TUTKAS (0)

TUTKAS  
Philomachus pugnax 
1 kategooria liik
 Rahvuspärased nimed:
Sopakukk
Tapakikas
Rookukk
Karjamaa   kana
 
  Kehapikkus : 25- 30 cm.
 Tiivaulatus: isastel 18- 19 cm, emastel 
14- 16 cm.
  Kehamass :  isastel 180 grammi, 
emastel 110 g.
Isaslind :
  Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, 
mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta 
mängu ajal laiali ajab.
  värvilt on need suled : mustad, valged, 
punased, vöödilised või  nende värvide 
kombinatsioon
  Nokk  ja jalad on isastel siis oranžid.
Emaslind
  kevadsuvel on saledad,  erksa  laigulise 
sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja 
rinnaga
 Jalad oranžid, nokk tume
Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, 
Aastaringselt  on tiibadel  kitsad  valged  vöödid  
ning sabaosas olevad valged küljed on hästi 
nähtavad.
Noorlinnud  on sügisel kollaseservalise sule 
mustriga. 
Häälitsevad üliharva
TOITUMINE
  Selgrootud  loomad
 Harva taimeseemned
ELUPAIK
  Eelistab rikkaliku taimestikuga 
merelahti ja siseveekogude kaldaid.
  Pesa on maapinnalohus, mis on 
kõrtega vooderdatud ja paikneb 
enamasti  tihedas  rohus.
 Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks 
on Emajõe jõgikond, aga 
põhiliselt on levinud Lääne ja 
Põhja-eesti rannavööndis või 
ranniku lähedastel aladel.
  Matsalu  ja Kasari lahe ümbrus, 
 Saaremaa rannikuniidud
 RÄNNE
• Tutkas pesitseb Euraasia 
tundravööndis  ja parasvöötmes 
ning talvitub Lääne-, Ida- ja 
Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja 
Lõuna-Aasias
• Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja 
lahkuvad  juuni alguses. 
•  Sügisränne algab juuli lõpul ja  viimased  
isendid lahkuvad septembris
•  Kevadisest saabumisest alates kuni juuni 
keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja 
peavad kõrgematel kühmudel või kraavide 
kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata 
osa pesade ehitamisest ja paaritades iga 
ettetuleva emaslinnuga
  Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning 
pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või 
pruunitaolist tumepruunide laikudega muna.
•  Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku 
hundsuled välja  langema  20. juuni paiku ja juuli 
alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja 
kaklemast lahkunud.
•  Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed 
noored linnud ja algab ka emaslinude  sulgimine  
ning peale seda algab salkade moodustamine ja 
sügisene  hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni.
• Vaenlasteks  röövlinnud  ja väikesed 
kärplased.
 Tutka  kaitseks on loodud 
tegevuskava aastateks 2010- 2013.
 Eesmärk on liigi säilitamine eestis 
haudelinnuna.
 Eestis on säilinud tutka asurkonna 
suurus on 10- 30 paari pesitsevat 
emaslindu
 Arvukuse languse põhjuseks on 
niitude kadu, intensiivne 
põlluharimine-  väetised  ja tugev 
karjatamis koormus
Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 
2003–2007.
Erineva suurusega tähised  märgivad  kindlat (suurim), tõenäolist ja võimalikku 
pesitsemist
Elupaikade taastamist ja hooldamist 
korraldavad  Keskkonnaamet  ja RMK.
Abinõud oleksid: 
1.  Niita luhtasid ja hoida võsastumast 
soonekohti
2. Taastada rannaheinamaid
3. Tutkale sobivates kohtades mitte 
alustada niitmist enne 10. juulit
4. Teha korda siselahe äärsed roostiku 
servaalad
2013. aastal hinnatakse  seniste  
tutka kaitseks rakendatud 
meetmete tõhusust ning vajaduse 
korral koostatakse uus 
tegevuskava.
KASUTATUD MATERJALID: 
1.  http://www.llk.ee/galerii/photo.php ?
photo =675& exhibition =30&ee_lang=e
st&u=525865,834
2.  http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHIPUG2.h
tm
3.  http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?la
ng=est&id=172721&rank=70&id_puu=172721&
rank_puu=70
 
4.  http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/ar
tikkel943_931.html
5.  http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-93
20/Tutkas-sai-kaitseks-tegevuskava
6.  http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/ac
tion =preview/id=1144766/tutkas+14102010.
PDF
  
   AITÄH  KUULAMAST !
                                             Koostaja : Sandra  Kaasik
                                                                               
jaanuar 2013

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20