Valgevene majandus (4)

Valgevene põhiliseks plussiks on soodne
geograafiline asend,
Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja
majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud
tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud
ning suhteliselt madal kuritegevuse määr.
Pindala on 207 600 km2
2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9
671 400 inimest.
Tihedus on 47 in/km2 kohta
Keskmine eluiga on 70,2 aastat
Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4
72% rahvastikust räägib vene keeles
Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel,
Hrodna, Mahilou ja Viciebsk.
Valgevene majanduse peamine haru on
tööstus, peamiselt masinatööstus,
metallurgia aga ka sõjatööstus.
Valgevene peamised tootmisharud on
traktorid, veoautod, mootorrattad,
televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja
tekstiil.
Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik
vara. Kuid sageli mõjutvad saastet
naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi
Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta
väga reostunud
40% joogiveest ei vasta nõuetele.
Teisteks looduslikeks varadeks on metsad,
turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti,
dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja
savi
Alates 19601990a. on elektrienergia
tootmine tõusunud peaaegu 11 korda.
Üleliidulise tähtsususega
põllumajandusharud on piimaja
lihakarjandus, kus peetakse veiseid, sigu ja
kodulinde ning lina ja kartulikasvatus
Valgevene võib jagada kolme põllumajandus
piirkonda :
1.Põhja, kus kasvatatakse lina, rohtu ja
kariloomi.
2.Kesk, kus kasvatatakse kartuleid ja sigu.
3.Lõuna, kus asuvad karjamaad,
kasvatatakse veiseid ning kanepit.
Suurem osa Valgevene maastikust katavad
metsad . Kõige suurem mets Valgevenes on
Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5%
Puude aasta keskmine juurdekasv
Valgevenes on 30,3miljonit m3.
Valgevene metsad pole ainult taastuv
tooraine ja energia, tal on veel:
Oluline keskkonnamõju
Mitmekesine maastik
Rohkem, kui 60% Valgevenest on
okasmetsa.
Kõige levinum puiduliik on mänd.
Teistest liikidest on näiteks, kask, lepp ja
tamm.
Paikneb Poola ja Valgevene piirialal.
Pindala on 1200km2.
Bialowiea laas on nime saanud
Kamjanetsis paikneva 13. saji lõpul
püstitatud piiritorni järgi.
Kalanduse osakaal Valgevenes on
tähtsusetu, kuna puudub merepiir ning pole
ka suuri siseveekogusid.