kuulnud midagi, kuna olid tal ainukesed pilud ju silmadel ning nina juures. 14. sajandil peeti pottkiivrit liiga ebamugavaks ning see vahetati välja kergemate, visiiri ja rõngaskaelakaitsega basinettide vastu. 3.6.Relvad Relvadest populaareim, nagu sellele ajale kohane , oli loomulikult mõõk, mis varasemalt oli lame ja tömbi otsaga, kuid hiljem muutus rombikujuliseks ning teravamaks. Neid tehti ka pikemaks, neid pikemaid nimetati bastarditeks. Teiseks väga populaarseks relvaks oli piik. 7 4.TURNIIRID Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega
Kui kilpi puudutati oda terava otsaga, siis võideldi lahingurelvadega, kui tagumise otsaga, siis kinnitati relvadele kaitsed. Seejärel tagurdati ratsu võitluspaiga teise serva (vastasele selga pöörata polnud ilus!) ning jäädi ootama. Võistlejate piigid olid umbes sama pikad kui praegused telefonipostid ja nende taguosa oli pea sama jäme. Suurem jagu piigist oli valmistatud puust, sest muidu olnuks ta liiga raske. Kui nüüd vastased kummalgi pool barjääri liikumist alustasid, hoiti piik püsti; liikumisel langetati seda järjest allapoole, et õigel ajal vastast tabada. Arvestustes eksimine tõi kaasa piigi maassetungimise enne vastaseni jõudmist või siis üle sihtmärgi vuhisemise. Enamasti sihiti kilbi pihta, ja kui sellega tõrjuda ei suudetud, oli sadulast lendamine kindel. Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse
siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaz või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.-21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Kannupoisid kasutasid vahel oma musklite arendamiseks topeltraskeid treeningrelvi
levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad. Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed, ül rüütliväe abistamine Linnused peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud ); oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk
Kool Nimi Klass Rüütel Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Rüütel ............................................................................................. 4 Turvistik ehk raudrüü ........................................................................... 5 Rüütellikkus ...................................................................................... 7 Lisa 1 .............................................................................................10 2 Sissejuhatus Refeerisin rüütli elu kolmest punktist: poisi kasvatamine rüütliks, rüütli kaitsevarustus ning selle põhimõtted ja viimasena rüütli dresseeritud käitmist. Poisist rüütli tegemisel keskendun õppetundidele, mida talle anti. Turvistikes pööran tähelepanu rüütli varustuse arenemisele. Rüütellikuse osa
Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus
15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Rüütel. Allikas: google.ee 3 3. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
