Näiteks: · tankipataljon · soomusjalaväepataljon (motolaskurpataljon) · jalaväepataljon · pioneeripataljon · sidepataljon · suurtükiväepataljon Mereväes ja Õhuväes nimetatakse pataljoniga võrdsustatud üksust divisjoniks. Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2-5 pataljonist ja eriotstarbelistest kompaniidest ning rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement. Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number lipp, pitsat ja staap. (rügemendi tähis) Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest. Brigaadil on reeglina olemas...
1919.a 23 jaanuar saavutati võit Landesweri üle ja sellega anti panus Läti vabariigi loomisele. 2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949...
september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai...
Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad är...
Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks, mõnikord ka vanaudesni, see aga tähendas, et sõdur kaotas oma tsiviilelu. Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks. Jalavägi oli varustatud piikide ja tulirelvadega. Täägi kasutuselevõtuga kadusid piigid, ning jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement , mis koosnes 2.-3. pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks. Ratsaväe tähtsus aga vähenes, kuna see oli kallis ja tavaliselt piirati kindluseid, kus polnud ratsaväest kasu. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaegadel eraettevõtjate korraldada, kuid sellegi võttis riik üle. Kogu sõjavägi ühtsustati ja toitmiseks juurutati magasinisüsteem. Kapitalistlike suhete juurdumine muutis sõjakunsti. Tähtsaks muutus strateegia ja taktika ja...
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe...
Rügemendiülem andis patendi kompaniiülemale, kes saatsid värbajaid meeste kogumiseks. · Lisaks palgale anti neile sõjasaak. · Algul polnud alaline sõjavägi, enamasti koos sõja puhul ja vabatahtlikest koosnevad. Oli nii oma kui ka välisriigi mehi, eriseisustest. · Ebausaldusväärne, võidi pooli vahetada. c) Struktuur ja relvastus: · Jalavägi põhiväeks, rügement , kompanii relvadeks, raskejalaväelastel külmrelvad: oda ja mõõk. Kergejalaväelastel tulirelvad: arkebuus eest laetav sileraudne püss. Hiljem tuli musket täiustatud püss, toestatav osa leiutati/loodi 16. sajandil, võis tulistada 400 meetri kaugusele. · Suurtüki vägi oli väikese tähtsusega, oli eravõtjatest inseneride loodud. · Ratsavägi: mõõk, piik, arkebuus, püstol. 2. Alalise armee loomine a) Tekkimine:...
Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks. Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni ainult armeele ja sellega seonduvale. Armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ja suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikidega ja musketitega. Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement , mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsavägi, keskmine ratsavägi, kergeratsavägi. Pärast kolmekümnendaid hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema, kuna see oli kallis. Aja möödudes läks riigi kätte ka suurtükiväe majandamine. Loodi tsentraalne sõjaväe juhtimine. Käsutamine oli täiesti riigi käes. Toitlustamisvaldkonnas juurutati magasinisüsteem. Need kujutasid endast suuri toiduladusid, kus sõdurid said endale sõja ajal süüa võtta....
saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks Jugla mõisa ähvardades nii põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Samal ajal jätkasid Rauddiviisi üksused rünnakuid Stalbe vallutamiseks arvestades lisajõududega, kes olid juba eelmisel päeval viidud Cesisesse ja keda polnud enam võimalik appi saata. Eesti vägedest oli seevastu Stalbesse toodud üks rügement , mistõttu sakslaste rünnakuid suudeti edukalt tõrjuda. Saades päeval teada polkude edenemisest ja õhtupoolikul ka sellest, et abivägesid ei saabu, otsustati õhtul taanduda. Eestlased said sellest teada alles järgmisel hommikul jättes nii sakslastele võimaluse rahulikuks taganemiseks. Cesise alla olid samuti saabunud eestlaste lisajõud. Nimelt jõudis varahommikul raudteejaama lähedale Kalevlaste pataljon, kes koheselt suunati eelmisel päeval...
··· ··· ··· ··· ··· ··· CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; -...
Kuni lõpuks vahetavad Vene valgekaartlased nad Tserjohha jõe liinil välja. 28. juulil saab uueks ülemaks H. Freiberg. Vabadussõja lõpulahingutest Narva rindel võtsid skaudid osa täisarvulise koosseisulise rügemendina, millel oli 28. detsembril 1919 seisuga 1200 tääki, 47 kuulipildujat ja 4 miinipildujat. Rügemendis käis üldse läbi 70 ohvitseri, 1713 sõdurit ja allohvitseri. Sõja kestel kasvas väikesest salgast rügement , millel on suured teened võidu saavutamisel Eesti Vabariigi iseseisvumise eest peetud Vabadussõjas. Vabadussõjas langes ja suri haavadesse 93, haavata ja põrutada said 366 skauti ja Vabadusristiga autasustati 64 meest. 2. SCOUTS-RÜGEMENT PÄRAST VABADUSSÕDA Pärast Vabadussõja lõppu asuti kaitseväe ümberkorraldamisele rahuaja nõuetele vastavaks. Jalaväepolgud vähendati pataljonideks , pataljonid kompaniideks. Kuuludes soomusrongide diviisi koosseisu, viidi skaudid 1920...
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet...
Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
aastal, varsti peale peamajoriks saamist tema teenistusel Poola sõjakäigul 1794. aastal. 1806. aastal sõjas Napoleoni vastu paistis Barclay silma Pultuski lahingus 1806. aasta detsembris ja sai haavata Eylau lahingus 7.veebruaril 1807. aastal, kus tema juhitud rügement saavutas edu, ja ta edutati kindral- leitnantiks. Peale oma tervise paranemist, Barclay naasis sõjaväkke ja 1808. aastal juhtis ta operatsioone Rootslaste vastu, Soome sõja ajal. 1809. aastal võitis ta eurooplaste respekti kiire ja kartmatu liikumisega üle külma põhjalahe hoovuse, mis võimaldas tal vaenlast üllatada Umeas Rootsis. Selle teo järel nimetas vene poeet Baratynsky Barclayd surematuks. Barclay sai peakuberneriks ja Soome kubermangu kuberneriks...
Eestlasi kasutati Politsei- ja idapataljonis Waffen SS Eestlased võitlevad ka Saksa SS Vabatahtlike hulgas. Eesti sõjaväelased lahingutes: Pataljon narva (Võitles Ukrainas) ja 20. Eesti SS diviis. Nõukogude armees: Võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juuli 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpus (Velikie Luki) Soome armees: Võitlesid need kes ei soovinud võidelda N.Liidu ega Saksa armees Jalaväe rügement 200 (U. 3000 meest) II Maailmasõda Eestis Jaanuaris 1944.a. Murdis Punaarmee läbi Saksa põhjarinde lõppes nn. Leningradi blokaad. Vene väed peatati alles Narva jõe väeosadele ja Lääne-Euroopa vabatahtlikud (SS vabatahtlikud) Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele. Eesti vabatuse kaitsel! Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati...
Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas väl...
Mõnedes riikides hoiti mehi teenistuses kuni vanaduse või invaliidistumiseni. Sellega muutusid mehed professionaalseteks sõjameesteks. Jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikide ja musketitega. Kui võeti kasutusele täägid, kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement , mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Veidi hiljem kadus ratsaväe osatähtsus sõjaväes kuna neid oli kallis ülal pidada. Suurtükivägi oli ka alguses eraettevõtjate käes, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Samuti püüti ühtlustada kogu sõjaväeelu. Kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus. Ühtlasi reorganiseeriti...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel...
Ema on haiglas, ootab vähioperatsiooni. Isa on mures, kuna tal pole raha, et selle eest maksta. Paul soovitab tal rohkem töötada ja säästa ning lohutuseks räägib armeenalju. Rongijaamas saab neilt ema tehtud kooki ja moosi, mõtleb need kõik venelastele anda, ent mõeldes ema piinadele neid tehes, annab venelastele aint kaks kooki. 9.ptk Jõudes tagasi rindele, selgub, et keegi ei tea, kus ta rügement on ja ta peab nad ise leidma. Küsides pole keegi Katist ega Albertist kuulnud. Peab üksi laagrit, lõpuks saab teada, et oodaku 2 päeva, siis nad naasevad rindelt ja saab nendega liituda. Kat, Albert, Tjaden ja Müller naasevad, ent ta ei tunne end nendekõrval enam nii hästi. Annab neile oma ema kooki, kiidetakse seda. Paul on kurb, kuid ta tunneb et esimest korda alates lahkumisest on ta seal, kuhu ta kuulub. Liigub jutt, et nad viiakse üle vene rindele...