellele ongi elu keeruline. Kui me mõtleks enne hästi asja üle järgi, mida tegema hakkame ja analüüsiks, kas see teeb ikka head või halba, siis ei oleks meie elu nii keeruline. Samas võib olla ei saa lugeda inimloomust keeruliseks, sest kõik inimesed teeksid nii nagu teised, näiteks, kes loobuks vabatahtlikult rahast, armastusest, perest, sõpradest ja nooreks olemisest- mitte keegi ma arvan. Nii ka Faust, ma ei saa öelda, et tema käitumine olla noor ja aidata teisi on inimloomuse keerulisus, tema suurim soov oli saada ravida katku ja inimesed õnnelikuks teha. Kõige suurem keerulisus peitub selles, et inimesed on liiga usklikud kõige suhtes, nad usuvad kõike, mida neile räägitakse. Nii ka uskus...
,,Faust" Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele. Eelmäng teatris: Teatridirektori eesmärk on, et teater rahvale meeldiks ja alati midagi uut pakuks. ,,Ei ole hea, kui rahva maitsest möödud. Ta elab ise ja elatab ka meid." Luuletaja tahab luua igavikulist kirjandust. ,, Seks sageli on palju aastaid vaja, et valmida saaks vili vaimupuul. Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei pa...
Tegelaste võrdlus Ma valisin võrdluseks tegelased nagu Faust, Hamlet, Zadig ja Sganarelle teosest ,,Arst vastu tahtmist". Mu valik oli selline kuna nad kõik on teoste peategelased ning nende tegevus oli teostes kõige rohkem välja toodud. Võrdlen siis nende meeste väärtushinnanguid ning seda, kuidas need mõjutasid tegelaste käitumist. Esiteks siis mees nimega Faust. Faust oli inimene, kes jäi alati oma põhimõtetele kindlaks. Ta tahtis elus eelkõige õppida ja areneda. Sellepärast ta väärtustaski teose alguses ülimat haritust, olles ka ise saanud doktori- ning magistrikraadi. Üsna peagi pühiti selline mõtlemine Faustil peast. Ta sai aru, et olgu ta ükskõik kui haritud ja tark, ei aita see tal elu tõeliselt elada ning õnnelik olla. See viis ta suuremasse depressiooni ning arvatavasti oli see peamine põhjus, miks ta sõlmis lepingu Mefostofelesega. Miski pani teda arvama, et sõlmides lepingu kuradiga, kes lubab täita kõik tema soovid, saab ta...
· Mis on barokk ja klassitsism? Võrdle neid omavahel (erinevused-sarnasused)? Tunnus BAROKK KLASSITSISM Aeg, 17.sajand 17.sajand Koht Itaalia, Hispaania Prantsusmaa kirjandusliigid Komöödia Komöödia tragöödia Tragöödia eepos aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja ...
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, pa...
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda ...
INIMESE SISEHEITLUS HEA JA KURJA VAHEL Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi tundma elu tumedamat poolt Johann Wolfgang Goethe Väike Andrus põrnitseb põlevate silmadega laual lebavat rahakotti. Poiss ise on haritud, hästi kasvatatud ning pärit rikkast perest. Tal pole kunagi rahapuudust vanemad hoolitsevad igakuise taskuraha eest ja vajaduse korral täidavad kõik ta soovid. Ometigi on poisiklutt suure dilemma ees: kas kulutada raha maiustuste peale ja peita pruunist nahast rahakott igaveseks või anda teada pangakaardi peal kirjas olevale inimesele leitud rahakotist? Iga inimene peab siseheitlust hea ja kurja vahel. Julgen väita, et meie emakese maa peal pole ühtegi in...
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
Faust Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab k...
Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud oma möödalaskmisi, Hamlet seetõttu püüdis alati leida oma tegudele õigustust peites enda siis hullumaski taha. Faustil oli eesmärgiks leida inimese elumõte, kuid Hamlet see vastu lähtus ainult endast ja enda kättemaksust. Kuid kui nüüd mõelda selle peale, et Hamlet oli noorem kui Faust siis hakkab selline asi rolli mäng...
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et ena...
Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugem...
11 klass Kas valiksin Fausti või Hamleti tee? Nii Goethe ,,Faust" kui ka Shakespeare ,,Hamlet" on kindlasti mõlemad maailma klassiga, hea kunstilise ja mõttelise sisuga teosed. Nii Johann Wolfgang Goethe "Fausti" kui ka William Shakespeare "Hamleti" peategelased on mõlemad suhteliselt keerulised isiksused sügava hingelise eluga. Nende elus ei laabu kõik mitte kaugeltki ideaalselt ning neid ümbritsevad pidevalt ebameeldivad sündmused. Samas on nende karakterid ükstisest suhteliselt erinevad. Kumma tee mina valiksin, kas Fausti või Hamleti? Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud s...
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinari...
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Millin...
Inimloomuse keerulisus Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel...
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu ...
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Eur...
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud...
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
Milles peitub õnn? Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks. Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikka...
Goethe järg Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule. Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut an...
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja ...
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjut...
Valgustuskirjandus 1. 18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale. Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ide...
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari her...
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aa...
Nõiduse õpilane 1. Kolm naist · Mirjam parkal Jakobi tütar, kes tegeles erilise nahaparkimise kunstiga ja see oli neist teinud jõuka perekonna. Pärit Hispaniast. Neiu oli sale ja pikk, tõmmu jume, pikkade ripsmete ja tumedate silmadega. Tal oli suur suu ja kitsas nina. Oli peategelasest paar aastat vanem. Ta loobiti kividega surnuks, sest ta armus saksa aadlikusse ja see suhe oli käskude vastane. See oli osliselt Jehuda süü, sest ta oli kellelegi veidikese vihjanud nende suhte kohta ja lootnud et nii Mirjam ja too sakslane ei kohtu enam, mitte ei tahtnud et Mirjam hukataks. · Rebekka kasuema. Hoidis perekonda koos ja tänu talle võttis Esra Jehuda palju kergemini omaks. Väga kaval naisterahvas, kes oli noorena last tahtnud, ent see polnud tal õnnestunud. Nunnutas väga oma poega ja hoolis temast. Suri Jehuda 13. sünnipäeva paiku. · Agnes habem...
Romantismi üldiseloomustus KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängu...
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõma...
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimari...
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda. Keiser ei suutnud riiki kriisist välja tuua, tegelik võim kuulus kirikule ja vürstidele. Puudus trüki ja sõnavabadus, rahva haridustase oli väga madal. (x7) 6. Saksa va...
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Uute elamustega ooper Lugu Faustist, professorist ning kogu elu teadust taga ajanud, kes väsinud kõigest mõttetusest otsustab suitsiidi teha. Seda täide viies sekkus Mephistopheles ning sõlmis temaga kokkuleppe – Faust saab nooruse tagasi ja Mephistopholes saab tema hinge. Teades selle loo sisu teadsin, mida oodata sellest. Aga ooperi formaadis seda polnud kogenud. Ooperi solistid, kes jäid silma olid Mephistopheles ja Marguerite mõlemad eri põhjustel meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid, kus polnud soliste väga kuulda, mida na...
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma...
Oliver Parkeri triller ,,Dorian Gray portree" (Oscar Wilde'i samanimelise romaani järgi) Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Kalduti kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. O.Wilde raamat on kirjutatud elegantses ja vaimukas stiilis, kuid film seevastu julmem versioon loost. Enamasti oli filmi tagataust alati tumedates värvides, taevas alati pilvine ja ilm sombune ning hämar. Filmis on kasutada palju efekte, mida raamatus ei ole nii võimsalt võimalik kujutada. Üks mõjuvõimsamaid on kindlasti muusika ja igasugused hääled. Kuid maali häälitsemine tundus kohati naljakas ning minuarust oli see täiesti ebavajalik efekt. Maali muutumist üritati rõhutada liialt palju. Henry Wotton Tema maailmavaade seisneb ilu ja meeleliste tundete nautimesel - elu nautimisel. Team arvates olid Noorus ja ilu kaks kõige tähtsamat omadust. Iga võimalikku hetke tuleks ä...
Valgustus 1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2. Voltaire (Prantsuse) oli filosoof, ajaloola...
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
