Genitaalherpes (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

GENITAALHERPES

valkjat vesist voolust. Urineerimine võib olla valulik. Kubeme lümfisõlmed võivad olla suurenenud. Diagnoosimine: Tavaliselt diagnoositakse haigus kaebuse v vaatluse alusel. Vajadusel võetakse ka vereanalüüs antikehade määramiseks, mis võitlevad viiruse vastu. Ravimisvõimalused: Ägeda esmase genitaalherpese puhul kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid ravimeid, mis lühendavad haiguskestvust ja piiravad haiguse laialdasemat levikut. Kuna genitaalherpes põhjustab sageli tugevat ja teravat valu, siis võib kasutada valuvaigistavaid tablette. Võimalik on ka haaratud ala paikne tuimestamine lokaalse valuvaigistiga. NB! Viirust ei ole võimalik organismist eemaldada ja ta jääb püsima koguks eluks Ennetamine: Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine.

Organismi immuuns?steem

8

doc

LIHTHERPES JA GENITAALHERPES

Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis ­ nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks.

Aktiviseerivad tegevused

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest. Tavaliselt esimene haiguse episoood on kõige väljendunum ja kestab kauem( ~20 päeva). Esineb palavik,lihasvalulikkus. Välissuguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmase haigestumisega võib kaasuda emakakaelapõletik, mille tõttu võib erituda valkjat vesist voolust. Urineerimine võib olla valulik. Kubeme lümfisõlmed võivad ollasuurenenud. Korduv genitaalherpes kulgeb tavaliselt vähesemate lööbeelementidega. Palavik ja üldnähud puuduvad. Enne villide teket võib esineda kihelus, sügelustunne. Hiljem tekivad koorikud. Paranemisprotsess kestab tavaliselt 10 päeva. Esimesed 4 päeva on viiruse eritumine ja nakkuse edasikandmise võimalus partnerile kõige suurem. Mõnikord võib genitaalherpes kulgeda ebatüüpiliselt. Võib esineda limaskesta punetus ja lõhenemine ning patsient ega arst ei pruugi haigusest olla teadlikud

Meditsiin

38

docx

Seksuaalkasvatus

Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ

Seksuaalkasvatus

58

pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia

39

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia

86

pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)