10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mihkel1182
Õppematerjali autor
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul
Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Kuid mida varem seda tüüpi haigus avastatakse, seda suurem on eduka ravi võimalus Söömishäiretega isikutel ei ole probleeme ainult söögiga. Need on pigem isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Võimalikud põhjused võivad olla pingestatuse tunne, elu poolt rööpast väljalöömine või saamatuse tunne. Söömishäire on tavaliselt katse suunata oma elu ja leevendada pinget, viha ja ärevust. (Söömishäired, www.hm.ee) Briti suurima toitumishäirete ühingu sõnul mõjutavad söömishäired saareriigis ligi miljonit inimest, kellest tervelt 20% on mehed. Söömishäirete all kannatavate meeste arv on 10 aastaga tõusnud 66% (Toitumishäirete all kannatavate meeste osakaal tõuseb pidevalt, www.forte.delfi.ee, 18. juuli 2011). Kirsti Akermanni on oma doktoritöös leidnud, et Eestis
aastased naised · 80% lastest on enne 4.klassi jõudmist pidanud dieeti · Rohkem kui 50% 915 aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieetpreparaate või lahtisteid · 2 naist ja 1 mees viiest annaks 35 aastat oma elust ära , et saada vastutasuks sooditud ideaalkaalu. · Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel . · Küsitluste järgi on koguni 50% Eesti keskkoolitüdrukutest alakaalulised! Oma kaaluga on aga rahul vaid 31% tüdrukutest. Ja kaalust soovib alla võtta 35% alakaalulistest ning 82% normaalkaalulistest tüdrukutest! Eestiski pöördub üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti tüdrukuid.
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust
Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid. Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad. Tapeline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi. Esmakohtumisel puma arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud. Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist. Kes meist ei oleks proovinud rannahooajaks valmistudes
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid