Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsanduse võrdlemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline neist riikidest on metsarikkaim?
  • Milliste näitajate põhjal otsustasite?
  • Milliste metsatööstuse toodetega on need riigid hästi varustatud?
  • Milliseid toodeid tuleb kõige rohkem importida?
  • Millise riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on kõige suurem?
SUURBRITANIA ,ROOTSI,POOLA, SLOVAKKIA .
1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim?metsavaeseim?
Milliste näitajate põhjal otsustasite?
Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa.
FRA 2005 categories
Area (1000 hectares )
1990
2000
2005
Forest
27,367
27,474
27,528
Võrdluseks:
SLOVAKKIAKS:
RA 2005 categories
Area (1000 hectares)
1990
2000
2005
Forest
1,922
1,921
1,929
SUURBRITANNIAKS
FRA 2005 categories
Area (1000 hectares)
1990
2000
2005
Forest
2,611
2,793
2,845
POOLAKS:
RA 2005 categories
Area (1000 hectares)
1990
2000
2005
Forest
8,881
9,059
9,192
Kõige metsavaeseim riik on Slovakkia , sest neil on ainult 1.9 (1000ha) metsa.
2) Milliste tüüpi metsad neis riikides kasvavad
Suurbritanniaks on ümbes 76 metsa tüüpid
FRA 2005 categories
Number of species
2000
Native tree species
66
Critically endangered tree species
3
Endangered tree species
1
Vulnerable tree species
6
Rootsis on juba 33 metsa tüüpid
FRA 2005 categories
Number of species
2000
Native tree species
32
Critically endangered tree species
0
Endangered tree species
0
Vulnerable tree species
1
Poolaks on juba 58 metsa tüüpid
FRA 2005 categories
Number of species
2000
Native tree species
57
Critically endangered tree species
0
Endangered tree species
0
Vulnerable tree species
1
Slovakkiaks on 60 metsa tüübid
FRA 2005 categories
Number of species
2000
Native tree species
59
Critically endangered tree species
0
Endangered tree species
0
Vulnerable tree species
1
3) Milliste metsatööstuse toodetega on need riigid hästi varustatud?
Kõigis neljas riigis enamik kasutatakse ümarpuitu. Enamik ümarpuidu tootmine Rootsis ümbes 68.99kuupmeeter (x1000) läheb Poola ümbes 37,1kuubmeeter(x1000) ja Suurbritannia 10,1kuupmeteer(x1000).
Milliseid toodeid tuleb kõige rohkem importida?
Enamik riike impordivad puitu(Roundwood), saepuru( Wood pulp), puitplaatide (Wood- based panels), paber ja papp( Paper and paperboard)
Enamik arenenud riik tootmiseks puitu on muidugi Rootsi ja Inglismaa, need kaks riiki on importiva palju puitu. Nad impordivad palju saepurust ja paberi lauad ja puud, riigi puidu tootmine need kaks kõrgelt arenenud võrreldes Slovakkia ja Poola.
Koostage iga riigi metsatööstuse tähtsamate toodete.
SLOVAKKIAS: kõige rohkem Slovakkiaks kasutatakse Roundwood(umbes 8,2) ja saematerjalid(umbes 1,6)
SUURBRITANIAS: kõige rohkem Suurbritaniaks kasutatakse Roundwood(umbes 10,1) , saematerjalid (umbes 3,4) , makulatuur(umbes 8,2) , paber ja paberitooted(umbes 3,2)
POOLAS: kõige rohkem Poolaks kasutatakse Roundwood(umbes 37,5) , saematerjalid(umbes 4,2) , puitpaneelid(8,5) , paber ja paberitooted(3,8)
ROOTSIS: kõige rohkem Rootsis kasutatakse Roundwood(umbes 68,9), seamaterjalid(umbes 15,9), paberimassist(umbes 12,4), paber ja paberitooted(umbes 11,4)
4) Millise riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on kõige suurem? Mille põhjal otsustasid?
Kõige suurim osatähtsus metsatööstuses maailmas on Rootsis, sest Rootsi import ja eksport oluliselt rohkem kui teistest riikides, metsatööstus Rootsis on palju parem arenenud kui teistes riikides. Enamik Rootsi kaetud metsadega (53%), on see näitaja Rootsis esikohal Euroopas.
Metsanduse võrdlemine #1 Metsanduse võrdlemine #2 Metsanduse võrdlemine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LeiA Õppematerjali autor
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA.

Sarnased õppematerjalid

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun