Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rousseau ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rousseau, emile, sofie, nais, blanchard, haridus, varakult, kunst, käsk, kasvatusest, neill, jaques, genfis, õppekava, arvas, küsib, olevus, vaatlus, soovitab, õpiks, palve, kindlam, abinõu, kasvatamisel, nutab, lapseea, hoolitseda, meetodeid, otsima, naisena, lugedes, juhani, lapsekeskne, salo, 70ndate, hariduspoliitika, clinton, kela, viivika3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED .............................................
Arvamus Emile Jean-Jacques Rousseau Algul, kui lugema hakkasin, sain tõelise pettumuse osaliseks. Ma kujutasin ette, et raamat koosneb sündmustest ja ehtsatest näidetest, on huvitav ning kaasahaarav, kuid esimesed leheküljed sisaldasid ainult autori põhimõtteid kasvatusest. Hiljem tuli neid elavaid näiteid ka, kuid selleks hetkeks oli teos juba huvitavaks muutunud ning pani iga asja üle järele mõtlema. Järgnevas soovingi analüüsida seisukohti, millaga nõustun ja millele parema meelega vastu vaidleksin. Ma olen täielikult selle poolt et täiskasvanu peab lapsele olema eeskujuks ning poisse ja tüdrukuid tuleks kasvatada erinevalt, sest kuigi nad on ühtmoodi inimesed, on nad erinevad nii soo-omaduste, kui ka karakteri poolest
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame
osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Pedagoogilised vaated Teoloogiline looduse mõiste lihtsus ja kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel. Pedagoogilised vaated Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu.
1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Euroopas. Näiteks Rousseau. 1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. 2. Moliere`i elulugu (vihikust) ja näidend "Don Juan".
" Denis Diderot 1713-1784 - Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. - 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega. - Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet. - "Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus." Montesquieu 1689-1755 Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. - Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime.
Arutlus Rousseau „Emilest“ Jean-Jacques Rousseau oli Genfi filosoof, kirjanik ja helilooja 18. sajandil. Tema poliitiline filosoofia mõjutas Prantsuse revolutsiooni kui ka üldist arengut, kaasaegset poliitikat ja hariduse mõtet. Emile on essee hariduse ja selle olemuse kohta. Emile oli keelatud Pariisis ja Genfis ning lasti avalikult põletada 1762, selle esmakordse avaldamise aastal. Prantsuse Revolutsiooni ajal oli Emile inspiratsiooniks uuele riiklikule haridussüsteemile. Mina isiklikult arvan, et see essee oli väga uudne selle aja kohta ja siiani on ta osaliselt seostatav praeguse elukorraldusega. Tahaksin arutleda mõne tema ütluse kohta... „Te kavatsete last maateaduses õpetada ja toote talle selleks gloobuse, tähistaeva, kaardi ja atlased. Millised kunstlikud aparaadid! Miks seesugused kujutised? Miks ei näita te talle kohe asja ennast, et ta
Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes
"harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau' filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase n-ö metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus 4.Rousseau,tema loomind ja vaated. Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU (17121778) oli inglase Defoe "Robinson Crusoe" suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl. Varakult võttis ta veendunud
2. Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3. Demokraatlike ideede levik ning sõnavabadus 4. Kiriku mõju vähenemine 5. Teaduste areng. 6. Võim ja valitseja pidi valgustatud olema. 7. Teateri abil toodi inimestele valgustuslikku kunsti. Autorid · Goethe (Saksamaa) · Lessing (Saksamaa) · Defoe (Inglismaa) · Rousseau (Prantsusmaa) · Voltaire (Prantsusmaa) · Mis olid Rousseau´ ja Voltaire´i olulisemad teosed? (Sotsiaalne ideaal: Voltaire valgustatud monarhia (mõistuslikkus); Rousseau vabariik (tundelisus, looduslähedus,sentimentaalsus) Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene
juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda sellest, mis täitis ta südant, ja et ta seesuguste sõnadega tabas selle
........................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat. Teadmiste säilitamiseks hakati looma entsüklopeediaid, mis pidid sisaldama kõiki inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust.
Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva
Kristofer Robin Kütt, 11.d Rousseau kasvatussüsteemi põhimõtete rakendamine tänapäeval Laste kasvatamine ei ole kunagi olnud lihtne töö. Rousseau otsustas kirja panna temaarust perfektse viisi, kuidas last peaks kasvatama. Kuid see oli kirja pandud 18. sajandil. Nüüd, 3 sajandit hiljem, kas vanemad peaksid võtma kuulda Rousseau arvamust kasvatamisest? Rousseau jaotab laste kasvatamise mitmeks erinevaks etapiks. Esimeses etapis, mille alla läheb laps sündimisest kuni 12. aastaseks saamiseni, räägib ta sellest kuidas lapsel peaks ise laskma õppida. Selle all mõtleb Rousseau, et loodusel peaks laskma tegutseda. Ka tänapäevalgi peaks nii tehtama, selle tulemusel õpivad lapsed enda vigadest õppima, mis tuleb kindlasti hiljemas elus kasuks. Kui lasta võsukesel pideva õppimise vahele ka vabalt
Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine
eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust.
Seega kui on vanusest tingitud, siis Locke välistab, et temperament on kaasasündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Ta on ka täielikult füüsilise karistamise vastu. Tänu sellele võib tekkida vastumeelsus ja tahtmatus. Locke ideedest on tänapäevani tuntud see teooria, et keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos. Tema õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Järgmine tüüp: Jean-Jacquest Rousseau (1712-1778). Tema elulugu on väga oluline. Isa oli kellassepp-tantsuõpetaja. Ema suri sünnitusel. Isa ei lubanud väljas teistega mängida. 8-aastaselt elas kus juhtus, 16-aastaselt alustas hulkurielu (kindlasti teadlik valik... not). Abiellus 30-selt. Sai abikaasaga 5 last ja kõik anti lastekodusse. Kui majanduslik olukord paranes, siis võttis endale kasvatada lapse Emile. Oli õitsvas keskeas, proovis eri ameteid, pikalt pidama kuskile ei jäänud,
suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse
3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku. · Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada. · NB enesedistsipliin ehk käitumise allutamine mõistuse kontrollile. · Õppimist seostatagu uudishimuga. J. J. Rousseau (1712-1778) · Prantsuse pedagoog/filosoof: õppetöö tuleb rajada huvile. Valmis teadmiste asemel arendatagu lastes võimet ise tarkusi otsides neid ühtseks tervikuks liita. · Juba Comenius rõhutas õppeainete vahelist integratsiooni, veelgi enam teeb seda R. · NB töö roll. R: "Tööta inimene on varas!" LAPSEKESKSUS tol ajal- Tulenes sotsiaalse heategevuse taustal olulist rolli mänginud kristliku ligimesearmastuse ideest, mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli
kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist. a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus-eelset teadmised on osadel inimestel olemas. pole seotud empiirikutega. nt. kera. sõna kera juba ütleb, et tegemist on ümmarguse asjaga. A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust. Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT asi iseeneses asi puhtal kujul
Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst -esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. -1671.aastal alustas esseega ,,Essee inimmõistusest", ilmus 1690.a -arvamus inimmõistusest, võimetest ja piiridest -teadmised ja ideed pärinevad aistingutest -reflektsioon
.................................................................................10 Kasvatus kui protsess või kui tulemus...........................................................................................10 Kasvatus kui protsess.................................................................................................................10 Kasvatus kui tulemus, lõppseisund............................................................................................10 Kasvatus kui kunst.....................................................................................................................11 Kasvatus, õpetus ja koolitus...........................................................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted....................................................................
Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2. milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel? Klassitsism järgis antiigi eeskuju. 3. nimeta klassitsismi põhijooned. Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. 4. mis on iseloomulik barokile ? 16.-17. saj barokk- korrapäratu, üleminek renesanssi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümeetriline. Barokk on vastandite kunst. Iseloomustab dramaatilised situatsioonid, sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus, tundeküllasus. 5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6
sõjani: "Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad, mis ei suuda garanteerida inimeste julgeolekut." Riigivõim peab kaitsma inimesi võõraste sissetungi eest ning üksteise eest. Et see nii oleks, tuleks kogu võim koondada kas ühe inimese või inimeste kogu kätte. Riigivõimu kehtestamiseks on vaja, et inimesed määraksid ühe inimese või inimeste kogu oma esindajaks. Selle ühe esindaja kaudu ühineb suur hulk inimesi nagu üheks tervikuks. 4. ROUSSEAU Jean-Jacques Rousseau leidis, et üldine progress ei ole inimesi paremaks teinud, vaid jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma
annaabi.ee 
