Oliver Parkeri triller „Dorian Gray portree“ (1)

Oliver Parkeri triller „ Dorian Gray portree“
(Oscar Wilde ’i samanimelise romaani järgi)

Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Kalduti kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. O.Wilde raamat on kirjutatud elegantses ja vaimukas stiilis, kuid film seevastu julmem versioon loost. Enamasti oli filmi tagataust alati tumedates värvides, taevas alati pilvine ja ilm sombune ning hämar. Filmis on kasutada palju efekte, mida raamatus ei ole nii võimsalt võimalik kujutada. Üks mõjuvõimsamaid on kindlasti muusika ja igasugused hääled. Kuid maali häälitsemine tundus kohati naljakas ning minuarust oli see täiesti ebavajalik efekt. Maali muutumist üritati rõhutada liialt palju.
Henry Wotton – Tema maailmavaade seisneb ilu ja meeleliste tundete nautimesel - elu nautimisel. Team arvates olid Noorus ja ilu kaks kõige tähtsamat omadust. Iga võimalikku hetke tuleks ära kasutada, mitte raisata aega. Kui seda mitte teha, võib väga paljust ilma jääda.
Basil Hallward – Elab elu reeglite järgi ning peab normidest kinni. Käib kõrge seltskonnaga läbi ning elab elegantsed patuvaba kunstniku elu. Jäädvustab Doriani ilu maali peaple.
Doriani hakkab paeluma Henry maailmavaade ning tema julgustuse kaudu asubki ta seda järgima. Ta õppis nautima kõike. Ta soovis, et ta ei vananeks ning tulemuseks oligi see, et kõik ta patud kandusid tema portreele ning välimuse poolest jäigi ta nooreks. Basil aga oli Henry vastu ning püüdis Greyd suunata patuvabale teele, mis tal aga ei õnnestunud.
Dorian Grey sõlmib saatanliku lepingu, nagu oli seda teinud ka Faust ja Mefistofeles. Faust oli elumõtte otsinguil. Samuti võib väita, et Dorian oli samasugusel teel, sest talle hakkas kohe meeldima Henry maailmavaade ning ta tahtis kõike seda läbi proovida, millest Henry kõneles. Ta tuli maalt suurlinna ning tal oli võimalus elada elu hoopis teistmoodi. Honore de Balazac – „ Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.“ Dorian ei kõhklenud enam oma mõtete võimalikkuses ning põhimõtteliselt tegutses nii, nagu parasjagu talle meelepärane oli. Tal puudusid piirid ning miski ei takistanud teda enam.
Doriani lugu seostub eelkõige inimesega ja tema mõtlemisega. Dorianil oli valida kahe suuna vahel, kas Basili kõlbeline elusuund või Henry piirideta elu nautimine. Tänapäeva maailmas kehtivad reeglid ja eetika normid, mis on kõigile selged. Kas kõik see muudab elu nautimist kergemaks, või raskemaks? Reeglid kindlasti takistavad elu nautimist, aga samas kui puuduksid reeglid, oleks asi veelgi hullem. Kui kõik elaksid nagu Dorian, oleks tagajärjeks kaos . Inimesed on reeglite mõjusfääris, mis ei lase neil piire ületada ning hoiavad neid kontrolli all. Reeglite eesmärk on muuta kõigi elu võrdselt elatavamaks.