Euroopa Liidu väliskaubandus (0)

Referaat
Euroopa Liidu väliskaubandus
Euroopa Liit on juhtiv kaubandusjõud maailmas, kelle osa ülemaailmses kaubandusturus on 20%. See tähendab, et eurooplased ostavad või müüvad iga viienda maailmas müüdava või ostetava kauba ning teenuse. 50 aastat tagasi moodustatud Euroopa Liidu alustalaks oli tema liikmete vaheline vaba kaubandus. Seetõttu on Euroopa Liit huvitatud maailmakaubanduse liberaliseerimisest, mis tooks kasu nii rikastele kui vaestele riikidele.
Ülemaailmset kaubandust on vaja sellepärast, et kõik riigid ei saa ja ei suuda toota kõiki asju, mida tarbijad vajavad või soovivad. Tänu maailmakaubandusele ei pea riigid kõike ise valmistama ja saavad vajalikku kaupa importida. Seda kaupa mida nad ise kõige paremini, odavamalt ja kiiremini teevad, saavad eksportida teistesse riikidesse. Paljud asjad, mida me ise kasutame ja kanname on valmistatud erinevates maailma paikades.
Kaubavahetus soodustab maailma majanduskasvu, tuues kasu kõigile. Tarbijatele tagab see laiema tootevaliku. Konkurents imporditud ja kohalike toodete vahel toob kaasa hindade alanemise ja kvaliteedi paranemise . Kaubanduse liberaliseerimine võimaldab Euroopa Liidu kõige tõhusamatel ettevõtetel osaleda ausas konkurentsis teiste riikide ettevõtetega. Arengumaade abistamiseks on Euroopa Liit valmis avama nende ekspordile oma turu isegi juhul, kui need riigid ei saa samaga vastata.
See ongi põhjuseks, miks Euroopa Liit peab oma partneritega läbirääkimisi nii kaubavahetuse, kui teenuskaubanduse avamiseks. Euroopa Liidu eesmärk on aidata arenguriike, võimaldades neil lähiajal paremat juurdepääsu oma turule ning andes neile rohkem aega oma turu avamiseks Euroopa kaupadele. Samal ajal reformib Euroopa Liit oma põllumajanduspoliitikat ning ka sellest saavad kasu arenguriigid.
Tõkete kõrvaldamine vabakaubanduselt Euroopa Liidu piires on aidanud märkimisväärselt kaasa liidu jõukusele ning tugevdanud tema pühendumust kaubanduse ülemaailmsele liberaliseerimisele. Tollimaksud Euroopa Liidu omavahelises kaubanduses kaotati ning ühtlustati kolmandatest riikidest imporditavatele kaupadele kehtestatud tollimaksud. See tähendab, et toodetelt makstakse sama tollimaksu , olenemata sellest, kas need saabuvad Euroopa Liitu Hamburgi või Genova sadama kaudu. Näiteks võib Jaapanist pärit auto, millelt on Saksamaale saabudes imporditollimaks tasutud, saata Tšehhi või Poolasse ja müüa seal samamoodi nagu Saksamaal. Ei tule tasuda täiendavat tollimaksu.
Euroopa Liit on olnud oluline rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist käsitlevatel läbirääkimistel. Neist viimane on Doha arenguvoor, mis algas 2001. aastal. Nende praegu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on alandada tollimakse ja kõrvaldada muud tõkked maailmakaubanduselt. Varasemate läbiräälimisvoorude tulemusena on Euroopa Liidu keskmine tööstustoode imporditollimaks langenud 4%-ni, mis on üks madalamaid maailmas.
Doha voorus on edasiliikumine olnud aeglane. Rikaste ja vaeste riikide vahel on ilmnenud suured püsivad erimeelsused küsimustes, nagu vastastikune turgude avamine ning pikka aga päevakorras olnud põllumajandustoetused. Läbirääkimised ei ole veel lõpetatud.
Mis on WTO?
WTO( World Trade Organization) ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon , mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioonis on napilt 150 liikmesriiki, nende ülesanne on edendada ja kontrollida maailmakaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubandus-kokkuleppega( GATT- General Agreement on Tariffs and Trade) ühinenud riikide baasil. Alates 2002. aastast täidab peadirektori ülesandeid tailane Supachai Parichpakdi. WTO kõrgeim otsuseid langetav organ on ministrite konverents. Need WTO tippkohtumised toimuvad vähemalt iga kahe aasta tagant ning kohtumiste ajal juhib organisatsiooni tegevust WTO peanõukogu. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel.
WTO eesmärgid:

elavdada rahvusvahelist kaubandust

soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses

soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut
Doha voor
2001. aasta lõpus otsustasid WTO liikmed Dohas (Kataris) avada maailma kaubandusläbirääkimiste uue vooru . See peab kaasa aitama , nagu ka 8 eelnevat vooru, maailmakaubanduse edasisele liberaliseerimisele. Doha vooru eesmärk on aga eelkõige arengumaade tugevam integreerimine maailmakaubandusse ja nende toetamine vaesusevastases võitluses. Seda nimetatakse ka Doha arengukavaks.
Kaubavahetus
Kaubanduseeskirjad on mitmepoolsed, kuid kaubavahetus on kahepoolne : see toimub müüja ja ostja, eksportija ja importija vahel. Seetõttu ongi Euroopa Liit sõlminud eri riikide ja piirkondadega üle maailma terve rea kahepoolseid kaubanduslepinguid. Euroopa Liidu laienemine on andnud talle, kui kaubanduspartnerile kaalu juurde, eriti Ida- Euroopa ja Vahemere- äärsete naabrite silmis .
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on tihedalt seotud arengupoliitikaga. Nende lähenemine tähendab, et Euroopa Liit võtab osaliselt enda kanda kohustuse aidata arengumaid võistluses vaesusega ning kaasata neid üha enam maailmamajandusse.
On teada, et kaubandus võib stimueerida vaeste riikide majanduskasvu ja tootlikkust. Juba 1971. aastal hakkas Euroopa Liit üldise soodustuste süsteemi raames muutma võikõrvaldama tariife ja kvoote, mis kehtisid impordile arenguriikides. Lisaks sellele võimaldab Euroopa Liit 2001. aastal sõlmitud lepingu „Kõik peale relvade“ raames 49 vähim arenenud riigi kõikidele toodetele , välja arvatud relvadele, vaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule.
Erilised kaubandus- ja abisuhted Euroopa Liidu ning tema partnerite, 78 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigi (AKV riigid) vahel said alguse 1975. aastal ning neid peetakse heaks näiteks, kuidas rikkad riigid saavad abistada vaesemaid.
Euroopa Liit on sõlminud mitmeid assotsieerumis-, koostöö- ja kaubanduslepinguid kogu maailma riikidega, alustades kõige lähematest naabritest Euroopas ja lõpetades kõige kaugemate partneritega Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Suhete alalhoidmiseks korraldab Euroopa Liit oma peamiste partneritega regulaarselt tippkohtumisi või nõupidamisi ministrite tasandil.
Euroopa Liidul on kõige lähedasemad suhted oma nelja Lääne- Euroopa naabriga- Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteiniga-, kes on kõik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed ning viinud oma õigusaktid suures osas kooskõlla Euroopa Liidu siseturgu reguleerivate õigusaktidega. Samuti kuuluvad kõik nimetatud riigid, välja arvatud Šveits, koos Euroopa Liiduga Euroopa Majanduspiirkonda (EMP).
Barcelona protsessi raames on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks aastaks 2010 luua vabakaubanduspiirkond Vahemere riikidega. See hõlmaks Araabia riike Vahemere lõuna- ja idakaldal ning Iisraeli ja Palestiina alasid. Praegu seab Euroopa Liit sisse kaubandussuhteid kõigi oma partneritega ning need omakorda astuvad samme omavahelise kaubavahetuse elavdamiseks.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid
Euroopa Liidu välissuhetes on kesksel kohal transatlantiline partnerlus Ameerika Ühendriikidega. Üle Atlandi toimuva kaubavahetuse ja investeeringute maht on peaaegu miljard eurot päevas. Umbes 25% Euroopa Liidu ekspordist läheb USA-sse ja 20% impordist tuleb USAst .
2004. aastal tegid Euroopa Liit ja Kanada suhete süvendamiseks kaks pöördelist algatust. Esimese eesmärk on luua globaalseid probleeme käsitleva Euroopa Liidu ja Kanada partnerluskoostöö kava. Teise eesmärk on alustada läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, mis peaks edenema nendevahelist kaubavahetust ja investeeringuid.
Euroopa Liit ja Aasia
Olgugi, et Euroopa Liidu suurimad kaubanduspartnerid Aasias on Hiina ja Jaapan, on kõige pikaajalisemad suhted püsinud Kagu- Aasia Assotsiatsiooniga ( ASEAN ). Viimastel aastatel on Euroopa Liit tihendanud suhteid ka Jaapaniga. 2001. aastal vastuvõetud Euroopa Liidu ja Jaapani tegevuskava kohaselt ei piirdu kahepoolne koostöö ainult kaubanduse ja investeeringutega, vaid laieneb ka poliitikale ja kultuurile . Euroopast tuleb suurem osa Jaapani välismaistest otseinvesteeringutest ning Euroopa on suurim Jaapani välisinvesteeringute saaja, edastades Ameerika Ühendriike ja Hiinat.
Ärisuhetes on Hiina Euroopa Liidu suuruselt teine kaubanduspartner väljaspool Euroopat, jäädes küll maha USAst, kuid edastades Jaapanit . Hiinasse tehtavad välisinvesteeringud tulevad peamiselt Euroopa Liidu riikidest.
Euroopa Liit on India suurim kaubanduspartner ning välisinvesteeringute allikas.
Hiina ja India on otsustanud osaleda Euroopa Liidu satelliitnavigatsioonisüsteemis Galileo. See näitab Aasia riikide soovi luua Euroopa Liiduga peale kaubandussidemete ka muid sidemeid .
Euroopa Liit ja Ladina- Ameerika
Euroopa Liit on Ladina- Ameerikatähtsuselt teine kaubanduspartner, tähtsaim välismaiste otseinvesteeringute allikas ning peamine arenguabi andja. Kõik Ladina- Ameerika riigid on tänaseks kas rühmadena või üksikult sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsiooni-, koostöö- või kaubanduslepinguid.
Euroopa Liit ja Venemaa
Venemaa on Euroopa Liidu kaubanduspartnerite hulgas kolmandal kohal. 60% ekspordist moodustavad energiakandjad. Euroopa Liit on aga Venemaa tähtsaim kaubanduspartner. Kaubandussuhted saavad areneda ainult paralleelsete investeerimissuhete taustal. Venemaa jaoks on Euroopa Liit suurim välisinvestor. Kogu välisinvesteeringute sissevoolust annab Euroopa Liit kolmveerandi.
Arvan, et Euroopa Liit on väga tähtis kaubanduspartner maailmas. Euroopa Liidu ühtne turg on oluliselt lihtsustanud ka Euroopa Liidu riikide vahelist kaubavahetust, sest kaubad , teenused, kapital ja inimesed saavad vabalt liikuda .
Euroopa Liit on ka vähemarenenud riikidele oluline kaubanduspartner, sest neil võimaldatakse Euroopa Liitu eksportida tollimaksuvabalt või vähendatud tollimaksuga. See aga suurendab tasapisi vaesemate riikide majanduskasvu terves maailmas.
Kasutatud kirjandus:
http://europa.eu/pol/comm/overview_et.ht m
http://www.europarl.europa.eu/highlights/et/605.html
www. avatar .ee/eestimajandus/14_EL_valiskaubanduspoliitika.ppt
www.hot.ee/mst1/vSigmaliskaub.ppt
www. agri .ee/public/juurkataloog/TEADUS-ARENDUS/teabep_evad/detsember/Ants_Laansalu_Kubija.ppt
ec.europa.eu/publications/booklets/ others /58/panorama_et.doc