Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema (2)

"Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema"
Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat.
Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia " Faust ", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pettumust armastuses. Kangelast tahetakse meieni tuua kui üliinimest, kes on küll tark ja tore mees, kuid tal puudub inimlikkus.
Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees ", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju sarnasust praeguse külaeluga. Kuigi aeg on palju muutunud, ikka elab edasi mõni kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustese ja tegutseb omamoodi. Igas külas leidub Kõrboja Reinu taoline unistaja , kellel ei jätku oma mõtete teostamiseks energiat ja loodab, et keegi teine tema unistused täidaks.
Mõeldes praegust ning võrrelda romaanis kirjeldatud külaeluga, siis sarnasust on palju. Igal külal on oma traditsioonid ja tavad. Kõrboja elanikud aga kardavad muutuda, kuni saabub sinna Kõrboja Anna taoline inimene, kes tekitab palju segadust oma muudatustega. Praegustes külades on Villu taolisi perepoegi, kes tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata. Kuid isad vannuvad neid mehepoegi ja pärandavad oma talu tavaliselt teisele pojale, kes on oma tegemistes sõnakuulelik ja arvestab ka vanematega.
Kui praegusi Eesti mehi vaadata, siis ka nemad kardavad Kõrboja Anna taolisi naisi.Romaanis on Villu tavaline looduslaps , keda haritud Anna huvitab ja siis heidutab. Lihtsam on Villul Eeviga, kes on hell , andestav ja armastav.Selliseid armastuskolmnurki leidub ka meie külades. Tihti ei meeldi nende poegade väljavalitud naised vanematele ja sellega muudavad nad oma laste elu keeruliseks. Raamatus pidi Villu end maha laskma ning see oli tema isa arvates ainuke täismehe tegu, sest Villu ei osanud elada.
Kui mõelda Villu enda elule, siis eks isal oli ka mingil määral õigus. Oli ju poeg istunud vangis kakluse tõtte ja inimese tapmise pärast. Villu oli salakütt, oli pidevalt purjus ja tal oli vallaslaps Kõrboja talu endise teenija Eeviga. Nagu enad ikka, armastas ka Villu ema oma poega tingimusteta. Isa arvates oli aga teine poeg parem kui Villu. Lõpuks oli ta mõlematest poegadest ilma, sest teine poeg sai sõjas surma.
Selles romaanis leidub palju õppetunde nii praegustele poegadele kui ka isadele . Ei saanud ju Villu rikkaks hangeldamisega, puskariajamisega ning kaklustega. Tema elu oleks paremini läinud, kui talutöö oleks teda veidi rohkem huvitanud. Venamd peaksid järeleandlikumad olema ja andestama, muidu võivad nad laste elu päris ära rikkuda.
Lugedes "Fausti" ja "Kõrboja peremeest " ning neid võrrelda, siis mõlema raamatu peategelased hukkuvad traagilisest.Neid raamatuid lugedes saavad kindlasti paljud eluks vajalikud õppetunnid. Seepärast on väga oluline, et inimesed loeksid raamatuid, sest iga inimene saab raamatust lugedes eluks vajamineva õppetunni.