Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sääsk (0)

1 Hindamata
Punktid

SÄÄSK
KLASS: Putukad
SELTS:  Kahetiivalised
SUGUKOND: Pistesääsklased
Birgit saar 8b
 
 
ARENG
Sääsed  kuuluvad  kahetiivaliste  alla, keda 
on maailmas 125 000 liiki
Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja 
eristatava etapi oma  elutsükli  jooksul:

 muna

vastne

  nukk  

 valmik
 
 
PALJUNEMINE

  Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab 
isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul 
erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz)

Munade  valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks 
nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. 

Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud 
toituvad ning  munevad  uuesti. 

Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve 
suve.
 
 
ELUVIIS
Sääsk on tilluke  kahetiivaline  putukas, 
kärbse ja      parmu sugulane.

Harjumuspärane eluviis: Elavad 
parvedena.

Sääski tuntakse kogu maailmas 
vereimejatena.

Maitset   tunnevad  sääsed kõige paremini 
esijalgadega, kus on palju tundlikke 
maitsekarvakesi.
 
 
    
TOITUMINE

Verest toituvad aga vaid emased sääsed, isased 
imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti 
kahjutud.

 Emased sääsed ksutavad verest saadud valke 
munade arengus.

Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni 
kolm kord rohkem verd.

Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast 
paaritumist.

Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse 
sülge koos vere hüübimist vältiva ainega.
 
 
Sääsk ja inimene

Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi 
surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja 
malaariat. Malaariat levitavad  troopikas  esinevad 
hallasääsed (Anopheles).

Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et 
malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, 
kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel 
aladel.  

Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 
miljonile inimesele.

Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i.
 
 
VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU

Troopikalistes 
piirkondades püüavad 
inimesed sääskedega 
toime tulla, 
kuivendades nende 
koorumispaiku ja 
kasutades 
putukamürke, ent 
harilikult pole sellest 
kõigest abi.

Meie kaitseme end 
sääskede eest pannes 
 
 
katmata kehale 
kreeme või pihusteid, 
mis kahjustavad 
putukate 
haistmismeeli.
Isane sääsk
 
 
Emane sääsk
 
 
Sääsevastsed
    Sääsevastne                                 Sääse nukk
https://www.youtube.com/watch ?
feature=player_embedded&v=wFfO7f8Vr9c
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Sääsk #1 Sääsk #2 Sääsk #3 Sääsk #4 Sääsk #5 Sääsk #6 Sääsk #7 Sääsk #8 Sääsk #9 Sääsk #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BirgitSaar Õppematerjali autor
Bioloogia ettekanne, mis räägib sääskedest. Kes nad sellised on? millejaoks nad kasulikud on? mis vahet on emasel ja isasel sääsel, ning kuidas neid eristada?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun