.........................................................................................10 Toiduinfektsioon.................................................................................................................. 10 Helmintoos...........................................................................................................................10 Helmintooside vältimine..................................................................................................11 5 SALMONELLOOS............................................................................................................... 12 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 12 Sümptomid...........................................................................................................................12 Diagnoosimine.........................................................................................................
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATU
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia
Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud
....................................14 ..................................................................................................................................................14 Tuulerõuged............................................................................................................................14 Mumps....................................................................................................................................15 Salmonelloos............................................................................................................................17 Kokkuvõte:........................................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus:..........................................................................................................................20
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos
Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos
Kõik kommentaarid