Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
Rootsi põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos
................................................................................................ 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Läänes eraldab Rootsit Norrast mäeahelik. Läänemere põhjaosas ulatub Rootsi (sarnaselt Soomega) Botnia laheni
õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST
Üladomeen .se Maakood 46 Riigi üldiseloomutsus Stockholmi vapp 4 Elanikke: 765 000 (2004) Geograafiline asend 5 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned
vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. Kevadisel ja sügistel öökülmad ning talvine madal temp. Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk
Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, o niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood o kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad o viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head o põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. o paksus, lõimis Reljeef o tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital
maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi:
madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun-
mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4
........................................9 1.Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. ...........9 2.Millised tööstusharud on esindatud?..................................................................................................................9 3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda...................................................................................9 4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?........................................................................................9 5.Iseloomusta masinatööstuse arengut..................................................................................................................9 6.Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?...........................................................................10
Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes
org/wiki/File:EU- Portugal_with_islands_circled.svg Pilt1 2.Suurregioon Portugal kuulub (Lääne-) Euroopa suurregiooni, sest tal on olemas Euroopa suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni. 2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta
76% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad: 1. Pariis - 2 175 000 inimest 2. Marseille - 879 000 inimest 3. Lyon - 418 000 inimest (Sandall, Marlborough, 1999:243) Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna kuna seal on soodsad elutingimused. ENERGIAVARAD Prantsusmaa peamised energiavarad on õli, kivisüsi, maagaas, tuumkütus, ja hüdroelektrienergia. (France resources...,2009) Prantsusmaa impordib naftatooteid ja ekspordib kivisüsi. (France energy import...,2009) Pransusmaal on tuumaelektrijaamad. (power stations France...2009) Keskmine elektrienergia toodang inimese kohta on 6800 kWh. See näitab et tegu on arenenud riigiga. (electricity produce...2009)
................................................................................................15 5. PÕLLUMAJANDUS......................................................................................................18 5.1 Looduslikud eeldused............................................................................................................. 19 5.2 Majanduslikud eeldused......................................................................................................... 19 5.3 Spetsialiseerumine.................................................................................................................. 20 5.4 Põllumajandus saaduste eksport...........................................................................................20 5.5 Keskkonna probleemid........................................................................................................... 20 6. METSAMAJANDUS...................................................................................................
tüübiga riik LINNASTUMINE Umbes 85% riigi elanikkonnast elab linnas, sealjuures 40% elab Santiagos. Enamus linnu paikneb riigi keskel, sest see on riigi viljakaim piirkond. (Joonis 23) 13 Joonis 23: Suuremad linnad ENERGIAMAJANDUS Tsiilis leidub toornaftat, maagaasi ja vähesel määral ka kivisütt. (Joonis 3) Lisaks oma energiavaradele impordib riik toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Ainsaks eksporditavaks energiavaraks on nafta. Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3) Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka. Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tsiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks. Samuti võiks kaaluda tuuleenergia kasutuselevõttu.
1) Cargotec, kargoteenused, 2) DNA, telekommunikatsioon 3) Eckerö Line, laevandus, 4) Elcoteq, elektroonika 5) Elektrobit, elektroonika, 6) Elisa, telekommunikatsioon ja sidevahendid 7) F-Secure, arvuti tarkvara , 8) Fazer, toit ja restoranid 9) Finnair, lennundus, 10) Finnlines, laevandus 11) Fiskars, köögi-, aia- ja välitarvikud, 12) Hesburger, kiirsöögirestoran 13) Huhtamäki, toidupakendamine, 14) Kemira, kemikaalid 15) Kesko, taaskasutus, 16) Lemminkäinen Group, asfalt 17) M-real, paber, 18) Neste Oil, kütus 19) Nokia, telekommunikatsioon, telefonid, 20) Nokian Jalkineet (Nokian Footwear), saapad 21) Nokian Renkaat (Nokian Tyres), rehvid, 22) Nordea, finants 23) Raisio Group, toit, 24) Rovio Mobile, videomängud 25) Sampo Bank, finants, 26) Sampo Group, kindlustus 27) Sanoma, raamatud ja ajakirjandus , 28) Silja Line, laevandus (Tallinnki poolt omatud) 29) Stockmann, jaemüük, 30) YLE, uudised 4
temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Mullad Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Maaparandustööd: Itaalias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks ca 57%.
1. Atika 2. Kesk-Kreeka3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kreeka on osa Euroopa suurregioonist. Nii nagu Euroopatki, iseloomustab Kreekat nelja aastaajaga kliima, hea viljakuse ja haritavusega mullad, soodustades põllumajanduse arendamist. Loodusvarad on mitmekesised, mis soodustavad kiiret tööstuse arengut, kuid intensiivse tootmise tõttu hakkavad enamus maavarad otsa saama. Põllud annavad aastas ühe saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT. Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist :
(nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C
de prévoyance) , Alcatel Lucent , Air France , Vinci Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on · Masinad ja autode varuosad · Lennumasinad · Plastikatooted · Kemikaalid · Ravimid · Raud ja teras · Joogid Prantsusmaa eksport USA-se · Ning selle 37.1 miljardit dollarit Ameerika import Prantsusmaa 2006, järgmiste tootekategooriate oli suurima väärtuse. 37100000000 $ Ameerika impordi Prantsusmaa 2006 järgmiste tootekategooriate oli kõrgeim väärtus. · 1. Ravimi, hambaarsti ja farmatseudi valmististe ...4.5 Miljardit dollarit (12% Prantsusmaa meile ekspordi alla 0,3% 2005) Ravimite, hambaravi ja
Neljandas peatükis räägin lähemalt Prantsusmaa rahvastikust.Viiendas peatükis uurisin rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja tõin välja statistika erinevates vanuse rühmadest riigis.Kuuendas peatükis võtsin vaatluse alla Prantsusmaa energiamajanduse.Seitsmendas peatükis uurisin Prantsusmaa põllumajandust ning keskendusin selle eeldustele ja spetsialiseerumisele.Samuti uurisin milliseid põllumajanduslikke tooteid riik ekspordib ja milliseid impordib ning kirjeldan põllumajandusega kaasnevaid probleeme.Kaheksandas peatükis võtsin vaatluse alla Prantsusmaa metsamajanduse koos selle juurde kuulavate valdkondadega.Üheksandas peatükis kirjeldan Prantsusmaa tööstuse arengut ning toon välja kõrgtehnoloogilise arengu eeldused. Kümnendas peatükis keskendun Prantsusmaa transpordile, uurides selle riigi infrastruktuuri arengut.Üheteistkümnendas peatükis vaatan Prantsusmaad kui turismimaad
üks tähtsamaid transpordi teid Jaapanis ja ka selle pärast et Jaapan on sisemaal väga mägine. Ühesõnaga linnade ja linnastute paiknemine Jaapanis on ära määratud pinnamoe poolt. Osad linnad on ka sisemaal. Need linnad ei ole väga suured. Nad kõik paiknevad suuremate teede (raudteede, maanteede ja jõed) ääres. 7.Energiamajandus 7.1 Milliseid energia varusid leidub selles riigis ? Kanna kaardile. Jaapanis ei leidu energiavarusid. 7.2Milliseid energiavarusid riik ekspordib ja impordib ? Jaapan ei ekspordi energiavarusid, kuna need tal puuduvad. Ta impordib naftat ja kivisütt. Sest riik vajab sellegi poolest energiat. 7.3Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Jaapan toodab elektrit põhiliselt tuumaelektrijaamades kuid ka hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades. Hüdroelektrijaamu kasutab Jaapan vähem, sest selleks on vaja jõgesid, mis oleks väga kiire vooluga. Kuna Jaapan on väike saar siis ei ole temal
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
........................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1)...............................................................................................7 1.3.1 Pinnamood ........................................................................................................................7 1.3.2 Kliima.................................................................................................................................7 1.3.3 Mullad................................................................................................................................8 1.3.4 Loodusvarad.......................................................................................................................8 1.3.5 Taimestik............................................................................................................................9 1.3.6 Loomastik........................................................
Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad.Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasut. kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsus. (ca 10%)Igal pool ei ole võimalik, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
majandus sobitus ennekõike vastava looduskeskkonnaga. Hästiarenenud vasetöötlemine (kirved, ehted). Mitmed lokaalsed kultuurirühmad. Saksi-Tüüringi rühm. Siin kera- v peekrikujulised savinõud. Nöörornament, hiljem ka kuuseoksamotiiv. Merevaik, vaskrõngad. Kuul- või keraamforad. Peetakse omaette kultuuriks, millel nöörkeraamika kultuuriga rida ühiseid jooni, eksisteeris sellega samal ajal ja kohas. Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti,
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
