Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis (0)

1 Hindamata
Punktid

POP- muusika  ja Eurovisioon 
Rootsis
 
Koostaja :Chätliin Kullo, Kristel Uibo ja  Grete -
Liis Pikk
POP-muusika
Palju tähelepanu on saanud rootsi 
popmuusika, sealhulgas ABBA.
Rootsi edu popmuusikamaailmas on 
võrreldamatu teiste Eurovisioonil osalevate 
Skandinaavia  riikidega.
 Nende edutee sai alguse aastal 1974.
Lauljad
Måns Zelmerlöw 
ABBA (1974)
(2015)
Lauljad
Herreys (1984) 
Carola  (1991) 
Lauljad
Charlotte  Nilsson 
(1999)

Loreen (2012) 
POP-muusika
Rootsi edu muusikamaailmas ei piirdu 
ainult Eurovisiooniga: Abba oli 70-ndatel 
kõige suurem nimi  popmuusikas .
Roxette on domineerinud erinevaid 
edetabeleid 90-ndate algusest saati ja seda 
ka USAs. 
 EDMi supergrupp  Swedish  House  Mafia  ja 
produtsent  Avicii  on enda muusikaga 
maailma vallutamas. 
Eurovisioon Rootsis
Rootsi on osalenud Eurovisiooni 
lauluvõistlusel alates 1958. aastast. 
Rootsi on üks Eurovisiooni kõige 
edukamatest riikidest olles võitnud viiel 
korral ja tõusnud esiviisikusse 18 korral.
Rootsi on võõrustanud lauluvõistlust  neljal  
korral. Kahel korral neist toimus 
lauluvõistlus Stockholmis, ühel korral 
Malmös ja Göteborgis.
SEE LÄHEB VB AGA EI PRUUGI 
1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus
 oli 
30. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 
4. mail 1985 Göteborgis Rootsis. Selle võitis 
Norra. 
Teine võit tuli 1984. aastal. Siis esindas 
Rootsit Herreys, kelle esituses kõlas 
võidulaul "Diggi-Loo Diggi-Ley".
 Kolmas võit saavutati 1991. aastal, kui 
Carola esitas laulu "Fångad av en 
stormvind". 
SEE KA EI PRUUGI MINNA SIIA 
Neljas võit saavutati vaid 8 aastat hiljem, 
1999. aastal Jeruusalemmas, kui Charlotte 
Nilsson esitas laulu "Take Me To Your 
Heaven ".
Viies võit tuli 2012. aastal kui Rootsi 
esindaja Loreen esitas laulu "Euphoria" ning 
võitis võistluse 372  punktiga . 2015. aastal 
saavutas Rootsi kolme aasta järel taas 
võidu.
AITÄH  
KUULAMAST !!!
!! 

Document Outline

  • Slide 1
  • POP-muusika
  • Lauljad
  • Lauljad
  • Lauljad
  • POP-muusika
  • Eurovisioon Rootsis
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #1 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #2 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #3 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #4 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #5 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #6 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #7 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #8 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #9 POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Chatliink Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun