Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti ...
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
FOTOSÜNTEES http://www.youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ Koostas Kersti Veskimets Vaata kogu fotosünteesi FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik Laulame 8 minutit valgusstaadiumis t Laulame 6 min p imedusstaadiumi st süsinikdioksiid vesi Laulame: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related Üldvõrrand: 6H2O + 6CO2 C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus ...
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad...
Kuidas tekkis elu Maal? Planeet Maa tekkis umbes 4,53 miljardit aastat tagasi ning vanimaid elus organisme on leitud vanuses 3,5 miljardit aastat. Seega pidi elu tekkima selles ajavahemikus. Teadlased pidevalt vaidlevad, et millal ja kuidas on elu tekkind, kuid täpset vastust ei tea mitte keegi veel. Teadlased on välja pakkund mitmeid erinevaid varjante, kuidas elu maal võis tekkida. Üheks teoorjaks on, et see tekkis täiesti juhuslikult. Nimelt kuumaveeallikad, mis olid täis aminohappeid ja need molekulid võisisd põrkuda kokku üksteistega miljoneid aastad, kuni lõpuks ideaalne kombinatsioon lihtsalt juhtus ja sealt edasi hakkasid arenema erinevad organismid. See teooria on nagu loteriimäng, et väga väike võimalus, et nii sai juhtuda, aga äkki juhtuski nii ja planeet maa nn võitis peavõidu. Teine teooria on selline, kus elu on pärit kuskilt mujalt ja selle tõid meile meteor...
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
BIOLOOGIA KORDAMINE- ONTOGENEES 2. Miks on meil vaja mitoosi? Too näiteid. Mitoos on raku jagunemise protsess. Mitoosi on vaja kasvamiseks, haavade parandamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. 3. Mitoosi faasid. Mitoosi faasid on: I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taas...
Fotosüntees, hingamine 8. klass Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Fotosüntees on valguse toimel toimuv keerukas mitmeastmeline protsess. 6CO2 + 12H2O = vaheetapid = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Õhust CO + mullast vesi H O = glükoos + vesi + hapnik O 2 2 2 Protsessiks on vaja süsihappegaasi (CO ) ja vett (H O) ja energiat (valgus) 2 2 • Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: • valguse tugevusest • süsihappegaasi konsentratsioonist õhus • taimede varustatusest vee ja mineraalainetega • taime seisundist • temperatuurist • lehe vanusest • taimeliigist...
SÄÄSK KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Pistesääsklased Birgit saar 8b ARENG Sääsed kuuluvad kahetiivaliste alla, keda on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz) ● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Ela...
Päevalill 2016 Pilt 1 Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuu...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Genitaalherpes 9.klass Saskia Sõrmus, Tamur Hans Terve Juhendaja: Merle Soots Vaida, 2016 Mis haigusega on tegu ● Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Millised on sümptomid ● Sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas ● Palavik ● Valud lihastes ● Lümfisõlmede suurenemine Kuidas vältida genitaalherpest ● Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine. Haiguse tagajärjed ● Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. ● Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel. ● Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Kasutatud kirjandus ● http://www.derma.ee/articles.php?id=66 ● http://static.inimene...
Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomid...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesi...
Vahemere dieet Mis on Vahemere dieet? Laialt levinud Vahemerd ümbritsevates maades. ● Ei kujuta endas karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950-1960ndate Vahemere maade toitumis-ja elustiili. ● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned Alkoholi tarbida mõõdukas koguses, veini juua einete kõrvale Piimatooteid tarbida mõõdukalt, aga laias valikus Tulemused Mõjub kehakaalule Vähendab südamehaiguste riski Naistel aitab ennetada rinnavähki Kasutatud materjal ● http://naine24.postimees.ee/3329647/oluline-pohjus-miks-naised-voiksid-vahe mere-dieeti-proovida ● http://o.coloter.com/teema/diabeet/vahemere-dieet-mudel-eurooplastele ● http://www.kaalus...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähti...
Hemofiilia Karl Hendrik Bachmann Rocca al Mare Kool, 2016 Sissejuhatus ● Verejooks liigestesse ja pehmetesse kudedesse ● Haavade pikaajaline veritsemine ● Veritsustõbi ● Ühe või mitme hüübimisteguri puudus ● Kromosoomihaigus ● X-kromosoom Hemofiilia A ● Klassikaline hemofiilia ● VIII hüübimistegur ● X-kromosoom ● 80% Hemofiilia B ● X-kromosoom ● 20% ● IX hüübimistegur Hemofiilia C ● Autosoomid ● XI hüübimistegur ● Euroopas ja Ameerikas vähe tuntud Ravi ● 3 raskusastet ● Raske - <1% ● Mõõdukas – 1-5% ● Kerge - >5% ● Puuduva hüübimisteguri konsentraadi süstimine veeni. ● Harjutused õrnematele kohtadele. Allikad ● https://www.kliinik.ee/static/files/082/hemofiilia.j pg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Autosoom ● https://en.wikipedia.org/wiki/Haemophilia ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hemofiilia ● http://inimene.ee/h/hemofiilia ...
Tuulerõuged Sissejuhatus ja ülevaade Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae- zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võ...
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka meie toitumisharjumused ja elustiil. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu eest" või "elu poolt". Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul ...
Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuid...
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor........................................................................................
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see täh...
Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Rühm 12 Juhendaja:Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Puiduõli Pinotex Wood Oil Vahaõli Herdins Paadilakk Celco Yacht, läikiv Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil Pinotex Wood Oil on puidukaitseõli uute ja varem puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 2...
TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
Rahvatervis Tubaka tarvitamine Kooliõpilaste tubaka tarvitamine 1. Eestis suitsetab 22% täiskasvanust elanikkonnast. Suitsetavad rohkem mehed, naised kaks korda vähem. Uuringud näitavad, et ka rasedad naised suitsetavad (2014. a. 7,5%). Suitsetamine raseduse ajal põhjustab 14% enneaegseid sünde, 30% alakaalulisi beebisid, kes kõik sünnivad nikotiinisõltlastena 2. Tõsine probleem on koolinoorte seas: esimesed sigarettid jäävad vanusesse 12. a. Kuid kõigest 8% jäävad suitsetama edasi, 92% jätavad järele. Poisse jääb igapäevaselt suitsetama rohkem kui tüdrukuid. Tüdrukud on aga rohkem huvitatud vesipiibust kui suitsust. Kuid ka see tendents on hakkanud aastatega vähenema. Poiste seas on populaarsem huuletubakas. Uueks tendentsiks on aga e-sigarett, mida on tarvitanud 33% 11-15. aastastest õpilastest. Tu...
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad liha...
SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult: oksendades. lah...
SALMONELLOOS 2016 Mis on salmonelloos? ■ Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust. ■ Salmonelloosi nakatutakse suukaudselt. Haigustekitaja ■ Haigus tekitajaks on salmonellad, millel on üle 2500 serotüübi. ■ Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Levik ■ Levib inimeste (haige, paranev, bakterikandja), kanade, kalkunite, veelindude, sigade, veiste ja erinevate lemmikloomade kaudu. ■ Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes. ■ Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Avaldumine ■ Salmonella puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. ■ Nähud püsivad 4-7 päeva. ■ Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused. Ravi ■ Organismis ei või tekkida...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer – polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad krom...
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad inva...
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe ...
Järvede taimed Koostajad: Mark Överus ja Rene Tõnissoo VI klass Järvede taimed jagunevad Kaldataimed Kaldaveetaimed Ujulehtedega taimed Veesisesed taimed Vetikad Kaldataimed Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik. Nende juured on niiskes mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk...
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid oma senist elustiili korrigeerima, sest vaatamata arsti nõuannetele ja väljakirjutatavatele ravimitele on esmatähtis siiski patsient ise ja tema motivatsioon juhtunust järeldusi teha ja nende alusel muutused ka ellu viia! KUIDAS SAAKSID ISE INFARKTI ENNETADA? · Jälgi oma kaalu. · Ära ...
Bioloogia olümpiaad Viud Hiireviu tunneb enamasti hästi ära laia valge rinnavöödi e. Pudipõlle järgi. Herilaseviul on üks tume lai vööt saba tagumises otsas ning kaks esimeses. Taliviu saba on ühtlasem ja tagaosas üks tume vööt. Hiireviu on levinuim röövlind Eestis. Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel. Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd. Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel. Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevade...
→
Mumps Parotitis epidemica Ülevaade · Levib piisknakkusena · Põevad tavaliselt lapsed ja noorukid · Ravi on sümptomaatiline,haigus kuulgeb enamasti healoomuliselt,kuid võimalikud on tüsistused. Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat ) · Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletiku ja kestavad 3- 4 päeva · Palavik · Süljenääre valulik,paistes · Neelamine valulik · Võib olla nii ühe- kui kahepoolne · Mumpsi tüsistus meningoentsefaliit (peaaju kestade põletik) · entsifaliit ( peaaju põletik ) · Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme,kilpnäärme või rinnanäärme põletik · Kui nakatukse raseduse 1 kolmandikul,võib tekkida abort või loot...
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide hele...
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus variee...
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga RAVIVÕIMALUSED Bakteriaa...
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastas...
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohasel...
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonna...
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukin...
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi ...
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldi...
PÄEVALILL Merily Luik Annika kartsepp Krislin Soon PÄEVALILL (Helianthus) Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatataks...
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos …………………………………………………………………....
SOS-pillid SOS-pill... ...ehk “hädaabipill”, “järgmise hommiku pill”. Need pillid on mõeldud eelkõige hädaabiks juhul kui näiteks igapäevase rasestumisvastase pilli sissevõtmine ununeb, kondoom puruneb või eksisteerib rasedaks jäämise hirm mõnel muul põhjusel. Toimivad nad tõhusalt ka siis, kui neid manustatakse 72 tundi pärast seksuaalvahekorda. Siiski, mida varem neid kasutada, seda tõhusam on hädaabipillide toime. SOS-pillid ei ole esmavaliku meetod rasedusest hoidumisel! Vanasti sisaldasid SOS-pillid palju östrogeeni, mille tagajärjel naine muutus rahutuks ja rinnad muutusid valulikuks. Kuid nüüd sisaldavad need peamiselt ainult progestiini. Müüdid SOS-pillide kohta ● Seda on raske osta - SOS-pilli ostmiseks ei lähe vaja retsepti ja see on kättesaadav kõikidele. ● Sa tunned end peale selle võtmist väga halvasti - Ekspertide sõnul pole nende esinemine sagedane ja tavaliselt on need leebed. Peale SOS-pilli võtmist võid tund...
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus – on organismide salvestaja, asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA’st Lookus – kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Allel – on geeni teatud vorm Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avatud Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus – tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli ( vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus – ühe tunnuse määrab ära üks geen Polügeenne tunnus – ühe tunnuse määrab ära palju geene. Genotüüp – on organismi kromosoomides olev kõigi geenide kogum Fenotüüp – on organismi kõigi avaldunud tunnuste kogum Genofond – on liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Homosügootsus – ühe geeni samad alleelid, mõlemad dominantsed (Tähis...
halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus.
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus avastati 1950ndatel Paapua Uus-Guinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. H...
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad ...
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valku...
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuh...
K U IV N AHK NN AL A M E TS , H E N ET KO B AK , KONSIN,, TII NA SE MM, M ADEA PIRET O K A L A M Ä G I, SII M SIM RE MARG MIKS TEKIB KUIV NAHK? • NIISKUSE VÄHENEMINE NAHA PINDMISTES KIHTIDES. • NAHAPÕLETIKUST TINGITUD KAITSE PUUDULIKKUS. • NAHA KESTEV ÄRRITAMINE (NT.VILLASED RIIDED PALJAL NAHAL) JA NÜHKIMINE, TRAUMEERIMINE MILLINE NÄEB VÄLJA KUIV NAHK? • KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT • VAATLEMISEL PUNETAV, TUHM, HELBELINE, KIHILINE, KUIVADE VALKJATE LAIKUDEGA, PRAGUDE JA ISEGI LÕHEDEGA • KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KES ON OHUSTATUD KUIVA NAHA TEKKIMISEST? • EAKAD INIMESED – NAHA VANANEDES RASU-JA HIGINÄÄRMETE AKTIIVSUS LANGEB, VÄHENEB NAHA TRIGLÜTSERIIDIDE JA STEROOLESTRITE SISALDUS • ATOOPILIST DERMATIITI PÕDE...
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril kesk...
annaabi.ee 
