Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja
tumedamate ja heledamate pilvemassid. kohtadega. Kihtrünkpilved võivad Võib ajuti veidi peent moodustada ka lainelisi vorme või vihma või lund sadada. tugeva tuule puhul nn pilvetänavaid. Vertikaalse Rünkpilved Cumulus Cu Värvuselt on päikese vastas olevad Samuti on rünkpilved tipud valged ja alused tumedad, arenguga tavaliselt eraldiseisvad, kuid kui rünkpilv on otse peakohal
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest. Hüdrosfäär on kogu maad ümbritsev vesikest. Allikas o...
Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved ALASIGA CUMULUS NIMBUS MAMMATUS CUMULUS Tornaado PÄRLMUTTERPILVED Stratosfääris 30km HELKIVAD ÖÖPILVED 75km, sagedasem kui pärlmutterpilved. Tekib, kui päike on loojunud aga valgustab kõrgel olevaid jääkristalle, mis helgivad.
A T 3 km E A D 1,5 km U KÕRGPILVED S M A A T E A D U S Kiudpilved ja "hea ilma" rünkpilved M A A T E A D U S Kiudpilved. Korrapärane pilvede paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele M A A T E A D U S Kiudrünkpilved, nn. makrelltaevas M A
Ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus 0,1-0,7 km, paksus 0,2-0,8 km Kõrgkihtpilved Ühtlane, hall-sinaka varjundiga pilvekiht, katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus on 3-5 km, paksus 1-2 km Kõrgrünkpilved Valged, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobarad, mille vahelt paistab sinine taevas läbi. Kõrgus 6-8 km, paksus 0,2-0,7 km Rünkpilved Suuremad pilverünkad, mille tipp ja päikesepoolne külg on hele, alus tasane ja tume, meenutavad torne või mägesid. Alus paikneb 0,8-1,5 km kõrgusel, paksus ulatub mõnest meetrist kuni mõnekümne km-ni. Enamasti sademeid ei anna
Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt ...
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi.
· õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · inimesed pikad ja välja venitatud · suured kraed ümber kaela · rünkpilved ja terav taevas · lopskad skulpruurid · pargid sirgete teede ja paigutatud puudega · suured väljakud · meestel sukad ja kontsaga kingad · ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM:
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km ...
ruumiosad, eriti armastati voluute,mis ümbritsesid ovaalseid aknaid. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne.Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest.Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. 7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad
mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) jamüristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Pilved Pilv on veeauru kondenseerum isel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid
46. Kasutades õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevaseid käike, selgita kuidas muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. 47. Selgita, miks väga väikesed veest pilvetilgakesed aurustuvad isegi siis, kui suhteline niiskus on üle 100% 48. Kas tugev kiirguslik inversioon tekib tõenäolisemalt talveööl või suveööl. Põhjenda oma vastust. 49. Miks on meie laiustel maismaa kohal talvel põhiliselt kihtpilved ja suvel rünkpilved? 50. Kui külmkapist võtta välja karastusjook, siis selle pinnale kondenseeruvad veepiisad. Kas vedelik pudelis soojeneb, külmeneb või ei muutugi. MIKS?
Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus atmosfääris. Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis pärast hajumist õhu molekulidel, aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest.
Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel kiudpilvedel on ilmselt jahutav mõju, kuid madalad rünkpilved kipuvad atmosfääri hoopis soojendama. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse
· õhurõhu intensiivne langus · tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva · sadu 200-300 km enne fronti · · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad · hoogsajud · · talvel lumi ja tuisk · · Peale fronti- soe sektor · Õhurõhu langused vähenevad · Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb · Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine · Suvel · · rünkpilved · Talvel · · madalad pilved · · allajahtunud sademed, jäide Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm · front kiiremini ? jõuab soojale · järele?tekib liitfront e. oklusioonifront · (lad. k. occludere - sulguma) · · Oklusioonipunkt- koht · maapinnalähedasel sünoptilisel · kaardil, kus soe ja külm front liituvad · · Soe õhk surutakse üles?tekib · keeruline pilvede süsteem
Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. sinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´
jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu . 11.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala. Tekivad subtroopilises vööndis ja tsüklonite vahel. Võimsate õhukihtide „vajumine“ tekitab alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Pilvi on rohkem äärealadel. Tavalisemad on ilusa ilma rünkpilved. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või udu, kuid need kaovad peale päikesetõusu kiiresti. Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversioonikihis see troposfääris kõrguse suurenedes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks. 12
uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede alla tekivad nn rebenenud vihmapilved Fractonimbus , mis ise sademeid ei anna, kuid võivad kaasneda kõigi sademeid andvate pilvedega. Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki: 1.Rünkpilved(Cumulus) rünkpilved on ilusa ilma pilved. Rünkpilve areng algab vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega. Kui pilv edasi areneb, võrdub varsti tema pikkus pikkusega ja nüüd on tegemist keskmiselt arenenud rünkpilvega, mida nim Cumulus mediocris. 2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved
kolmnurkne viil. Sisearhitektuuris pulbitsev toredus. Itaalia: ()Tekkis ka ovaalidest moodustunud põhiplaaniga ehitisi, taas tuli käibele basiilika, kuid ümberkujutatuna. Pealööv oli avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti
tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva sadu 200-300 km enne fronti · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad hoogsajud · talvel lumi ja tuisk · Peale fronti- soe sektor Õhurõhu langused vähenevad Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine Suvel · rünkpilved Talvel · madalad pilved · allajahtunud sademed, jäide Külm front · Frondi saabumine ei ole varakult märgatav · Külma frondiga kaasnevad tugevad puhangulised tuuled · Külma frondi alaliigid aktiivne külm front väheaktiivne külm front Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · Frondi ees järsk õhurõhu langus · Soe õhk on sunnitud mööda
23. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. V: Pilvede kujunemisprotsessid vt joonis 1. Termiline konvektsioon Termiline konvektsioon toimub ühe ja sama õhumassi sees. Eriti soodsad tingimused selleks on siis, kui jahedam õhumass voolab soojale aluspinnale (advektiivne konvektsioon). Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib. Kondensatsioonitasapinnani jõudes, kus asub ka umbes pilvede alumine piir (500– 500 m kõrgusel) veeaur kondenseerub ja tekivad rünkpilved. 2. Õhu tõus frontaalpindadel Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi lähenemisel või üleminekul paikkonnast ilm muutub.[2] Kui madalama temperatuuriga õhumass on aktiivsem st. tungib peale, siis on frontaalpind väiksema kaldega või püstisem, tekib soojem tõusev õhuvool ja esineb äikest. Soojema õhumassi pealetungist annavad esmalt
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
õhuniiskus 100%. Kui aga päike paistab, suureneb kiiresti õhutemperatuur ja õhuniiskus langeb 50%-ni, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaku. See on põhjuseks, miks vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, ning sageli läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. Suur sademetehulk, rünkpilved ja veeauramine loob ülimalt niiske õhkkonna. Iga erineva rinde puu kohta aurustub umbes 760 liitrit vett aasta peale ning see teeb kokku umbes 76 000 liitrit vett, mida iga rinde puu paiskab ühe aakri kohta atmosfääri. Suured vihmametsad ja nende õhuniiskus osalevad suuresti vihmapilvede tekkimises ja toodavad kuni 75% oma vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme.
kuhilataolised. 8) Kihtpilved (Stratud St) Võivad olla ühtlase udu taolised (Päike ja kuu läbi ei paista) ; rebebenud vihmapilvedena , tekivad vihmapilvede alla , nn tükk kukub suurest pilvest küljest. Lainelised ja rebebenud(pärast udu hajumist) 9) Kiht-sajupilved (Nimbostratus Ns) Vihmapilved , sinakashall , tumehall , tinjas ühtlane läbipaistamtu pilvekiht . Igast kraami võib sealt alla sadada. Alamliigid puuduvad. 10) Rünkpilved ( Cumulus Cu) Ilusad (suve) ilma pilved . Tekkeks on vaja päikest ehk sooja et tekiks tõusvaid õhuvoole. Võivad olla väikesed purutaolised ja kiiresti kasvavad või lamedad õhukesed . Võivad olla veel keskmise arenuga rünkpilved või võimsad tornikujulised , sademed võimalikud kui lühiajaliselt . Suured tornikujulised võivad niipalju niiskust koguda et osa vajub läbi õhuvoolude ikka maa peale ja võiv vihma sadada.
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi
sesoonselt niisked vihmahaldjad metsad kasvavad troopika servaaladel. Mussoonmetsades vahelduvad pikad kuivaperioodid korrapäraselt ägedate vihmaperioodidega, millega siin elavad taimed ja loomad toime peavad tulema. Mussoonmetsas algab vihmaperiood suurejoonelise vaatemänguga, kus sissejuhatuseks valgustavad öist taevast raevukad äikesetormid. Alles mõni päev hiljem hakkab sadama, aga siis ka põhjalikult. Rasked rünkpilved veerevad üle taeva ja puistavad alla viinamarjasuurusi vihmapiisku, mis langevad läbi lehestiku raskelt vastu metsaalust. Mets saab tihti üle ujutatud, kuid puud vajavad seda vett, sest kätte on jõudnud nende kasvamise aeg. Kuus kuud hiljem, kuivaperioodi haripunktis, näeb mets hoopis teistsugune välja. Üleujutused on asendunud põuaga ja enamik puid on oma lehed langetanud.Õhk virvendab kuumusest ja mahalangenud lehed krõbisevad jalge all. Niivõrd rohkete
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade
Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat lumeteri, üksikuid lumekristalle. Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina; annavad sademeid lausvihmana, molekulaarnehajumine. lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest See pilveke kasvab nii horisontaal- violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved
Kõik hajukiirgus ei jõua maapinnale. Umbes 1/3 satub kohe tagasi kosmilisse ruumi ning 2/3 jõuab maapinnale. Mõõdetakse püranomeetriga. Hajukiirguse intensiivsus horisontaalsele pinnale langevad kiired ajaühikus (v a otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse kasvades hajukiirgus kasvab. Suuresti mõjutab hajukiirgust pilvisus (keskmised ja ülemised suurendavad hajukiirguse intensiivsust). Rünkpilved suurendavad hajukiirgust ning vähendavad madalad kihtpilved. Tähis D. Summaarne kiirgus tähis Q = S' + D. Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus. Hajuvuse protsess (kiirgus muudab oma leviku suunda) ja teine protsess, kus energia muundub soojuseks (molekulid, vastastikmõju atmosfääris jne). Hajuvuse koefitsient sõltub lainepikkusest. Ta on võrdeline mingi konstant k ~ a/4 . See kehtib vaid siis kui osakesed on väikesed, see ei kehti suurte osakeste puhul. Rayleish seadus
samas ruumalas oleva niiske õhu massisse g/kg. Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga 21. Pilvede tüübid ja nende koostis Madalpilved kuni 2km kõrguseni maapinnast kiht-saju-rünkpilved Keskmispilved keskmiselt 2-6km kõrgusel kõrgkiht-kõrgrünkpilved Kõrgpilved keskmiselt 6-12km kõrgusel kiud- kiudrünk-kiudkihtpilved Vertikaalarenguga pilved 0,5-12km kõrgusel rünkpilved ja rünksajupilved Pilvede koostis: a) veepiiskadest koosnevad pilved madalpilved ja kõrgrünkpilved b) veepiiskadest ja jääkristallidest lumehelbed kuni 5mm c) jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved 22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades.
III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
See kutsub esile teisi ohtlikke protsesse, näiteks erosiooni ehk pinnase ärakandumist, mulla struktuuri muutumist jms. Üldisem põua kriteerium on Eesti tingimustes olukord, kus vegetatsiooniperioodil vihma kolme nädala jooksul või kauem praktiliselt ei saja. 6. EESTIT MÕJUTAVAD ÕHUMASSID Eestit mõjutab viis erinevat õhumassi: 1.Parasvöötme mereline õhk on meie kõige sagedasem ilmakujundaja. Et see õhumass soojeneb suvel maismaa kohal kiiresti, siis tekivad rünkpilved, mis annavad palju sademeid. Tihti kaasneb sadudega äike ja tugev puhanguline, sageli tormiks paisuv tuul. 2. Arktiline mereline õhk toob Põhja-Jäämerelt jahedat niisket õhku, mis põhjustab tugevaid sajuhoogusid. 3. Parasvöötme mandriline õhk sajuhoogusid. Kujuneb meist ida pool Euraasia mandri kohal. Talvel toob ta kaasa tugevad külmalained. Suvel areneb selles õhumassis võimas rünkpilvitus, mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed. 4
tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi.
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
Rünkpilved Cumulus (Cu) Konvektiivsete vertikaalse arenguga pilved, tekivad 0,8-1,5km kõrgusel. Nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, mille tõttu said oma nime. Tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral konvektsioonivoolude abil. Koosnevad veepiiskadest, kui pilved edasi arenevad, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust. Tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks, sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi. Rünkvihmapilved Cumulonimbus (Cb) Samuti konvektiivse arenguga pilv. See on tohutu suur taevasse kerkiv tume pilvemass, millega kaasnevad äike ja tugev vihmasadu. Rünkvihmapilvede alumine piir on tavaliselt 300- 600m ja ülemine piir võib ulatuda 7-9km-ni. Pilvedel on kõrgele ulatuvad tipud, turbulentne ja kobrutav välimus ning seetõttu on nad väga rünklikud. Rünksajupilvede alumine osa
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) 8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist. pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved nagu rünkpilved vähendavad maapinna soojenemist, kuna päikesekiirgus peegeldub nende ülapinnalt tagasi maailmaruumi. Kõrgema kihi pilved aga soodustavad soojenemist, kuna nad peegelduvad tagasi maapinnalt lahkuvat infrapunast kiirgust. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) maapinna albeedo ehk peegeldusvõime A- näitab mitu protsenti pealelangevast kiirgusest peegeldub tagasi
Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse. Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või Mägesid. Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor, mida pilve tipud hiljem läbistavad Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega kaasneb tavaliselt raju. Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud või õhuke kõrge kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved. Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud temperatuuri langust, on juhul, kui taevalaotusele jäid püsima kihtrünk- ja rünkpilved, öösel oodata äikest. Kui maapealse tuule suund on vastupidine pilvede liikumise suunale, siis on peaaegu alati oodata äikest. Äikese eel õhurõhk langeb. Kui pärast äikese möödumist omandab tuul endise suuna ja õhurõhk uuesti langeb, siis reeglina äike kordub.
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
päikesekiirguse hulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm 2 suurust pinda 1 minutis, Vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Kui tekkivad rünkpilved, siis on tegemist ebapüsiva tasakaaluga. Kui muutus toimub varahommikul on väga tõenäoline, et päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua. Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine.
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).[1] Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile. [1] Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]
ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved. Pilvede ülemine osa on sageli alasikujuline. Annavad rohkesti vihma ja rahet, suvel toovad tihti äikest. ) Mõnikord on taevas kaetud nagu lainetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
