Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon (4)

Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon ?
Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud – inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon?
Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude tegemisega, lootuses ja teadmises, et hiljem on veel odavam osta. Kaupa on palju ja kui keegi seda sellise hinna eest osta ei taha peavad tootjad veelgi hinda langetama. Ettevõtjate kasum väheneb, see viib aga omakorda palkade kärpimise või halvemal juhul ka pankrotini. Sellisest omamoodi nõiaringist on raske väljuda ning esialgne rõõm madalate hindade üle võib viia laostumise ja tööpuuduseni.
Inimesed, kes on varem laenu võtnud seisavad nüüd ilmselt raskustega silmitsi, sest kui varem inflatsiooni ja pidevate palgatõusudega tundus hea mõte võtta laenu, mille väärtus aja jooksul väheneb, siis nüüd laenu väärtus muudkui suureneb. Samas aga pole palgatõusu naljalt kuskil oodata ja võib olla ka oht tööd kaotada, kui seda juba juhtunudki pole. Inimesed jäävad maksude maksmisega hätta, pank on sunnitud tagatise , mille väärtus on samuti langenud, ära võtma ja nii võib kunagisest ilusast elust alles jääda vaid udune mälestus.
Lühiajaline deflatsioon tuleks siiski ilmselt Eestile kasuks, sest aastaid Eesis olnud kõrge inflatsioon oli hinnad juba ka teiste riikidega võrreldes kalliks tõstnud ja kiire majandustõus ei olnud üles ehitatud mitte tootlikuse kasvule vaid pigem liigsele laenamisele. Deflatsioon aitab ehk hindasid normaliseerida ja toodete/teenuste hindasid viia kättesaadavamale tasemele ka praegu majandusraskuste all kannatavatele inimestele. Ka aitab deflatsioon välja sõeluda kvaliteetsemaid tooteid pakkuvaid firmasid, sest sarnase hinna ja tugeva konkurentsi korral valitakse ikkagi parim.
Kuigi Eesti tingimustes on pikaajalise deflatsiooni tekkimine ebatõenäoline võiks see omakorda niigi kitsikuses sipleva väikeriigi majanduse veelgi rohkem pea peale keerata. Hinnad muudkui langeks , ettevõtted pankrotistuks ja inimesed jääksid tööta. Ka liigne deflatsioon võiks saada Eurole üleminekul takistuseks. Kodumaisteletootjatele tekitab hindade langus samuti probleeme, kuna näiteks viimasel ajal Eesti põllumajanduses asetsev madalseis saab veelgi hoogu juurde, sest langeb nende niigi raskesti kättevõidetud kasum ja inimesed otsivad ikka odavamat, mis paraku tihti satub olema just importtoode. Selle tõestuseks võib tuua hiljuti toimunud „piimasõja.“
Inflatsioon on tihti tõestuseks majanduse heast seisust, palgad kasvavad, rahva ostujõud tõuseb ja sellest tingituna ka hinnad. Kõrgemat palka saavate inimeste jaoks võib hindade tõusmine olla vaid järjekordne põhjus palgalisa küsida, sest majanduskasvu perioodil valitseb tihti ka tööjõupuudus ja ettevõtjad hoiavad headest ja kogenud töötajatest igal võimalikul viisil kinni. Madalama elujärjega inimeste jaoks on see aga probleem. Palkade ja hindade pidev tõusmine loob ebaselge pildi majanduse tegelikus seisukohast ja suurendab ühiskonnakihtide vahelist vahet veelgi.
Inflatsioon ja deflatsioon võivad mõlemad majandusele rusuvalt mõjuda, kui nad kestavad liiga kaua või kui nad on liiga kõrged. Lühiajaliselt võib ka deflatsioon väga kasulikuks osutuda, et liiga kõrgeks tõusnud hindu alandada ja majandusolukorraga tasakaalustada. Madalat inflatsiooni aga peetakse majandusele kasulikuks, see näitab arengut, kuid seda ainult siis, kui inflatsiooni laenude ja liisingute kõrge määraga kunstlikult liiga kõrgeks ei aeta. Inflatsioon soodustab rohkem uute ettevõtete teket ja annab neile paremad lootused hakkama saamiseks kui deflatsioon.