Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868)
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
helisid · Videonäide: http://www.youtube.com/watch?v=COKc3ktkjn4 Kasutatud materjalid · http://en.wikipedia.org/wiki/Jew's_harp · http://www.jewsharpguild.org · http://www.silkroad.com/newsletter/vol2num2/Harp.htm Tsitaat raamatust Hawk´s eye "Öeldakse, et naine on nagu parmupill: ta pole miski ilma keeleta ja teda peab suruma huulte vastu." (Burlington, I. 1884. "Hawk´s eye") Hiljem on sellel lausele lisatud, et alles siis on ta muusika sinu hingele TÄNAN!
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.........................................
Wolfgang Amadeus Mozart Ander Lõns 2014 Üldandmed 27. jaanuar 1759 5. detsember 1791 Viini klassikalise koolkonna esindaja ehk üks Viini klassikutest Helilooja ja pianist Suri 35aastaselt Elulugu Sündis Salzburgis 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu Omalkäel õppis ka viiluit ja orelit 5aastaselt komponeeris esimesed muusikapalad 6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile...
1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärdi haridus ja elukäik Arvo Pärt sündis Paides, kuid 3aastaselt asus ta ema ja kasuisaga elama Rakveresse. Pärt alustas muusikaõpinguid 7aastaselt Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Samuti alustas ta õpinguid Rakvere I keskkoolis. Kui ta selle kooli 1954. aastal lõpetas, alustas Pärt kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis Harri Otsa juures. Samal aastal, aga tuli tal astuda ajateenistusse Nõukogude armees, kus ta mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit. 1956. aastal, kui Arvo Pärt
suurkuju, kes väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. (1) Georg Friedrich Händel 3 1. KARJÄÄRI ALGUS Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Seal soovitati oma ande tõttu Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid
John Lennon & Yoko Ono John Lennon ja Yoko Ono oli vaieladamatult 20. sajandi üks tuntumaid ja meedias enim kajastust saanud paare. Nad mõlemad olid tulihingelised rahupooldajad ning tegid väga palju selleks, et luua rahu erinevate rasside ja rahvuste vahel. Nende kahe ühislaul ,,Give Peace a Chance" sai rahvusvahelise rahuliikumise hümniks. John Lennon oli poeet, laulja ja kitarrist, keda tuntakse ka kui Briti kultusbändi The Beatles juhina. John elas nooruspõlves koos oma ema ja isaga, kuid pärast isa jalgalaskmist otsustas Johni ema Julia, et ta ei saa poja kasvatamisega hakkama ning jättis ta oma õe hoolde. Kui John sai 16 hukkus ta ema autoõnnetuses. John pääses sisse Liverpooli Kunstikolledzisse, kuid peagi tüdines sellest ning hakkas üha enam huvituma muusikast. Lennon pani oma koolikaaslastest kokku koolibändi, millest kujunes välja The Beatles. 1962. aastal kohtus Lennon Cynthia Powelliga, kelle...
OLEG PISSARENKO & AIN AGAN Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on ...
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Pea...
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui...
järsud. Klahvi toonid osutuvad vahepeal isegi väga kiledaks kuid siiski suutis pianist selle pala nauditavaks teha. Teine etüüd oli üsna sarnase ülesehitusega nagu eelmine, kuid teema oli sootuks teine. Võrreldes eelmise etüüdiga on see voolavam ja kohati kurvameelsem ning dramaatilisem. Pianist Andrei Ivanovit on pärit Venemaalt ning on õppinud Peterburi konservatooriumis ja Vene Muudikaakadeemias Moskvas. Oma haridue tipul lõpetas ta Saksamaa Muusika kooli Karlsruheis. 1994 võitis ta Grand Prixi kuldmedali ning ta on saavutanud hea tunnustuse Venemaal, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Hetkel on ta ise õpetaja Peterburi Rimski- Korsakova nimelises konservatoorimus ning on sageli ka kohtunikuks rahvusvahelistel võistlustel Venemaal ja välismaal." Aastal 2001 mängis ta Kanada filmis ,,Glen Gould's reisid Venemaale aastal 1957 ", kus ta tõlgendas J. S. Bachi loomingut
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistek...
Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi
,,Rigoletto" Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Ker...
Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar" · Kantaat ,,Kalev ja Linda" · Praeguste meeskooride hümn ,,Meeste laul" · Segakooridele ,,Tuljak" (on ka rahvatants tehtud) · Naiskooridele ,,Ei saa mitte vaiki olla" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R
Klassikalise muusika töötlused popzanris ei või ja? Palju on tänapäeva muusikas töödeldud klassikalise muusika teoseid, kohati isegi ülemäära. Põhjus on vast sellest, et heliloojatel on inspiratsioon ammendunud ja nad kasutavad geniaalseid palasid ära, et muuta oma vaimusünnitis rahva lemmikuks. Klassikalise muusika häbistamine? Võimalik, kuid autorikaitse ei saa sinna midagi parata, sest need kuulsad heliloojad on ammu juba surnud, kelle pealt maha kopeeritakse. Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad, sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika zanri ja nö ,,sülitavad" selle peale, sest teosed on ikkagi ainult klassikaliseks otstarbeks
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
Käisin 16. detsembril Rahvusooper Estonia Talveaias kuulamas kontserti ,,Peegeldus". Esinesid Katrin Mandel(laul ja klaver), Peeter Rebane(kitarr), Raul Vaigla(basskitarr) ning Kristjan Priks(löökpillid). Kõlas dzäss ja bluus. Esitati 16 lugu, neist minu lemmikuks sai "Andestad". Laulja Katrin Mandel sai tuntuks 1988. aastal (siis oli ta nimi Katrin Aare), kui ta osales laulukonkursil ,,Kaks takti ette", saades seal publikupreemia ning jäädes jagama 2. ja 3. kohta. Katrin lõpetas Georg otsa nimelise Tallinna Muusikakooli laulu eriala 1996. aastal ja järgmisel aastal ilmus plaat ,,Teisel pool", esinejanimega Kate. Järgnesid Eurolaulu võistlusel osalemised Aivar Joonase lauludega ,,Perpetuum mobile", ,,Tulepuuhuulte luule", ,,Vee ja soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri k...
Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude
BIFFY CLYRO LIIKMED · Simon Neil kitarr, vokaal · James Johnston bass, vokaal · Ben Johnston trummid, vokaal AJALUGU · Esimene koosseis Screwfish 1995 · Läbimurre Glasgow-s 1997 · Esimene singel "Iname" 1999 ALBUMID · Blackened Sky (2002) · The Vertigo of Bliss (2003) · Infinity Land (2004) · Puzzle (2007) · Only Revolutions (2009) Biffy Clyro · "Mon the Biffy!" · Soti jalgpallur · Cliff Richardi pastakas kirjaga "Cliffy Clyro", millest joomasena sai "Biffy Clyro" · "Big Imagination For Feeling Young 'Cos Life Yearns Real Optimism" · Soome jalgpallur 17. sajandist Biffy Clyro esineb Tallinnas Rock Cafe's 26. oktoobril
1769. aastal asus W. A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina. Ta põlgas oma kolleege. Ta leidis tihti asju mille üle kaevata, nagu see kui tal tuli lauas istuda toapoistest madalamal, olles talle lubatud kokkadest laua ääres kõrgemal istuda. Mozarti järeleandmatus läks nii kaugele, et ta pidi 1781. aastal ametist loobuma. Edasi pidi ta hakkama saama iseseisvalt. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama. Viinis hakkas ta tegelema vabakutselise muusikaõpetajana , orelimängijana ja pianistina. Kuna Mozart oli Viini parim klaverimängija, siis kõigil tema esinemistel olid täissaalid. 1787. aastast töötas ta õukonna kammermuusikana. Seal elas ta 10 aasta ning sel ajal valmisid ka tema kõige geniaalsemad teosed. 4.augustil 1782 abellus Mozart Constanze Weberiga, kellega oli tal 6 last. Mitte ükski laps ei olnud abielus ning neil polnud ka järglasi. Pärast mõnd aega kestvat menu Viinis, sattus Mozart majanduslikesse raskustesse
Retsensioon "Svjata Vatra" Eelmisel teisipäeval käis meie koolis esinemas üks väga tore ansambel. Selle ansambli nimi oli ,,Svjata Vatra". Ansambel koosneb viiest inimesest , kahjuks aga meie kooli tulid ainult kaks neist. Üks ,,Svjata Vatra" liige oli pärit Ukrainast, tema nimi oli Ruslan Trochynskyi. Ta tuli kuus aastat tagasi Eestisse oma punkfolk-bändiga ,,Haydamaky" ja armus ühe tüdrukusse, ja jäi siia elama.Teise liige nimi oli Kulno Malva. Nad mängisid erinevatel pillidel. Kulno mängis akordiooni, torupille ja lalulis ka. Ruslan näitas meile Ukraina pilli, mille nimi oli trambita. Ta oli umbes kolm meetrit pikk , tehtud puust ja väga meeldiva ja huvitava häälega. Veel ta mängis trombooni ja duduki , mis olid väga kõva häälega. Ruslanil oli väga hea hääl ja ta vahepeal laulis igasuguseid laulu ja sellel ajal kui Kulno mängis pille , ta karjus ,,He...
Muusikaajalugu Oliver Vatsfeldt [email protected] 10. klass Kust saame teadmisi vana aja muusika kohta? · Oletusi saab teha kaljujooniste põhjal · Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on:
Lubati üllatusesinejat ja selleks oli Code One, kelle solistiks on Sirli Hiius. Nas esitasid Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi, näiteks "On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas". Nende koos esinemist ma nautisin, sest Code One on mulle alati meeldinud. Õhtu lemmikuks võin siiski lugeda Ott Leplandi ja tema lugusid. Mulle meeeldib Oti häälekõla, laulude sõnad ning muusika üldiselt ning plusspunkte teenisid muidugi mehed tänu sellele, et nad oskavad mängida klahvpilli. Meelsasti läheksin kontserdile, kus esineks meie 2009. aasta superstaar.
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusi...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
,,Metallica" Retsensioon Pühapäeval 18. aprillil 2010 käisin Saku Suurhallis vaatamas maailmakuulsat rokkmuusika legendi Metallica kontserti. Kuigi minu lemmik zanriks ei ole heavy metal, kuulan seda vahest, ja nautisin ka kontserti täiel rinnal. Metallica on USA heavy metal bänd, mis alustas oma tegevust 21. oktoobril 1981 ja tegutseb siiani. 1980. aastatel oli ta ülipopulaarne tõsiusklike hevirokkarite seas, alates 1991. aasta "Black Albumist" on ta liikunud mainstreami poole ja saanud üle kogu maailma väga tuntuks. Eestit on külastanud Metallica nüüdseks juba kolmel korral. 29. juunil 1999 ja 13. juunil 2006 anti kontserdid Tallinna Lauluväljakul. Kolmas kord külastas bänd Eestit 18. aprillil 2010, mil anti kontsert Saku Suurhallis, kuhu jõudsin siis ka mina. Eelnevatele kontsertitele ma kahjuks jõudnud ei ole. Metallica on müünud 57 m...
RETSENSIOON Paul Mauriat Orkestri kontsert 12. detsembril käisin Nokia kontserdisaalis Paul Mauriat Orkestri kontserdil, kus Eestis ainukese kontserdi andis Paul Mauriat orkester Jean-Jacques Justafre juhatusel. Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17- aastaselt. See oli dzässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' ork...
,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 3...
Kontserdi arvustus ,,Hullud otsivad sind" vol.5 ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2008 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2008 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg
Käisin 5. detsembril, pühapäeval kell 16.00 kuulama Niguliste kiriku orelipooltundi. Kirik oli gooti stiilis, sellel oli 3 löövi ning sammaste peal olid kunstiteadlase Villem Raami must- valged fotod. Päeval, kui seal käisin, oli kappaltar avatud. Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo. Tal olid pikad hallikaspruunid juuksed ning seljas oli hall kampsun. Esimene lugu oli Dietrich Buxtehude Preludium in C (BuxWV 137). Pala algas pika madala noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõms...
välja toonud peateema vaatamata sellele, et pool orkestril oli peateemast sõltumatu väga nootiderohke partii. Umbes 10 minutit pärast poeemi algust tuli sisse aga hoopis uus traagilise kõlaga karakter, mis täiesti märkamatult kasvas agressiivseks. Kuidas Sibelius niisugust märkamatut iseloomumuutust kirjutada suutis, on täiesti müstiline. Agressiivsuse kasvades tekkis aga see, mida ma kartnud olin. Volüüm oli laes ning kohas, kus muusika tegelikult nõudis edasi liikumist, polnud enam kusagile liikuda. Hetkel, mil tundus juba, et teos hakkab lõpule jõudma, tuli tagasi veel korraks rahulik iseloom, justkui loo alguse meenutamiseks. Viimased taktid teosest olid ikka väga vaiksed, mõnel teisel õhtul oleks võinud sel hetkel ka uni peale tulla. Peamine selle teose juures olid ikka karkterimuutused ning need ei kadunud kuhugi ka teose lõppedes. Rõõm oli kuulda, et ka ERSO oli sellele enim tähelepanu pööranud. Teosest
Õppis mängima aafrika trumme (Institute for African Studies at the University of Ghana) Balinese Gamelan Semar Pegulingan and Gamelan Gambang in Seattle, WA Studied Hebrew cantillation in New York City and Jerusalem, Israel. Steve reich Lõi paljudele filmidele lugusid (nt. Plastic Haircut) 1965 Esimene suurem teos ,,It' gonna rain" Kindlasti mõjutasid teda teised heliloojad nagu John Adams ja King Crimson ja ansamblid : Tortoise, Do Make Say Think jne. Steve'i muusika oli inspiratsiooniks tehno muusikutele Teoste iseloomustus Kasutas lindimuusikavõtteid, avastades sel kombel faasinihktehnika Tonaalne harmoonia Ühtlne rütm Oluline on hääl Tuntud teosed ,,Different trains" http://www.youtube.com/watch?v=wYnAQlK74A ,,Music for 18 Musicians" ,,The Desert Music" ,,Drumming" allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Reich http://www.boosey.com/pages/cr/composer/composer_main.asp?
Vana prantsuse lauluke P.Tsaikovski Klaveripalade tsiiklist "Lastealbum" JU vai-ki-nud on aas tais 6h-ti tae-va - kaar kuu h6-be - val-gust saadab ii - le Niiiid ma-ga sa, mu laps, niie ai-nult. kau-nist und ka loo-dus puh-kab u- nes-on ju maa ja vee. tiii hel-lalt pai-tab tuul siin i - ga p66- sast, puud ja peh-mes pe - sas 6i - ne tund. V6id ra-hus ui-nu - da, - ri - da ei sind hiii saa, su e - ma voo-di ui- nub viii - ke lin - nu - ke. Oci - ra-hus kdik,niiiid ui - nub maa on p2ii - ke mer-re-liii-nud sind ni.i...
Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( ho...
Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit.
FRANZ SCHUBER (Austria 1797-1828) Sündis Viinis muusikaõpetaja perekonnas. Kodus toimusid tal tihti muusikaõhtud ning siis kuulis ta esmakordselt Haydi, Mozartit ja Beethovenit. Ning see otsustas tema edasise saatuse, temas pidid saama helilooja. Ilus hääl ning hea nooditundmine viib teba Viini õukonna poistekoori, kust tal tuli lahkuda häälemurde tõttu. Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud
Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas.
J.Cage, G.Ligeti, P.Boulez 4. Millal ja kus tekkis minimalism? missugused on minimalismi 3 iseloomulikku tunnust? tekkis 1960ndatel keskel USA-s. Muusikalisdramaturgilise arenduse puudumine, algmaterjali nappus, heakõlaline konsoneeriv helikeel 5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja.
9./10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärineva...
Kontserdiretsensioon Mina käisin heategevuskontserdil, mis oli mõeldud laste ja naiste varjupaiga ,,Laurits" toetuseks. See kontsert toimus 14.detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentsiuse kirikus.Seal laulsid:Saaremaa meeskoor SÜM ning EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer.Dirigentideks olid Mari Ausmees ja Ester Soe.Kaasa tegid ka Muusikakooli Sümfoniettorkester koos dirigent Matis Männaga. Esimesena saime kuulda Saaremaa meeskoori SÜM, kes esitasid meile viis laulu. Esimene lugu ,,On meile antud lapsuke" oli üks väga ilus laul.Meloodia oli aeglane ning kurb,kuid viis oli meeldejääv ning ilus.Harmoonia oli huvitav.Teine lugu ,,See oli siis" oli juba võimsam.Mehed näitasid oma võimsaid hääli,mida oli hea kuulata, see lugu oli ka nende esitluses minu lemmik.Viies ehk viimane lugu nende esitluses mulle ei meeldinud, selleks oli ,,Sanctus". Harmoonia oli igav,ma ei saanud aru laulu sõnu...
IV osa Allegro Engelhardti (17541838) Marciale tütar.) o Klaverikontsert nr. 2 A-duur · 16 poloneesi I osa Adagio sostenuto o polonees As-duur assai · 21 nokturni II osa Allegro o nokturn-öömuusika nr.2 Es- moderato duur III osa Allegro deciso · 26 prelüüdi IV osa Allegro o Prelüüd nr 15 Des-duur animato "Vihmapiiskade prelüüd" · 2 sümfooniat · 27 etüüdi · u 90 laulu ja romanssi o Etüüd nr 10 c-moll
Hip-Hop Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2013 Hip-Hop Hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks;
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20. Sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juude külakeses elav mees, kellel olid sügavad filosoofiakalded. Ta üritab traditsi...
aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha. Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aastast 2001 olnud Eesti Muusika-ja Teartriakadeemia saksofonieriala õppejõud on osalenud edukalt paljudel erinevatel konkursidel. Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat
Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).
värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud Muusika Muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. muusika on värske, värviküllane Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Avardusid muusika tämbrilised võimalused Helilooja maalib helidega Claude Debussy (18621918) Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja
ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming
sõnum jõuab inimestele tänu tema lihtsa ja selgele häälele.Tema pillioksus on hea ning ilma pillis saateta poleks tema esitatavad laulud needsamad, mis need on pillisaatega.Tema esitus ja ka tema kaasesinejate oma avas kõigile helilooja mõtte maailma, kuna neid laule esitatakse lihtsalt, ilma keeruliseid instrumente kaasamata ja see jõuab ka kõige vähem muusikaliselt haritud inimesetele kohale.Tema muusika on üks lihtsamad ja paremaid eesti keelseid, mida ma kuulnud olen.Tätte esitlus oli erakordne ja orginaalne, sest Eestis puuduvad temaga samas stiilis laulvad konkurendid.Ta on loonud laulud merest ja inimestest ning esitab seda kõigile inimestele ka noorematele väga südamelähedaselt ning paneb kõiki kaasa mõtlema, kuigi on ka olemas inimesi, kellele tema looming ei meeldi ning väidavad seda olevat täielik jama
Retsensioon - Dub fx 1.Septembril toimus Rock Cafe-s Dub FX-i kontsert. Esinejateks olid Mr Woodnote (soojendusesineja) ja Dub FX ise. Dub FX on tänavamuusik Melbournest, Austraaliast. Tema kaubamärgiks on see, et ta ei kasuta oma esinemistel mingeid pille ega saadet, vaid kasutab ainult oma häält. Ta kasutab selleks ühte aparaati, mis salvestab need klipid ja jätab need kordama. Niimoodi valmistab ta enda laulule ka ise saate ja laulab sinna peale. Ta muusikastiil on hip-hop, reggae ja drum&bass. Ta sõber Mr Woodnote kasutab sama aparaati ja on ka tänavamuusik, aga lisaks kasutab ka saksofoni või flööti. Uksed avati kell 9, kontsert ise algas kell 10. Lavale astus Mr Woodnote ja ta oli seal 2 tundi. Peale seda, kell 12 astus lavale Dub FX ja oli seal kella poole 2-ni, siis ka kontsert lõppes. Leian, et soojendusesineja Mr Woodnote esinemine ei olnud kõige parem. Olen ta oskusi internetist vaadanud ja need ...
Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust. Balletti lavastaja, koreograaf ja kunstnik on Mai Murdmaa, kes on teinud suurepärast tööd. Nii Kaie Kõrb kui ka Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski on suurepärased tantsijad ja suudavad terve etenduse olemuse edasi anda. Balletti kaasaegsus ilmeb nii muusikas, tantsu kui ka kostüümides. Muusika uudsus on peamisel muidugi stiil. Vokaalne pool on küll tänapäevanses klassikalises stiilis, kuid löökpillidest taust on vägagi omamoodi. Samuti esitlusviis, mis oli lihtne: Juulu Lill lihtsalt kõndis enamik ajas laval ja laulis. Muidugi polnud muud vajagi, ülejäänud osa tegid tantsijad. Ka tants pole klassikaline ballett. Koreograafia koosneb eelkõige klassikalise balletti komponentidest, mis on segatud hoopis teistsuguse nüüdistantsu elementidega. Samuti on tantsijate
tutte nii teevad kõik. Kui tulles tagasi nüüd alguse juurde, kus saalis valitses pimedus. Oma kohtadele tuli sümfooniaorkester ja alustas ooperit instrumenaalse palaga, laval liikumist ei toimunud, kuid peale tormilist aplausi avanes kuldne nelinurk moodustades ümber terve lava raamistiku. Edaspidi toimus kogu lavaline liikumine selle raami taga nagu inimesed oleksid maali sees, harva tulid nad ka raami ette, ainult tagataust vahetus. Muusika hakkas mängima, kolm meest istusid puitlaua taga, veinipeekrid näpus ja kolm veinipudelit laual. Taustal, mis oli maalitud õhulise riide peale, oli näha mitmeid inimesi, kes pidutsesid suure laua taga. Üks härrasmees taustal suitsetas sigaretti ja kõik teised olid ülevas meeleolus. Tausta ees istusid Gugliemo, Ferrando ja don Alfonso. Gugliemol on seljas kuldsete kaunistustega pikk heleroheline kuub, mille all on oranzi tooni vest ja selle all
Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist. Lavastuses Tatjana osa mänginud Hayley Jean Blackburn on pärit Inglismaalt ja ta on sündinud 1986 aasta 5. aprillil
roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei pane ja iga kord mängib erinevat ja improviseeritud lugu. Keldid oli just tänu Bardidele
Muusika minu elus Olen muusikaga seotud igapäev ja põhimõtteliselt ka igal hetkel. Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb
Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882, vana kalendri järgi siis 5. juunil. Tema vanemateks olid Fjodor Stravinski ja Anna Holodovskaja. Tema isa oli Poola päritolu laulja, kes oli Maria teatri solist ja ema mängis hästi klaverit. Stravinski oli neljalapselises peres kolmas laps. Igor hakkas võtma klaveritunde 9 aastaselt. Kuigi pere oli muusikaga seotud, tahtsid vanemad, et Igorist saaks advogaat. Igor käis palju isaga teatris kaasas, millest sündis ka eluaegne kiindumus lavamuusikasse. Igor õppis aastate 1901-1905 aastani Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides muusikat. 1903. aastal hakkas Igor õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni, harmooniat ja orkestratsiooni. 1905. aastal ta kihlus oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nosenkoga ja nad abiellusid 1906.aastal. 1907. aastal sündis neile poeg Fjodor ja 1908. aastal Ljudmilla. 1908. aastal kirjutas ta teose ''Tulevärk'', mis oli pulmakingituseks Rimski-Kor...
aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Looming Glinka taotles oma loomingus rahvuslikkust. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg.
Madrid, Sydney ja New York. Quilter on sündinud Inglismaal Colchesteris ja tal on Leeds-I Ülikooli teadusliku kraadi aumedal. Ta alustas oma kirjaniku karjääri Greenwichis Londonis, kus ta elas 14 aastat, enne kui ta kolis Kanaari saartele. Seal asub ka ta praegune resitent. Peter Quilteri Boybandi on esitatud Londonis, Kaplinnas, Amsterdamis, Kopenhaagenis, Varssavis, Pärnus ja Bradislavas. Esitati viie laulja poolt vokaalset muusikat. Enamus lugude stiiliks ja zanriks on pop-muusika. Ajastu oli 90ndad. Kava oli ülesehituselt huvitav. Kostüümid olid ajastukohased ning näitlejad mängisid oma rolli väga usutavalt. Esinejad laulsid väga hästi. Kohati oli muusika liiga vali seega ei saanud hästi keskenduda hääle kõlale. Rohkem oli rõhku pandud näitlemisele kui laulude esitamisele. Andis tunda, et kõik ei ole proffesionaalsed lauljad. Kogu kooslus ehk nii näitlemine ja muusika kokku, on väga kõrgel tasemel. Kuid hinnates ainult muusikalist osa,
avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis
sujuvalt vaikne. Tempo on suhteliselt aeglane. Diktsioon on selge. Laul ,, Kuu on päike" on kiire rütmiga ning laulu heli kõrgus on väga muutlik. Diktsioon on selge. Mina arvan, et kui artist naudib laval olekut siis ta teeb selle esinemise võimsalt ära siis on ta ka tasemel ja seda nad ka olid, seda oli nende pilkudest näha kuidas neile meeldis vaadata rahvast karjumas ja kaasa laulmas see annab artistile väga palju juurde.Esitlust nautisin tõesti, sest see on ju hea Eesti rokk-muusika. Muusika mida teeb bänd Tanel Padar & The Sun on sageli kiire rütmiga palasid teinud , kuid on ka rahulikke laule nimelt ,, Täna öösel" ja ,, Üksinda üksinduses". Kuna teatsin mõnda laulu juba enne ja laulsin neid ka kaasa aga mõned olid päris võõrad , kuigi oli huvitav kuulda neid laule ka live's. Kui võrrelda seda kontserti teiste kontsertitega siis see oli nende kõrvalt üli võimas kui võimalik ma läheks sinna veel ja soovitaks ka
ma muutun sinu ees... Mul pole jõudu selleks, et päästa end... Ja milleks? Refr. Sellest, mis rõhub ... Võib-olla tõrksalt olen hoidnud tundeid paos... Kuid sellest hetkest põlen ja ainult sinu jaoks... Kas leitud lõõm on õige? Ei tea... Kuid loobun kõigest... Refr. Sellest, mis rõhub ... 19 Muinaslugu muusikas Alice Feuillet, tõlkinud Raimond Valgre / Raimond Valgre Heli Lääts Kõik, mida mulle ütlesid tol õhtul, kui muusika mu hinges kõlab see... Nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun, meenud sina minule. Üht muinaslugu muusikas ma kuulen ja sina seisad unelmais mu ees. Ning laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma mõlemasse armund. Teeb muusika mind vahel kurvameelseks ja süda on nii tulvil igatsust, et laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma teisse armund. Olla nii ei või, kuigi seda räägivad kõik kas tõesti on siis mõttetu see, kui igatsed kuud, mis särab läbi öö?
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980
Muusikatööstus ja äri 1. Muusikatööstus on tööstusharu, mis tegeleb muusikateoste, muusikasalvestiste ja kontsertesituste müümisega. Muusikatööstuses osalevad kõik muusikud, plaadifirmad ja muud muusikaga tegelevad isikud ja firmad. 2. Kõige rohkem teenib muusika müügist kauplus. 3. Autorite loomingut on vaja kaitsta, sest kui looming oleks tasuta kättesaadav kõigile kes seda soovivad jääks autoritel saamata tulu loomingu eest ja igaüks meist tahaks saada palka tehtud töö eest. 4. Autorikaitse ühingudte peamiseks ülesandeks on väljastada litsentse neile, kes soovivad muusikateoseid kasutada. Näiteks: raadiod, kontsertide korraldajad, kinod jne. Autorikaitseühingud seisavad autorite õiguste eest. 5
Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" . 7 6. Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud.
Kool OTT LEPLAND Referaat Koostaja: Nimi Klass 2013 Ott Lepland Ott Lepland (sündinud 17. mail 1987 Tallinnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari"kolmanda hooaja võiduga. Aastal 2012 esindas Ott Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul "Kuula" saavutas 6. koha. Laulmisega on Ott tegelenud varajasest east peale. Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti: "Oti suvelaulud", "Oti jõululaulud", "Ott ja valged jänesed" ning "Ott ja sõbrad". Ott Lepland on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis popjazzlaulu ning samuti käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad...
annaabi.ee 
