Retsensioon (0)

Retsensioon
Märtsikuus Võru kultuurimajas kuulasin meile kõigile tuntud superstaari Otti ning noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal - kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel „Keskkoolimuusikal“ peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud.
Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: „Nädalalõpp“, „Mälestused“, „Kaugele siit“ ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul „ Mälestused“, sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele olid kõrged nind pidin veidi pettuma. Koidu laulud meeldivad endiselt, ikka kuulan neid kodus arvuti ees istudes , kuid kui ta esineb kuskil laval, siis enam ma pole temast vaimustuses. Sest tegelikult ta pole minu jaoks nii super laulja, minu arvates ei oska ta laulu sõnumit piisavalt hästi edasi anda. Ta rohkem tantsis laval kui laulis , kuid ühtki halba sõna pole mul öelda teiste bändi liikmetele , sest nende kitarrimäng ja trummipõrin olid kõlavad ning nauditavad. Võrreldes teda Ott Leplandiga, siis eelistan ma kindlasti superstaari.
Ott meeldis mulle juba superstaari saates ning ka muusikalil, kuid nüüd teda uuesti nähes mõistsin, et ka mina võin pidada ennast tema fänniks. Tema laulud, tema hääl ning kindlasti välimus- kõik on super . Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud: „ Otsides ma pean su jälle leidma“, „Süte peal sulanud jää“, „Läbi öise Tallinna“, „Sinuni“. Lemmiklauluks on „Läbi öise Tallinna“, sest selle laulu sõnadega meenuvad mul nii mõnedki toredad mälestused. Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna. Kuna tal endaga kaasas esinemisel polnud Lenna Kuurmaad, siis laulu „Sinuni“ esitas ta klaveril , kuid ilma Lennata . Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud.
Nii Toome kui Lepland oskavad mängida klaverit ning nad näitasid meile ka oma oskusi. Nad astusid lavale ka koos, kus Ott laulis Koidu laule koos solistiga. Lubati üllatusesinejat ja selleks oli Code One, kelle solistiks on Sirli Hiius. Nas esitasid Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi, näiteks "On küll hilja ", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas". Nende koos esinemist ma nautisin, sest Code One on mulle alati meeldinud.
Õhtu lemmikuks võin siiski lugeda Ott Leplandi ja tema lugusid . Mulle meeeldib Oti häälekõla, laulude sõnad ning muusika üldiselt ning plusspunkte teenisid muidugi mehed tänu sellele, et nad oskavad mängida klahvpilli . Meelsasti läheksin kontserdile, kus esineks meie 2009. aasta superstaar .