Vaba ettevõtlus II peatükk · Miks peetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust vaba ettevõtluse tugisammasteks? · Millist rolli mängib kasum vaba ettevõtluse süsteemis? · Milliseid majanduse organiseerimise süsteeme kasutatakse väljaspool turumajandusriike? · Kuidas loob vabatahtlik kodumajapidamiste ja ettevõtete vaheline vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse? · Miks eelistavad inimesed rahavahetust bartervahetusele? Millist kolme funktsiooni täidab raha? · Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul? Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud ...
Tootmine ja tootlikkus IX peatükk Sisemajanduse Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) on teatud kogutoodang (SKT ehk perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste GDP) turuväärtus. SKT puudused - ei kajasta kõiki kaupu ja teenuseid, mida toodetakse elatustaseme arvutamisel - hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu - hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi r...
Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes. ...
Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades? · Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele? Nõudluse ja Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa pakkumise mõju rohkem tooteid, siis ta paneb ostjaid soovima osta vähem. Turgu tasakaalustav Turgu tasakaalustav hind on hind, mis tasak...
Pakkumine IV peatükk · Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? · Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. ...
LHV'st LHV Pank omab alates 6. maist 2009.a. krediidiasutuse tegevusluba, mis on väljastatud Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega ja lubab osutada kõiki pangateenuseid. LHV on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis asuvad LHV pangakontorid Tartus ja Tallinnas. LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. LHV Panga visioon on olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. See on ilma paljude kontorite, automaatide ja sularahaarveldusteta pank, mis on samas kättesaadav igal pool. Klientide mugavaks teenindamiseks on eelkõige selge ja lihtne internetipank. LHV Panga kaardiga maksmine ja vajadusel sularaha väljavõtmine automaatidest saab tulevikus võimalikuks igal pool. LHV Panga väärtused on personaalsus ja mugavus. Igal kliendil on oma isiklik pankur, kes tunneb kliendi soove ja võimalusi. P...
Strengths: Weaknesses: -Üle maailma levinud -Kasutajaid on nii palju, et on raske kontrollida -Väga populaarne mida keegi räägib seal. (halvad kommentaarid) -Domineeriv -Laetakse üles videosid, mis ei ole sobivad ja -Kättesaadav kõigile, kellel on ligipääs võivad solvata kedagi. internetile -Kerge kasutada -Pidevalt arenev -Kasutaja ei pea teenuse eest maksma -Inimesed ei pea tegema kasutajat, et vaadata videosid -Korraldatakse erinevaid üritusi, mis tõstab veelgi selle populaarsust Opportunities: Threats: -Arvutid levivad aina rohkem -Terve youtube server võib kokku joosta. -Aina rohkemad tehnikaesemed toetavad -Võidakse üles laadida andmekaitseseadusega youtube't (nt iphoned) kaitstud fi...
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulud...
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakir...
Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk Ettevõtja Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Mõned ettevõtjad - alustavad varajases nooruses - töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid - leiavad müümiseks uusi meetodeid - avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid - järgivad ja arendavad peretraditsioone Ettevõtluse strateegiad ootamatute võimaluste kasutamine muutuvate turuoludega arvestamine toote või protsessi täiustamine alternatiivse toote või teenuse pakkumi...
Millise tõenäosusega skaalal 0-st kuni 10-ni, soovitaksid Sa oma lapsele, sugulastele, sõpr tuttavatele alljärgnevaid ettevõtteid, kus 0 tähendab, et Sa ei soovitaks seda mingil juhul tähendab, et seda ettevõtet soovitaksid Sa igal juhul ja alati. Oma valikud märgi järgnevas tab Vastustes märgi ainult neid ettevõtteid, millega oled kokku puutunud viimase 6 kuu joo Ettevõte 0 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Jaekaubandus A ja O 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2 Helter kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 3 Konsumi kauplused 0 1 2 3 4 5 6 7 8 4 Säästumarket ...
docstxt/127487812675360.txt
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskul...
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasu...
Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris...
(M. Tuus-Laul) Käsumajandus Käsumajandus Põhineb arvamusel, et majanduslikke suhteid võib Majanduse (turuseaduste) ja poliitika vastuolude korral korraldada üks keskus/majandussubjekt oma parima jääb kaotajaks majandus äranägemise järgi “käsen, keelan, poon ja lasen” Väga piiratud on eraomandus ja –initsiatiiv Eriti iseloomulik nn sotsialistlikele riikidele Käsumajandus = plaanimajandus, kogu majandus plaaniti
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM Kivimurru turismitalu Eksamitöö majanduseõpetuses Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11b Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Tootekirjeldus..........................................................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 ...
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .....................................
ARMIN KARU LÜHIBIOGRAAFIA Sündinud 31 juuli 1965 Tallinnas. Isa, Jaan Karu, oli Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud. 1988. aastal alustas 23aastane Karu Eesti lippude ja vimplite valmistamisega tootmiskooperatiivis E.G.O., sellega sai alguse tema edu. "Äripäev" valis Armin Karu 2006. aasta tegijaks. 1. märtsil 2007 omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi Kristiine Kasiinod. Äripäeva 2009. aastal avaldatud rikaste TOP-is oli Armin Karu 23. kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõpp...
Oliver Kruuda Olver Kruuda on eesti ettevõtja, kes on sündinud 27. veebruaril 1967. aastal Põlvas. Veterinaaride peres kasvanud Oliver Kruuda kuulub Eesti jõukamate eraisikust aktsionäride hulka. Kruuda on AS Tere suuromanik ja juhatuse esimees. Talle kuulub ka hulk väiksemaid ettevõtteid. Kruuda on õppinud Nõo Keskkoolis (19821984) ja Põlva Keskkoolis (1984 1985). 1988 lõpetas Kruuda veterinaarina EPA. Ametikäik 19941998 AS Tallinna Piimatööstus juhatuse esimees, AS Hiiu Kalur nõukogu liige. 19981999 AS Tallinna Piimatööstus nõukogu esimees. 19952000 AS Kalev nõukogu liige. Alates 2000 AS Kalev juhataja. Oliver Kruuda on heldelt raha annetanud Eesti erakondadele, sealhulgas parlamendivälistele. 24. detsembril 2002 annetas tema ettevõte Mailtec Keskerakonnale miljon krooni. 28. veebruaril 2003 annetas Kruuda ettevõte Reformierakonnale pool miljonit krooni. Tere AS Tere AS on kaasaegne ...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon? Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude tegemisega, lootuses ja teadmises, et hiljem on veel odavam osta. Kaupa on palju ja kui keegi seda sellise hinna eest osta ei taha peavad tootjad veelgi hinda langetama
· Turul positsiooni saavutamine (aluseks võetakse kasumi tekkimine) Turunduse juhtimine 1. Analüüs olemasolevate vahendite ja tegevusvariantide väljaselgitamine, +- leidmine, SWOT analüüs 2. Kavandamine e planeerimine ettevõtte tegevuse eesmärgid, nende saavutamise vahendid, tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega 3. Plaani teostamine töö organiseerimine, töötajate valik 4. Kontroll majandus aruanded, juht määrab kontrolli Reklaam Selline infolevitamine, mis on ettevõtte poolt tellitud ja kinni makstud. Reklaamikanalid Televisioon kasutab pilti, kirja, heli, liikumist. Esimese 5 sekundiga vaataja huvi kas tõuseb või langeb. TV reklaami keskmine pikkus on 30 sek. TV reklaami eelised: annab võimaluse suunata reklaam kindlale vaatajaskonnale, lai auditoorium, pilt, kiri, liikumine, hääl
Juhtimine ja ettevõtlus 12. klassi arvutieksam Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sot...
KONKURENTS JA KONKURENTSI VORMID Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest. Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte t...
PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE KOLME PÕHIKÜSIMUSE LAHENDAMINE 1 10A SISUKORD Plaani ehk käsumajandus Plaani ehk käsumajanduse eelised Plaani ehk käsumajanduse puudused Plaani ehk käsumajanduse näide 2 3 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Inimeste soovid on piiramatud, ressursside hulk nende rahuldamiseks on piiratud 4 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Määrab riigi kehtestatud plaan Riik kontrollib kogu majandussüsteemi Hinnad kehtestab valitsus Kaupade või teenuste valik on väike või puudub Tarbimisvõime oleneb sotsiaalselt positsioonist Tarbija vajadused EI ole olulised 5 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Majanduslikud otsused on kontrollitud seadusega Tagajärjeks defitsiit (nt NSVL. Tänapäeval: PõhjaKorea jne) ...
Kuidas on seotud omavahel tööviljakus ja noorte korvpallitreeningud? Noorte korvpalli trennis tehakse trenni , et saada füüsiliselt ning ka mõnesmõttes vaimselt tugevamaks. Tulevikus jõuab teha rohkem tööd ja sellega kaasneb tööviljakuse suurenemine, oma korda kasulik ühiskonnale Mismoodi mõjutab tööviljakust tööjaotus? Kui tööjaotus on tehtud õigesti ja hästi on ka tööviljakus suurem. See tulenevalt sellest, et igaüks on kasulik just sellel alal, mida ta tahab ja oskab teha . Kui panna keegi tegema midagi, mida ta ei oska või ei taha teha pole temast ühiskonnale kasu. Mida meeldivam on töö enda jaoks seda rohkem seda tehakse , mis on omakorda kasulikum ühiskonnale. Tööjaotus minu perekonnas. Minu perekonnas on tööjaotus selline, et isa ja ema on need kes käivad tööl ja toovad meie perele raha sisse, et me saaksime süüa osta, arveid maksta ja üleüldiselt elatuda. Mina olen see kes käib koolis ja teeb seal tööd, et mul oleks parem tule...
TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne. mitmed majanduslikud teenused orienteeruvad inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiks...
Õppelaen Regina Laanetu 10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja tö...
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Mustmetalltoodete eksport ja import Eestis Liisu Tool Mustmetalltooted Töödeldud toormaterjal Metallkonstruktsiooni Masinaehitusdetailid Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn ...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
Tööpuudus Anni Ruul Tallinna Reaalkool 2011 Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- ke hüviste omandamiseks laagris; töökohustus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle endises N Liidus Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- Mõni inimene ei oska lu, mida inimene võib Ilma tööta olla töö tegemisest saada Eneseteostus Autor: A. Arrak Töötasu vormid Palk = tasu Töötasu kujunemine töötamise eest...
...... KESKKOOL MEELIS MILDER Referaat Õpilane: .. Juhendaja: .. ..... 2009 Sisukord Sisukord ..........................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................3 Meelis ja Baltika Grupp.........................................................4 Minu äri kümme käsku.........................................................5 Meelis Milder pereisana.........................................................6 Kasutatud materjal..............................................................7 2 Sissejuhatus ...
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse ärit...
MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT FINANTSEESMÄRKIDE PLANEERIMINE Saavutamise Säästu- ajaperiood summa Eesmärk kuudes Maksumus kr/kuus Tähtsus Lühiajalised eesmärgid (< 1 aasta) Keskmise pikkusega eesmärgid (2-5 aastat) Pikaajalised eesmärgid (> 5 aasta) MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT VÕLAKOHUSTUSTE PLANEERIMINE Tagasi- Intressi- ~Intressi- makse Intressi- Tagasimakse ~Tagasimakse makse makse Võlakohustus Kohustuse jääk tähtaeg määr summa (aastas) summa (kuus) (aastas) (kuus) Kokku ...
MS. 0724 Eraisiku rahandus 2009/2010 Iseseisva töö ja arvestuse nõuded Iseseisva tööna · Koostada oma pere-eelarve detsembriks 2009. Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näi...
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
TAJUTUD VÄÄRTUSE KUJUNEMINE I KAUPLUSE NIMI MARGI NIMI KAUBAST LÄHTUVAD MÄRGID (VÕRDLUSTOODE) TAJUTUD VÄLISED TAJUTUD SEESMISED MÄRGID MÄRGID KAUBAST LÄHTUVAD MÄRGID (SIHTTOODE) TAJUTUD KVALITEET TOOTE TUNTUS TAJUTUD VÕRDLUSHIND TAJUTUD VÄÄRTUS TAJUTUD HIND RAHAS TAJUTUD RAHALINE TEGELIK HIND OHVERDUS
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes ...
aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: · Areng · Energiamajandus · Grandid · Haldusvõimekuse tõstmine · Haridus · Infoühiskond · Keskkond · Kodanikuühiskond · Konsultatsioonid ja kontaktid · Kultuur · Laenud · Lapsed · Linnakeskkonna areng · Majandus ja ettevõtlus · Meedia · Noored · Põllumajandus · Rahvusvahelised suhted · Regionaalareng · Siseturvalisus · Sotsiaalküsimused · Tarbijakaitse · Teadlikkus EL-st · Tervishoid · Transport · Vabadus, turvalisus, õiglus Minu arvates, tänu Euroopa Liidule on meil Eestis: Ohutumad ja odavamad lennud
peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskeskkonda. · Uus majandus kui majandusliku efektiivsuse tõus, seisneb tootlikuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste,
Töövarjupäev 20. november 2009 Eveli Mägi ÜLDANDMED Varjutatav: Naatan Haamer Amet: hingehoidja Töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikumi Naiste- ja Lastekliinik Aeg: teisi- ja neljapäeviti 9.00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised...
Ka kriisiolukorras võib jääda edukaks Hetkel valitseb terves maailmas majanduslikult raske olukord, mis on enamus edukatele inimestele on mõjunud rängalt. Kui mõned aastad tagasi avanes paljudel võimalus luua enda ettevõte või teenida lihtsat raha, siis nüüdseks on neid tabanud ahastus- mis saab edasi? Raskes olukorras pole kunagi mõtekas käega lüüa vaid tuleb mõelda sellele, kuidas saaks seda leevendada. Kriisiolukorras jäävad ellu vaid need, kes suudavad mõelda välja midagi sellist, mida tarbija pole veel kogenud või kui kaupa suudetakse hästi müüa ning reklaamida. Praegusel tarbijal on oluline, et talle pakutav kaup oleks võimalikult madala hinnaga, mis tähendab seda, et tootja peab oma kulusid võimalikult hästi kontrollima või võtma kasutusele uue tootmis meetodi. Näiteks, kui talunik kasvatab mõnda kultuuri, millele tavaliselt kulub palju ressursse, siis üldiselt hakatakse aretama uut sorti, mille kasvatam...
Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teen...
AKTSAIASELTS Aktsiaseltsil on osaühinguga võrreldes 2 erinevust : 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vah...
Füüsilisest isikust ettevõtja FIEks võib ennast registreerida alates 15. eluaastast. Alaealistel peab olema vanema nõusolek. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni. See tähendab FIE muutub käibemaksu kohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud ehk kassapõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha vaid FIE ettevõtte asukoha järgi. FIE kohta kantakse äriregistrisse: 1. Ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp. 2. Ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht. 3. Muud seadusega ette näh...
Töötute arvu kasv kerkis septembris taasrekordi lähedale Aprillist alates lisandus aina vähem töötuid. Nüüdseks oleme jõudnud jälle sinnamaale, et töötute arv hakkab kasvama. Statistika näitab, et selle aasta septembri kuud eelmise aasta omaga võrreldes on töötute arv kasvanud ligi neli korda. Kuna töötute arv aina kasvab ja töökohtade arv kahaneb, tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb? ( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 ) Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus pool...
·September 5, 1846 - Oktoober 10, 1911 (vanus 65) ·Jack Danieli lapsepõlv jäi lühikeseks. Ta lahkus kodust 7-aastasena ja asus tööle viskitehases. Olles töötanud seal 6 aastat, avanes tal võimalus tehas ära osta olles ise 13-aastane. ·1866. aastal registreeris noor Jack esimesena oma viskitehase Ameerikas. Sellest sai alguse Jack Daniel`si legend, mida tuntakse tänapäeval kogu maailmas. ·Suri veremürgitusse ( " Moral: Never go to work early." ) ·Jack Daniel`si erakordsus seisneb puusöefiltri kasutamises valmistusprotsessi juures. Vahtrapuud laotatakse virna ja põletatakse hoolega, seejärel korjatakse süsi kokku ning asetatakse 4m kõrgusesse küpsetustünni. Tünnides olev viskidestillaat ühtlustub ning lõpptulemuseks on toote pehme ja suitsune maitse. Samuti lisab puusüsi Jack Daniel`sile omase värvuse. ·Virre pumbatakse uutesse tammevaatidesse, kus laagerdumine toimub vähemalt 4 aastat. Tänu sellisele tootmisprotsessile ei ole Jack Dani...
Aivar Rehe · Juhiamet pole kerge. Selleks ei sünnita vaid selleks peab õppima ning seda mitte ainult koolis vaid õppima peab ka sisemiselt. Juht peab olema valmis lahendama erinevaid situatsioone. Peab tahtma teha otsuseid. Juht peab olema ambitsioonikas. Aus oma organisatsiooni vastu. Juht peab olema hea suhtleja ning tuleb motiveerida ka teisi töötajaid. Ka ettevõtjad sarnanevad juhtidega. Nad on väga juhiomadustega. Ettevõtjad peavad olema pidevalt valmis. Mõned ettevõtjad on oma töösse liiga süvenenud, et neil puudub eraelu. Nad peavad olema 24 tundi oma väärtuste eest väljas. Peavad olema konkurentsivõimelised. Palgatöötajad üldjuhul täidavad teiste käske. Palgatöötajad peavad olema head suhtlejad ning tagama tasemel teeninduse. Palgatöötaja töö on vastutusrikas. Tihtipeale peab lahendama erinevaid situatsioone. Oma töö ning eraelu on lahus. Ei kuluta...
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja...
Maksud. Kodune töö. Danel Kungla 11.a 1. Füüsilise isiku tulumaks 1) Maksab füüsiline isik. 2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt. 3) 21% 4) Prognoos 3220 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 2. Juriidilise isiku tulumaks 1) Firma 2) Maksab firma tulu pealt 3) 21% 4) Tulu prognoos 2425 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb te...
SISSEJUHATUS Referaat teeb lühiülevaate majandusteooriatest ja arengust. Tutvustatakse erinevaid majandusteadlasi ning teoreetikuid. Majandusteadus on teadus, mis uurib, kirjeldab ja analüsib ühiskonna valikuid nappide vahendite hulgast, et rahuldad oma vajadusi. Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega. Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1. Vana-Idamaade majandusõpetused Vana-Idamaade orjandusriikide olulisemaks iseärasuseks oli see, et seal säilisid kaua külakogukond, riiklik omand maale ja osaliselt ka orjapidajate ühisomand orjadele. Väga
Tööpuudus Mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuur...
Aktsiisid Eesti on aktsiisid kehtestatud kütisele, tubakatoodetele, alkoholile ning alkoholi- ning karastusjookide pakenditele. Alkoholi aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud,teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkoholiks leotakse üle 1,2 % sisaldusega jooki ehk 1,2 mahuprotsendilise etanooli sisaldusega jooki v.a õlu, mis algab juba 0,5 % -st. Tubaka aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaksringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid, sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Kütuse aktssisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennuki petroolbensiin, mootorikütusena kasutatav vedel-ja surugaas,mootoriõli, kerge kütteõli,nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid. Pakendi aktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditu...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse
ETTEVÕTLUS 1.Milline on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väikeettevõtluse roll majanduses on tegelikult üsna oluline, Kuna väikeettevõtjate kujutlusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatele aegadele kiiresti ja edukalt reageerida. Väikeettevõtted annavad rohkesti uusi töökohti. Maailmas on täheldatud, et ka uuendusi annavad väikeettevõtted ühe töötaja kohta suurtest firmadest rohkem. 3.Mis on ettevõte ja kes on ettevõtja? Ettevõte on tööjõu ja tootmisbahenditefa varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike ...
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat v...
Kõik sõltub labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja hinnast. 3. Kellele? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode või teenus on mõeldud. Väikeses maakaupluses ei ole tõenäoliselt otstarbeks müüa frakke ja suvekuurordis vilte. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond vastab kolmele põhiküsimusele, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem. Tavamajandus - ajalooliselt kõgie vanem majandussüsteem, mille majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Põhiküsimused lahendab perekond või hõim. Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste meetoditega, toodang jaotatakse sageli kõigi vahel võrdselt. Käsumajandus - majanduse aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, majanduslik võim kuulub riigile, parteile või diktaatorile
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks motiveerida tegutsema. Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kun...
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali ol...
Rikkust on võimalik suurendada säästes. Säästes sõltub nende tuludest ja ootustest, aga ka kehtivatest intressimääradest ja maksudest. 6.Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? Krediidi kasutamise plussid on krediidi kohene omandamine, krediidi paindlikkus, ohutus ja aitab ettenägematute asjaolude korral. Krediidi kasutamise miinused on krediidi ülekulutamine ja kõrgem maksumus. 7.Kuidas kaitseb meie vaba ettevõtlusega majandus tarbija huve? Eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi omandada teadmisi, et olla arukas osaleja turusuhtes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele-müüjatele. 8.Joonista (lehe pöördele) Maslow´ vajaduste hierarhia ning iseloomusta seda. ENESE-TEOSTUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu jne. KOGNITIIVSED VAJADUSED Teadmised, arusaamine, uudsus ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne.
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib järelda...
Abramovits- millised isiklikud tegurid viisid ta edule? Roman Abramovits (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid ...
ETTEVÕTJALE ISELOOMULIKUD OMADUSED Igaüks meist tahab olla elus edukas, jõuda oma unistuste tippu ja elada täisväärtuslikku elu. Paljud meist unistavad oma firmast, mis toodab hästi ja mille hea maine püsib kõrgel. Selleks, et see kõik toimiks, on vaja palju vaeva näha. Selleks peab olema haritud ja enesekindel ettevõtja, kes tuleb rajatud ettevõtlusega toime ja oskab selle tööd reguleerida. Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Eelkõige võib lugeda edu valemiks... Sihikindlus see, mis paneb ettevõtja tegutsema eesmärkide nimel ja eelkõige teadmine, et ta teeb õiget asja. Saavutusvajadus saavutanud ettevõtjatel on kõigil väga tugevad saavutusvajadused. Need ettevõtjad on käivitanud uusi ettevõtteid, sest millegi käimalükkamine või loomine pakub neile tugevat rahuldustunnet. Kõikidel inimestel on mingilgi määral saavutusvajadus, kuid ettevõtjatel on see tavaliselt er...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Referaat Euroopa Liidu väliskaubandus Euroopa Liit on juhtiv kaubandusjõud maailmas, kelle osa ülemaailmses kaubandusturus on 20%. See tähendab, et eurooplased ostavad või müüvad iga viienda maailmas müüdava või ostetava kauba ning teenuse. 50 aastat tagasi moodustatud Euroopa Liidu alustalaks oli tema liikmete vaheline vaba kaubandus. Seetõttu on Euroopa Liit huvitatud maailmakaubanduse liberaliseerimisest, mis tooks kasu nii rikastele kui vaestele riikidele. Ülemaailmset kaubandust on vaja sellepärast, et kõik riigid ei saa ja ei suuda toota kõiki asju, mida tarbijad vajavad või soovivad. Tänu maailmakaubandusele ei pea riigid kõike ise valmistama ja saavad vajalikku kaupa importida. Seda kaupa mida nad ise kõige paremini, odavamalt ja kiiremini teevad, saavad eksportida teistesse riikidesse. Paljud asjad, mida me ise kasutame ja kanname on valmistatud erinevates maailma paikades. Kaubavahetus soodustab maailm...
Majandus: Tund 1 10.klass I. OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS? 1.Mis on majandusteadus? Seda defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib kuidas piiatud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust. 2.Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Tooted ja teenused jaotuvad funktsioneerivate turgude ja vabatahliku vahetuse tingimustes vastavalt nõudlusele ja elanikkonna ostuvõimele. Kasutades turgude stastistikat on võimalik mingil määral prognoosida nõudlust teatud kaupade järgi mingil perioodil. Selline lähenemine aitab vältida ületootmist ja firmadel kasutada paremini oma käibevarasid. 3.Miks ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove ja nõudmisi ? Kuna puu...
Majandus: Tund 7 10.klass PAKKUMINE 1.Mis on pakkumine ja kuidas selles väljendub hinnamõju? Erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 2.Miks soovivad tootjad müüa kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Kui tootja müüb kaupa kõrgemate hindadega, siis on tal võimalik ka katta kulutusi paremini. Kui aga müüdakse madamala hinnaga rohkem, siis võib tootja jääda miinustesse, kuna tulu puudub. 3.Selgita oma sõnadega, milles seisneb pakkumisseadus? Tootja soovib ja suudab kõrgamete hindadega tooteid rohkem müüa, kuna siis on tootjal võimalik ka katta suuremaid piirkulusid, mis tekivad suurema tootmismahu juures. 4.Milles väljendub pakkumise hinnaelastsus? Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne . Kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressu...
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
