50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elonora
Õppematerjali autor
Claudio Monteverdi Jaan Hellermann Gert Vahemäe GIII Claudio Monteverdi (1567-1643) Elulugu • Sündis Ceremonas (linn Itaalias) • Claudio oli pere viiest lapsest vanim • Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister (orkesteri õpetaja) • Ta laulis ka kirikukooris • Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587. aastaks avaldas vaimuliku madrigalide kogumiku • 1602. aastal töötas muusikajuhina
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin.
nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid
Heinrich Schütz (8. oktoober 1585 Köstritz 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt.
traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. Claudio Monteverdi (1567-1643) on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muusika on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris.
aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613
aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid