Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paul Mauriat Orkestri kontsert (0)

1 Hindamata
Punktid

Retsensioon
Paul Mauriat Orkestri kontsert
12. detsembril käisin Nokia kontserdisaalis Paul Mauriat Orkestri kontserdil, kus Eestis ainukese kontserdi andis Paul Mauriat orkester Jean- Jacques Justafre juhatusel .
Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17-aastaselt. See oli džässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Džässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi - ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier ', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks.
Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma parimates kontserdisaalides, selle plaate müüdi miljonites - niisugune kuulsus ei ole enne ega pärast osaks saanud ühelegi estraadi- ja sümfooniaorkestrile. Paul Mauriat kirjutas elu jooksul üle 150 instrumentaalpala ja laulu. Nende meloodia tunneb publik ära juba esimestest akordidest.
2005. aastal andis maestro oma orkestri üle andekale kolleegile - muusik Jean-Jacques Justafrele. Paul Mauriat' orkestriga on lahutamatult seotud selliste filmide nagu „Cherbourgi vihmavarjud ", „Ristiisa" ning „Mees ja naine" saatemuusika, samuti mitmed teised unustamatud meloodiad.
Selle kontserdi meeldejäävam lugu on „It’s, Oh, So Quiet“. Laulja esitas seda nii hingest, et see ei saanud mitte tähelepanuta jääda. Erinevalt enamustest lugudest oli seal ka vokaal juures. Seda lugu on varem teiste seas esitanud ka Bjork ja Betty Hutton.
Ma soovitaks seda kontserti kõigil vaatama minna, sest see mõnes mõttes suhteliselt sarnane Glenn Milleri orkestri kontserdile, kuigi showd ja nalja oli vähem. See eest oli aga laulja täiesti imeline ja tegi kõik puudujäägid show osas tasa.
Paul Mauriat Orkestri kontsert #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mriarhmgi Õppematerjali autor
Retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun