Milles peitub õnn? (4)

Milles peitub õnn?
Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks.
Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises , armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul , kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev.
Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos „ Faust “. Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles „õnn“. Faust oli figureeriv kuju – aukartust äratav ja teiste poolt imetletud. Fausti suurimaks probleemiks oli fakt, et suurem osa inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta lootis midagi rohkemat inimkonnale anda, kuna tal endal midagi enam saavutada ei olnud ning oli ka mõelnud oma elu eesmärkidele selle põhjustele. Kuid olles saavutanud kõik, mida elul pakkuda, tundis ka temagi siiski, et midagi on vajaka. Pikaks kujunenud eksirännakutel ja mõtisklemistel mõistis ta, et siira armastuse kõrval on kõik muu tühine. Olgugi, et kurat üritas sõrme asemel käe võtta, pidi ta hoopistükkis tühjade kätega jääma ning raamatu jooksul tehtud vead saavad heastatud, kuna armastus võitis kõik.
Õnn ei ole elu ilma probleemideta, vaid pigem jõud ületada teele sattuvaid probleeme. Probleemivaba elu ei eksisteeri ning raskuseid on keeruline vältida. Tõeline õnn ei peitu kusagil kaugel eksootilisel saarel või seifis. Ükskõik kui väga tahta ja proovida, enda eest ei ole kunagi võimalik ära joosta . Kui olla nõrk, siis kannatused ja kurbus on kohe järgnemas ükskõik kuhu lähed. Õnne ei leita kunagi, kui ei olda vastamisi oma nõrkustega ega muudeta end sisemiselt. On olemas suhteline ja täielik õnn. Suhteline õnn tuleneb asjadest, mis on meie ümber: maja suurus või perekonna igakuine sissetulek – seda tunneme siis, kui meie soov või tahe on täidetud ning on kaduv, kuna välised tingimused on samuti muutlikud. Seevastu täielik õnn on miski, mis leidub meis endis . See tähendab elu loomist, kus meid ei kohuta enam katsumused ning kus tunneme pelgalt elus olemisest – kasvõi hingamisest – puhast rõõmu.
Õnn peitub lihtsates asjades, kuna kunagi ei saa tekkida olukorda, kus kõik on õnnelikud. Alati leidub kedagi, kes on ühel või teisel põhjusel õnnetu ning selle vastu ei saa midagi teha. Ei maksa end teistega võrrelda. Pigem peaks end võrdlema eilse minaga ning kuidas lähed vastu homsele. Õnne tuleb leida sellest, mis juba kätte on võideldud.